Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja PlusPlus Capital AS esitas 22.01.2020. a kohtule avalduse Vxxxx Rxxxxxx pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku ja võlausaldaja vahel on 05.07.2019 sõlmitud kolm kompromisslepingut, mille järgi pidi võlgnik võlausaldajale tasuma kokku kompromissisumma 35 666,16 eurot. Kompromissilepingud nägid ette võlgniku kohustuse tasuda võlgnevus graafikute järgi igakuiste osamaksetena. Võlgnik ei ole teostanud ühtegi makset. Võlausaldaja on nõudnud võlgnikult korduvalt kohustuse täitmist, kuid võlgnik kohustust täitma ei asunud. Sõlmitud kompromissilepingute tingimuste järgi on kogu kompromissisumma muutunud alates 21.08.2019 sissenõutavaks. Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tugineb võlausaldaja PankrS § 10 lg.2 p.1-

võlgnik ei ole kohustust täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotihoiatus ja võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik on võlausaldajale selgitanud, et temal on võlgnikke, kellelt ta pole võlga kätte saanud, mis on põhjustanud tema enda makseraskused. Võlgnikule kuulub kinnisvarana 1⁄2 mõttelist osa Viljandi linnas asuvast elamuga kinnistut. Pankrotimenetluses on võimalik välja selgitada nii võlgniku nõuded tema võlgnike vastu ja need sisse nõuda, kui ka hüpoteegipidaja nõuete tegelik suurus ja võlgnikule kuuluva kinnistu väärtus, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõuded. Võlausaldaja palub võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kohus pidas 10.02.2020 eelistungi ja määrusega 17.02.2020 nimetas ajutise halduri ja kohtuistungi aja. Ajutiseks halduriks nimetati Küllike Mitt ja kohtuistungi aeg 02.märts 2020. 28.02.2020 teavitas ajutine pankrotihaldur Küllike Mitt kohut põhjustest, mis tingivad kohtuistungi edasilükkamise taotluse. Nimelt ei ole ajutisel pankrotihalduril õnnestunud üle vaadata võlgnikule kuuluvat kinnisasja, et seda hinnata. Võlgnik on avaldanud kinnisasja kohta hinna, mida ei kinnita muud ajutisele haldurile kättesaadavad andmed. Seetõttu on vajalik võlgnikule kuuluv vara üle vaadata, hinnata. Vara väärtus omab tähtsust hinnangu andmisel võlgniku maksevõimele. Lisaks sellele ei ole ajutisel pankrotihalduril olnud võimalik saada võlausaldajalt vajalikke vastuseid võlgniku võla tagatiseks oleva vara arvelt nõude rahuldamise võimalikkuse kohta. Ka ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tagatisvara üle vaadata ja selle väärtust hinnata. Need asjaolud omavad tähtsust hinnangu andmisel võlgniku maksevõimele. Võlgnik on ajutisele haldurile teatanud, et ta viibib välisriigis ja saabub Eestisse käesoleva nädala lõpul või uue nädala alguses. Ajutine pankrotihaldur taotleb kohtuistungi edasilükkamist, et anda talle täiendav tähtaeg selliste oluliste asjaolude kindlakstegemiseks ja kohtule esitamiseks. Lisaks taotleb ajutine haldur kohustada võlgnikku – Vxxxx Rxxxxxx osalema pankrotiasja läbivaatamiseks määrataval istungil ja hoiatada isikut trahvi määramise, sundtoomise või aresti kohaldamise võimalusest juhul kui ta jätab kohtuistungile ilmumata. Kohus määrusega 28.02.2020 muutis kohtuistungi aega ja määras kohtuistungi pidamise 16.märtsil 2020 kell 15.30 Viljandi kohtumajas. Kohus kohustas Vxxxx Rxxxxxx osalema pankrotiasja läbivaataval kohtuistungil ja hoiatada PankrS § 87 lg.1, § 89 lg.1p2 sanktsioonidega. Vxxxx Rxxxxx teatas 10.02020, saabub Eestisse 14.03.2020 (tl.48), kohtuistungil ei osalenud. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande PankrS § 22 lg.2 nimetatud ülesannete täitmise kohta, millest kohus toob kokkuvõtlikult esile järgmise. Ettevalmistavad toimingud. Ajutine pankrotihaldur esitas nõuded registrite pidajatele ja kontrollis võlgniku õigusi elektroonilistest registritest. Maanteeameti Liiklusregistri teate kohaselt ei ole Vxxxx Rxxxxxx nimele seisuga 18.02.2020 ega enne seda viie aasta jooksul liiklusvahendeid registreeritud. Alates 11.01.2018 on Vxxxx Rxxxxx registreeritud Mogo OÜ-le kuuluva sõiduki Porsche Cayenne (rg.märrk xxxxxx) vastutavaks kasutajaks. Vxxxx Rxxxxxe nimele oatud pensionikonto Swedbank Pensionifond K60 osakud (kohustuslik kogumispension)3547,144 tk. Seisuga 17.02.2020 kuulub Vxxxx Rxxxxxx 1⁄2 mõtteline osa hoonestatud kinnistust (reg.osa number 298739) asukohaga Viljandi linnasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Krediidiasutused on teatanud, et Vxxxx Rxxxxxe nimele on avatud kolm arvelduskontot ja kaks limiidikontot kolmes krediidiasutuses.

Vxxxx Rxxxxxx suhtes on algatatud kolm täitemenetlust, millest 1)03.01.2020 algatatud täitemenetlus OK Incure OÜ kasuks 2065, 81 euro nõudes, lisanduvad viivised ja täitemenetluse tasud; 2)LHV Pank AS avalduse alusel 17.02.2020 võlgnikule kuuluva 1⁄2 kaasomandi osa kinnistust (reg.osa nr 298739) realiseerimiseks ja saadud tulemist hüpoteegiga tagatud nõude 34 903,16 eurot rahuldamiseks, lisanduvad täitemenetluse tasud; 3)Aktiva Finants OÜ kasuks 14.11.2016 algatatud täitemenetlus võla 1300,51 eurot nõudes, lisanduvad viivised ja täitemenetluse tasud. Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmete järgi on võlgniku brutotulu aastatel 2015-2019 olnud järgmine: aastal 2015 5958,67 eurot, aastal 2016 6828,96 eurot, aastatel 2017, 2018 ja 2019 tulu puudub. Maksuvõlgasid seisuga 17.02.2020 ei ole. Vxxxx Rxxxxx on aastatel 2017-2018 olnud seotud äriühinguga OÜ Basuuka. Võlgnik on perekonnaseisult vallaline, lähikondseid PankrS § 117 lg.1 tähenduses on üks alaealine laps ja tema ema Kxxxxxxx Žxxxxx. Võlgnik on ajutisele haldurile avaldanud, et omandatud erialal (ehitus) töötab enam kui 15 aastat, viimane ametlik töökoht aastal 2017, töö tegemise koht Norras (tuludeklaratsioonist makseid tööandjalt ei nähtu). Ka käesoleval ajal teeb väidetavalt puidutööd Norras, mitteametlikult. Võlgniku vara. Seisuga 17.02.2020 on Vxxxx Rxxxxxxxx tema poolt avaldatud ja vararegistritest nähtuva järgi järgmine vara: 1)sularaha pangakontodel kokku 1,28 eurot; 2) pensionifondi osakud 3547,144 tk, väärtus seisuga 17.02.2020 4843,02 eurot. Kuna pensionifondi osakutele ei ole võimalik sissenõuet pöörata, siis on nende osakute väärtus võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0. 3)võlgnik on liiklusregistris registreeritud sõiduki Porsche Cayenne (regmärkxxxxxxx vastutavaks kasutajaks, kasutajana on liiklusregistrisse kantud veel Kxxxxxxa Žxxxxx. Vxxxx Rxxxxxx ja Mogo OÜ vahel on 10.01.2018 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping, mille alusel andis Mogo OÜ V.Rxxxxxxxx laenu selle sõiduki soetamiseks tingimusega, et sõiduk jääb laenu tagatiseks ja tagatise omand tuleb laenulepingu kehtivuse ajaks anda üle Mogo OÜ-le. Sõiduk vormistati Mogo OÜ nimele 11.01.2018. Seoses V.Rxxxxxx võlgnevustega ütles Mogo OÜ lepingu üles ja 29.04.2019 loovutas lepingust tulenevad nõuded koos tagatisega PlusPlus Capital AS-le. PlusPlus Capital AS on käesolevas asjas avalduse esitanud võlausaldaja, kes tugineb V.Rxxxxxxxx sõlmitud kompromisslepingule, mille järgi on nõudesumma 15 448,36 eurot. Ajutine pankrotihaldur hindab müügiportaalides sisalduvate andmete alusel sõiduki väärtuseks 6900-7500 eurot. 4)kinnisasi- kinnistusregistris VxxxxxRxxxxxxxnimele registreeritud 1⁄2 kaasomandist hoonestatud kinnistule reg.osa nr 298739 asukohaga Viljandi linnasxxxxxxxxxxxxxxx 100% elamumaa suurusega 944m2. Ajutine haldur on andnud ülevaate võlgniku ainuvalduses ja kasutuses olevast kinnisasja osast 24.11.2009.a. sõlmitud kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe alusel, võlgnik omandas kinnisasja 1⁄2 kaasomandi osa 12.05.2014 müügilepingu alusel hinnaga 56000 eurot. Samal päeval kanti kinnistusraamatusse sisse hüpoteek Danske Bank AS kasuks summas 58000 eurot, hüpoteek loovutatud LHV Pank AS-le. Ajutine haldur on analüüsinud võlgnikule kuuluva kinnisasja näitajaid lähtudes nii võlgniku enda poolt avaldatud hinnast (kõnealuse kinnisasja 1⁄2 kaasomandi väärtust hinnaga 90 000-120 000 eurot) ja müügiportaalides pakutavatest hindadest (hinnavahemik 45000-69 000 eurot). Lähtudes müügiportaalides pakutavast kõrgeimast hinnast, oleks võlgnikule kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kinnisasja hind 71 832 eurot (ruutmeetri hind 876 eurot, teise korruse pinda umbes 82m2). Võlgnik ei ole võimaldanud ajutisele haldurile ruumide ülevaatust, samuti ei ole võlgnik avaldanud asjaolusid kinnisomandi kohta, mis selle kinnisasja hinna oluliselt kõrgemaks kujundaks kui teistel samalaadsetel kinnisasjadel. Kui lähtuda samaväärsete kinnisasjade keskmistest hindadest

Viljandi linnas, kujuneks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind oluliselt madalamaks, kui ajutine haldur ülalpool näidanud. Vxxxx xxxxxx on ajutisele haldurile kirjas 21.02.2020 teatanud, et talle ei kuulu vararegistritesse kandmata realiseerimiskõlblikku vara. Kokkuvõttes on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku vara väärtus jääb suure tõenäosusega alla 80 000 euro. Laekumisi palgast vm sissetulekust ei ole võimalik prognoosida, kuna võlgnik ei ole neid avaldanud. Võlgniku kohustused. Seisuga 17.02.2020 on võlgniku vastu vähemalt järgmised varalised nõuded: 1)LHV Pank AS- nõue summas 35 035,15 eurot; 2)PlusPlus Capital AS nõuded kogusummas vähemalt 35 666,16 eurot, lisanduv võimalik viivis 3873,34 eurot; 3)OÜ Incure OÜ- 2065,81 eurot, lisanduvad viivised; 4)Aktiva Finants OÜ-1300,51 eurot; 5)Swedbank AS – 622,36 eurot; 6)kohtutäitur Oksana Kutšmei – 3168 eurot, lisanduvad täitemenetluse tasud; 7)kohtutäitur Rita Lohu – 414 eurot, lisanduvad täitemenetluse tasud; 8)Julianus Inkasso OÜ-4588,97 eurot; 9)Viljandi Linnavalitsus-383,68 eurot; 10)Aktiva finants OÜ- 4179,69 eurot; 11)Eesti Keskkonnateenused-25,60 eurot. Kokku nõudeid võlgniku vastu vähemalt summas 82 860,96 eurot, lisanduvad võimalikud viivised. Võlgnik on andnud ajutisele haldurile seletuse, et ta ei ole püsivalt maksejõuetu, sest tema kinnisasja väärtus peaks kuhjaga ära katma tema kohustused. Ajutine haldur on andnud hinnangu võlgniku maksevõimele ja leiab, et võlgnik Vxxxx Rxxxxx on siiski maksejõuetu. Võlgnik saaks jooksvalt oma kohustusi tasuda üksnes sissetulekute selle osa arvel, mis jääb üle pärast esmaste vajaduste katmist. Vxxxx Rxxxxxxx puudub aastaid igasugune ametlik sissetulek, ka mitteametlikke sissetulekuid ei ole Vxxxx Rxxxxxxajutisele haldurile avaldanud. Puuduvad ka muud regulaarsed tulud. Seetõttu ei ole võlgniku sissetulekutest võimalik sundtäitmise korras kinnipidamisi teha. Vabatahtlikult ei ole võlgnik pidanud võimalikuks oma võlakohustusi täita enam kui aasta jooksul. Võlgnik Vxxxx Rxxxxxxei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid. Ei ole teada asjaolusid, mille mõjul toimuks võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine lähiajal. Seega on võlgnik püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Ajutine haldur leiab, et Vxxxx Rxxxxxx maksejõuetuse põhjuseks on nn muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 tähenduses. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud 2018.a lõpuks. Ajutine pankrotihaldur on lisanud aruandele kohustuste kohta (tl.57-96).

lisadena andmed

võlgniku vara, sissetulekute ja

Kohus pidas kohtuistungi 16.03.2020, kus osalesid võlausaldaja esindaja, ajutine pankrotihaldur. Kohus on kohustanud võlgnikku osalema pankrotiasja kohtuistungil. Võlgnik teatas kohtule 13.03.2020 (tl.45), et ta ei tule riiki, kus möllab viirus. Arvestades asjaolusid, ei määranud kohus võlgnikule sundtoomist kohtuistungile toimetamiseks ja arutab asja ilma võlgniku kohalolekuta. Võlgniku mitteosalemine ei takista asja lahendamist (Pankrs § 87 lg.4). Võlausaldaja jäi kohtuistungil oma nõude ja pankroti väljakuulutamise taotluse juurde. Võlgniku auto väärtus ei kata võlgniku kohustust võlausaldaja ees. Auto ei ole olnud võlgniku omandis. Võlausaldaja on teinud võlgnikule ettepaneku, et ta seaks võlausaldaja kasuks kinnisasjale II järjekoha hüpoteegi, võlgnik ei teinud seda. Võlausaldaja avaldas kohtuistungil, et ta selgitab istungijärgselt sõiduki omandiga ja tagatislepingutega seonduvat. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes avaldatu juurde. Kuna võlgnik viibib välismaal, ei ole olnud võimalik saada varast täielikku ülevaadet. Võlgniku poolt avaldatud kinnisasja väärtus on ebatavaliselt kõrge- 120 000 eurot, samas ei ole võlgnik ise avaldanud ühtki asjaolu, mis nii kõrge hinna kujunemist põhjendaks. Visuaalse hinnangu järgi ei ole hind nii kõrge. Ajutine haldur on võlgnikuga suhelnud telefoni teel, võlgnik avaldas, et tal ei ole sissetulekuid, töötab Norras, elab ära. Võlausaldaja teatas kohtule 07.aprillil 2020 (tl.102) seonduvalt võlgniku valduses oleva sõidukiga Porsche Cayenne (reg.märk xxxxxx), et see sõiduk ei ole Vxxxx Rxxxxxx omandis. Sõiduk on V.Rxxxxxx ebaseaduslikus valduses, tal oli kohustus anda sõiduk omanikule üle 01.aprilliks 2019, Rxxxxx ei ole seda teinud. Sõiduki omanikuna on registris kirjas Mogo OÜ, registrikannet omaniku kohta ei ole muudetud (PlusPlus Capital AS-ks), kuna kandega kaasneksid kulud, mis vähendavad vara väärtust.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet, hulgalisi lisasid, võlausaldaja sõnavõttu eelistungil ja kohtuistungil, on seisukohal, et avaldus Vxxxx Rxxxxxx pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku võlg selle võlausaldaja ees summas 35 666,16 eurot. Viiviseid on arvutatud pankrotiavalduse esitamise aja seisuga 3295,60 eurot. Võlgniku kohustuse aluseks selle võlausaldaja ees on võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kolm kompromissilepingut (võlatunnistust) kuupäevaga 05.07.2019. Võlgnik on kõik kolm kompromissilepingut allkirjastanud digitaalselt 08.juulil 2019, seega on võlgnik nõudeid tunnistanud. Võlgniku kohustusele selle võlausaldaja ees lisanduvad kohustused teiste võlausaldajate ees, mida ajutine haldur on aruandes põhjalikult käsitlenud ja esitanud ka kohustuste alused. Kokku võlgnikul kohustusi 11 võlausaldaja ees vähemalt summas 82 860,96 eurot. Võlgniku vara on ajutine haldur hinnanud väärtusega tõenäoliselt alla 80 000 euro. Selle vara väärtuse hulka kuulub ka sõiduk Porsche Cayenne, mis on võlgniku valduses. Käesolevaks ajaks on võlausaldaja esitanud õiguslikud põhjendused sõiduki omandi kohta (tagatisomandamise lepinguga seonduvalt), mille järgi on sõiduki omanik käesoleval ajal Mogo OÜ, s.t. mitte võlgnik Vxxxx Rxxxxx. Seega kuuluks ajutise halduri poolt arvutatud võlgniku vara väärtus vähendamisele sõiduki Porsche Cayenne väärtuse võrra ehk vara väärtuse moodustaks peamiselt võlgnikule kuuluva kinnisasja väärtus. Kohus leiab, et ajutise halduri hinnang ja kasutatud metoodika võlgnikule kuuluva kinnisasja- 1⁄2 kaasomandist kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxxx Viljandi linnas- väärtuse hindamiseks on põhjendatud ja kohaldatav. Vara harilik väärtus on tema turuväärtus, turuväärtus

kujuneb samaväärse vara müügihindade keskmise alusel samas piirkonnas. Ajutisele haldurile ja kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mille alusel hinnata võlgnikule kuuluva vara väärtust oluliselt erinevalt võrreldes selle piirkonna müügihindadega. Kui võlgnikul on kohustusi väärtuses vähemalt 82 860 eurot ja vara alla 80 000 euro väärtuses, siis ületab kohustuste maht selgelt vara väärtuse ja võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Hinnates, kas võlgnikul on võimalik lähema ettenähtava aja jooksul saada tulusid, mille arvel kohustused katta, tuleb järeldada, et sellise tulu saamine ei ole käesoleval ajal teada. Vxxxx Rxxxxxxx on aastaid puudunud sissetulek. Seda ei nähtu Maksu- ja Tolliameti andmetest, sellise sissetuleku olemasolu ei ole veenvalt kinnitanud ka võlgnik ise. Ta ei ole nimetanud tööandjaid, kellelt tal oleks saada töötasu vm sissetulekut praegusel perioodil, ta on avaldanud, et tal puuduvad kirjalikud kokkulepped töösuhte kohta, töötab mitteametlikult. Seega puuduvad teadaolevad alused ja kokkulepped, millele tuginedes nõuda võlgnikule väljamaksete (töötasu, käenduslepingust tulenev tasu, renditulu vm) tegemist. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus enama kui kolme aasta kestel ei ole võlgnik Vxxxx Rxxxxx leidnud võimalust püsiva ja kohustusi katva sissetuleku teenimiseks ning muude tulude (nt renditulude, dividendide) voog ei ole garanteeritud, ei ole alust hinnanguks, et võlgniku suutmatus oma varalisi kohustusi täita on ajutine. Võlgniku võlakohustuste (82 860 eurot) täitmiseks lähema ettenähtava tuleviku- näiteks 24 kuu jooksul – peaks ta igakuiselt tegema makseid kohustuste katteks rohkem kui 3400 euro ulatuses kuus. Sellise sissetuleku tekkimine võlgnikule ei ole teada ja on pigem ebatõenäoline. Sellises olukorras tuleb asuda seisukohale, et võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge ja võlausaldaja on õigesti põhistanud võlgniku maksejõuetuse PankrS § 10 lg.2 p.1 asjaoluga- võlgnik ei ole täitnud kohustusi 30 päeva jooksul pärast kohustuste sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et võlgnikule on 31.10.2019 edastatud pankrotihoiatus (tl.15-16), sellele on võlgnik vastanud 4.11.2019 kirjaga, lubades võlas olevad osamaksed ära maksta (tl.16). Selle peale on võlausaldaja teinud ettepaneku seada hüpoteek võlgniku kinnistule, mille peale võlgnik vastab keeldumisega. Seega on võlgnik saanud pankrotihoiatuse kätte, suhelnud võlausaldajaga sel teemal. Võlga ei ole tasutud. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse kohtule 22.01.2020. Kohus teatas võlgnikule pankrotiavaldusest 03.veebruari määrusega, kohus teatas võlgnikule vastuväite esitamise võimalusest ja eelistungist. Võlgnik vastas kohtule kirjaga 09.02.2020 (tl.21): vara mul puudub, Danske Pank lõpetas kodulaenu lepingu, andke teada, mis otsus tuleb. Seega on võlgnik kirjas kohtule möönnud suutmatust kohustusi tasuda, vastuväiteid nõudele esitatud ei ole. Võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku vara arvel on võimalik katta pankrotimenetluse kulud. PankrS § 171 lg.11, § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Ajutine haldur Küllike Mitt on kohtule teatanud, et ta on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Küllike Mitt vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata võlgniku Vxxxx Rxxxxx pankrotihalduriks. Siinkohal kordab kohus võlgnikule tema kohustusi PankrS § 85, § 87, § 88, § 89 järgi: PankrS § 85 lg.1 sätestab võlgniku kohustuse anda kohtule ja haldurile teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile andmeed pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oma vara kohta ja kohustuste nimekirja. PankrS § 87 sätestab: 1) Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. (2) Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. (3) Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. PankrS § 88 sätestab: võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestit lahkuda. PankrS § 89 lg.1 sätestab: Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 2)ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust; Käesoleva pankrotimenetluse perioodil on võlgnik olnud püsivalt Eestist ära. See ei ole võimaldanud toimetada menetlustoiminguid kiirelt ja mõistlikult. Kohus kohustab võlgnikku viibima võlausaldajate üldkoosolekul ja andma võlgniku vande PankrS § 86 korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Kui pankrotivara selleks ei jätku, tasutakse kulud kohtu deposiidikontole sel eesmärgil tasutud summast. Ajutine pankrotihaldur esitas 13.03.2020. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 16 töötunni eest summas 688 eurot ja kulud (fotokoopiate ja väljatrükkide tegemine, telefonikõned, transport TartuViljandi-Tartu) 69,12 eurot, lisandub käibemaks 20% , kokku ajutise halduri tasu ja kulud 908,54 eurot. Kohtuistungil tegi ajutine haldur ettepaneku vähendada tema kulusid sõidukulude osas, kuna kohtuistung toimus Jõgeval, mitte Viljandis. Määrata tasu ja kulud kokku 900,50 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 43 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduritasumäära (miinimumi) piiresse. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 16 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 688 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus tegi ümberarvutuse sõidukulu osas (üks sõit marsruudil TartuViljandi-Tartu, teine sõit Tartu-Jõgeva-Tartu), mille tulemusena ajutise halduri kulu 62,36 eurot, lisandub käibemaks. Kokku tasu ja kulu 750,36 eurot, käibemaks 150,07 eurot. Ajutise halduri taotlus mõista tasu välja büroole OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu ta tegutseb, on kooskõlas PankrS § 23 lg.6.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.