2-20-1153/72 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

1.1.Vxxxx Rxxxxxx nimel pankroti väljakuulutamise hetkel olnud vara Võlgniku poolt avaldatud ja vararegistritest nähtuvatele andmetele tuginedes oli Vxxxx Rxxxxxxx pankroti väljakuulutamise hetkel (s.o. seisuga 14.04.2020.) järgmine vara: 1) sularaha – Vxxxx Rxxxxxxx poolt esitatud andmetel ei olnud tema valduses sularaha; 2) arvelduskontol EE622200221011251711 Swedbank AS’s rahalised vahendid 1,28 €; 3) limiidikontol EE892200221068692103 Swedbank AS’s rahalised vahendid 0,00 €; 4) limiidikontol EE892200221047110088 Swedbank AS’s rahalised vahendid 0,00 €; 5) arvelduskontol EE534204278607445401 Coop Pank AS’s rahalised vahendid 0,00 €; 6) arvelduskontol EE257700771004183906 LHV Pank AS’s rahalised vahendid 0,00 €; 7) online bank N26 kontol DE60100110012623645034 rahalised vahendid 0,00 €; 8) äriühingute aktsiad, osad, väärtpaberid - puudusid; 9) pensionivara – pensionikontol 99803891223 oli registreeritud 3 547,144 tk Swedbank Pensionifond K60 (nn. 2.samba fondi) osakut, mille väärtus pankroti väljakuulutamise hetkel moodustas NAV a ́ 1,23629 €, kokku summas 4 385,30 €. (Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev). Vabatahtliku pensionikindlustusega ei olnud isik liitunud. 10) nõuded teiste isikute (sh. Maksu- ja tolliameti) vastu – puudusid; 11) liiklusvahendid - Vxxxx Rxxxxx’e nimele ei olnud liiklusvahendeid registreeritud; 12) patendid, kaubamärgid, jms. – puudusid; 13) ehitised ja rajatised kui vallasasjad – puudusid; 14) teenistus- ja tsiviilrelvad – puudusid; 15) kinnisasjad - Eesti Vabariigi kinnistusregistris oli Vxxxx Rxxxxxxx nimele registreeritud 1⁄2 kaasomandist hoonestatud kinnistule reg. osa nr 298739 asukohaga xxxxxxxx maakonnas, xxxxxxxxxlinnas,xxxxxxxxxxxxxx, kat.tunnus 89708:003:0200 (100 % elamumaa) suurusega 944,0 m2. 16) muu realiseerimiskõlbulik materiaalne vara – Vxxxx Rxxxxxxx väidetel ei kuulunud temale kinnisasjast eraldi realiseeritavat vararegistritesse kandmata vara. Halduril puudus informatsioon, mis oleks kummutanud võlgniku väiteid.

€. Enampakkumise teated olid avaldatud täiendavalt elektroonilistes portaalides www.ametlikudteadaanded.ee ja www.varad.ee. Enampakkumine nurjus. Enampakkumisele ei ilmunud mitte ühtegi osavõtjat. 2) 23.09.2020. kuulutas haldur välja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee perioodil 14.10.2020. kell 13:00 22.10.2020. kell 12:00 toimuva avaliku elektroonilise enampakkumise alghinnaga 80 000,00 €. Enampakkumise teated olid avaldatud täiendavalt elektroonilistes portaalides www.ametlikudteadaanded.ee ja www.varad.ee. Enampakkumine nurjus. Enampakkumisele ei ilmunud mitte ühtegi osavõtjat. 3) 22.10.2020. kuulutas haldur välja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee perioodil 12.11.2020. kell 13:00 20.11.2020. kell 12:00 toimuva avaliku elektroonilise enampakkumise alghinnaga 70 000,00 €. Enampakkumise teated olid avaldatud täiendavalt elektroonilistes portaalides www.ametlikudteadaanded.ee ja www.varad.ee. Enampakkumine nurjus. Enampakkumisele ei ilmunud mitte ühtegi osavõtjat. 4) 23.11.2020. kuulutas haldur välja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee perioodil 14.12.2020. kell 13:00 22.12.2020. kell 12:00 toimuva avaliku elektroonilise enampakkumise alghinnaga 60 000,00 €. Enampakkumise teated olid avaldatud täiendavalt elektroonilistes portaalides www.ametlikudteadaanded.ee ja www.varad.ee. Enampakkumine nurjus. Enampakkumisele ei ilmunud mitte ühtegi osavõtjat. 5) 22.12.2020. kuulutas haldur välja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee perioodil 18.01.2021. kell 13:00 26.01.2021. kell 12:00 toimuva avaliku elektroonilise enampakkumise alghinnaga 54 000,00 €. Enampakkumise teated olid avaldatud täiendavalt elektroonilistes portaalides www.ametlikudteadaanded.ee ja www.varad.ee. Enampakkumine nurjus. Enampakkumisele ei ilmunud mitte ühtegi osavõtjat. 6) 05.03.2021. kuulutas haldur välja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee perioodil 29.03.2021. kell 13:00 06.04.2021. kell 12:00 toimuva avaliku elektroonilise enampakkumise alghinnaga 48 000,00 €. Enampakkumise teated olid avaldatud täiendavalt elektroonilistes portaalides www.ametlikudteadaanded.ee ja www.varad.ee. Enampakkumine nurjus. Enampakkumisele ei ilmunud mitte ühtegi osavõtjat. 7) 08.04.2021. kuulutas haldur välja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee perioodil 29.04.2021. kell 13:00 07.05.2021. kell 12:00 toimuva avaliku elektroonilise enampakkumise alghinnaga 45 000,00 €. Enampakkumise teated olid avaldatud täiendavalt elektroonilistes portaalides www.ametlikudteadaanded.ee ja www.varad.ee. Enampakkumisele registreerus 5 osalejat. Enampakkumise võitis Sxxxx Kxxxx (EExxxxxxxxxxx) pakkumine summas 46 500,00 €. Isik on kogu tema poolt pakutud summa nõuetekohaselt tasunud ja haldur on 24.05.2021. esitanud Kinnistusametile avalduse uue omaniku kinnistusregistrisse kandmiseks. Vastav registrikanne on tehtud 04.06.2021. Vxxxx Rxxxxxxxpankrotivaras ei ole olnud muud realiseerimiskõlbulikku vara. Kokkuvõttes on lõpparuande esitamise hetkeks Vxxxx Rxxxxxx pankrotivarasse laekunud vara müügist kokku 46 500,00 €.

2.2.Pankrotivarasse laekumised pensioniosakutest Pankrotimenetluse ajal sai haldurile teatavaks, et Vxxxx Rxxxxx oli 16.10.2021. esitanud Pensionikeskus AS-le avalduse temale kuuluvate Swedbank Pensionifond K60 osakute 3 547,144 tk tagasivõtmiseks ja kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Isik taotles raha kandmist välisriigi krediidiasutuse kontole DE60100110012623645034. Isik ei võtnud enda avaldust hiljemalt 31.03.2022.a tagasi. Seega oli Pensionikeskus AS kohustatud tegema isikule pensioniosakute eest rahalise väljamakse hiljemalt mais 2022. Haldur asus seisukohale, et nii osakute tagasivõtmisega tekkinud pankrotivõlgniku rahaline nõue Pensionikeskus AS-i vastu kui ka Pensionikeskus AS-i poolt välja makstavad rahalised vahendid on pankrotivara, mille käsutamise õigus on PankrS § 35 lg 1 p 2 ainult pankrotihalduril. VxxxxxRxxxxxxx ei olnud õigust nõuda rahalise nõude täitmist või pankrotvarasse kuuluvate rahalise vahendite kandmist tema poolt määratud välisriigi krediidiasutuses avatud kontole. Eeltoodut arvestades esitas haldur 31.03.2022 Pensionikeskus AS-le taotluse kanda osakute tagasivõtmisest tulenevad rahalised vahendid ainult pankrotihalduri kontrolli all olevale võlgniku kontole. Pensionikeskus AS teatas ekirjaga 05.04.2022, et halduri taotlust ei rahuldata. Seejärel esitas haldur 05.04.2022 taotluse kohtule Pensionikeskuse AS-i kohustamiseks tegema Vxxxx Rxxxxxx pensioniosakute tagasivõtmisega seotud rahaline väljamakse ainult pankrotihalduri kontrolli all olevale Vxxxx Rxxxxxx arvelduskontole. Tartu Maakohtu määrusega 07.04.2022. rahuldati halduri taotlus ning Pensionikeskus AS-i tegema Vxxxx Rxxxxxx teise kohustusliku pensionisamba osakute võlgniku poolse tagasivõtmisega seotud rahaline väljamakse ainult pankrotihalduri kontrolli all olevale Vxxxx Rxxxxxx arvelduskontole. Pensionikeskus AS tegi vastava väljamakse kogusummas 4 163,61 € Vxxxx Rxxxxxx pankrotivarasse 03.05.2022. Seejärel esitas VxxxxxRxxxxx haldurile ja kohtule nõude pankrotivarasse laekunud pensioniosakute arvelt temale ja alaealisele lapsele elatise määramiseks. Tartu Maakohtu määrusega 22.08.2022 jäeti rahuldamata Vxxxx Rxxxxxx avaldus pankrotivara arvelt elatise määramiseks. Kokkuvõttes on lõpparuande esitamise hetkeks Vxxxx Rxxxxxx pankrotivarasse laekunud võlgniku poolt pensioniosakute tagasivõtmisest kokku 4 163,61 €.

3.1.Vara välistamise nõuete rahuldamine (PankrS 146 lg 1 p 1, § 123) PlusPlus Capital AS esitas VxxxxxRxxxxxx pankrotimenetluses taotluse Porsche Cayenne (reg.märk xxxxxx) pankrotivarast välistamiseks. Liiklusregistri andmetest nähtuvalt oli Vxxxx Rxxxxx pankroti väljakuulutamise hetkel (14.04.2020.) registreeritud liiklusregistris Porsche Cayenne (reg.märk xxxxxxx esm. reg. aasta 2004) vastutavaks kasutajaks. Sõiduk oli liiklusregistris registreeritud 11.01.2018. mitte PlusPlus Capital AS-i, vaid hoopis Mogo OÜ (rk 12401448) nimele ning VxxxxxRxxxxx oli registreeritud samal kuupäeval sõiduki vastutavaks kasutajaks. Mogo OÜ poolt 27.02.2020. antud selgituste kohaselt sõlmisid Mogo OÜ ja Vxxxx Rxxxxx 10.01.2018. laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L10012018/0093. Lepingu kohaselt andis Mogo OÜ Vxxxx Rxxxxxxxx laenu sõiduki Porsche Cayenne (reg.märkxxxxxxx) soetamiseks tingimusega, et sõiduk jääb laenu tagatiseks ning tagatise omand tuleb laenulepingu kehtivuse ajaks anda üle Mogo OÜ-le. 11.01.2018. vormistatigi sõiduk liiklusregistris Mogo OÜ nimele. Seoses võlgnevustega ütles Mogo OÜ laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L10012018/0093 alates 29.03.2019. erakorraliselt üles. 29.04.2019. loovutas Mogo OÜ kõnealusest laenu- ja tagatisomandamise lepingust tulenevad nõuded koos tagatistega PlusPlus Capital AS-le. PlusPlus Capital AS on käesolevas pankrotiasjas tuginenud Vxxxx Rxxxxxx vastu pankrotiavalduse esitamisel muuhulgas poolte vahel 05.07.2019. sõlmitud kompromissleping/võlatunnistusele nr 24789909, mille koostamine on olnud ajendatud justnimelt eelpool kirjeldatud Mogo OÜ-lt omandatud nõudest. 05.07.2019. sõlmitud kompromissleping/võlatunnistuse nr 24789909 punktis 2.2. on VxxxxxRxxxxx tunnustanud võlausaldaja nõuet tema vastu; lepingu punktis 2.4. lugesid pooled lepingu sõlmimisega aga lõppenuks varasemast laenulepingust nr L10012018/0093, 10.01.2018. tuleneva võlasuhte ning võlgnikul tekkis uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale kompromissisumma 15 448,36 €. 05.07.2019. sõlmitud kompromissleping/võlatunnistusest ei selgu täpsemalt, milliseid tagajärgi pidasid pooled kompromisslepingu sõlmimisel silmas tagatisvara osas. Juhul kui laenulepingust tuleneva võlakohustuse lõpetamisel jäi tagatisomandamise kokkulepe kehtima, tekib küsimus miks ei võtnud võlausaldaja võlgniku poolt kompromisslepingu rikkumisest poole aasta jooksul tarvitusele meetmeid tagatisvara otsese valduse saamiseks ning selle enda nõuete rahuldamise katteks realiseerimiseks. Juhul aga kui laenulepingust tuleneva võlakohustuse lõpetamisel lõppes ka selle täitmise tagamiseks sõlmitud tagatisomandamise kokkulepe, tekib küsimus miks jäi tagatisvara liiklusregistris jätkuvalt (algse!) võlausaldaja nimele, mis muutis võimatuks nii võlgnikul kui ka tema pankrotihalduril sõiduki realiseerimise võlgniku kohustuste katteks. PlusPlus Capital AS’i poolt kohtule 07.04.2020. esitatud kirjaliku selgituse kohaselt ei läinud sõiduki omand vaatamata kompromisslepingu sõlmimisele Vxxxx Rxxxxxxxx üle; Vxxxx Rxxxxx oli kohustatud sõiduki võlausaldajale üle andma juba 01.04.2019.; isik oli sellest teadlik, kuid ei andnud vara valdust omanikule üle, mistõttu oli vara Vxxxx Rxxxxxx ebaseaduslikus valduses; juhul kui VxxxxxRxxxxx tagastab sõiduki vara omanikule, suunatakse see müüki ja selle arvelt vähendatakse VxxxxxRxxxxxx võlakohustust võlausaldaja ees.

3) selgitanud muid pankrotivara suurendamise võimalusi. Pankrotimenetluse ajal selgus, et võlgnik oli esitanud Pensionikeskus AS-le taotluse temale kuuluvate nn 2 samba pensioniosakute tagasivõtmiseks. Haldur tegi toimingud (taotlus Pensionikeskus AS-le; taotlus kohtule Pensionikeskus AS-it kohustava määruse tegemiseks) pensioniosakute tagasivõtmisest saadavate rahaliste vahendite laekumiseks pankrotivarasse. 4) selgitanud võlausaldajate poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); korraldanud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekuid; koostanud kirjalikult põhjendatud vastuväited võlausaldajate nõuetele; koostanud ja edastanud kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. 5) selgitanud andmeid võlgniku tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; pidanud jooksvalt arvestust võlgniku sissetuleku üle; teinud pankrotivarasse kogunenud rahalistest vahenditest väljamakseid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 6) esitanud kirjaliku seisukoha võlgnikule ja tema alaealisele ülalpeetavale pankrotivara arvelt elatise määramise küsimuses. 7) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid. Halduril on tulnud pankrotimenetluses viia läbi kokku seitse võlausaldajate üldkoosolekut: võlausaldajate esimene üldkoosolek 11.05.2021; nõuete kaitsmise koosolek 07.08.2020; teine nõuete kaitsmise koosolek 10.09.2020; kolmas nõuete kaitsmise koosolek 22.10.2020; võlausaldajate üldkoosolek võlgniku poolt esitatud kompromissiettepaneku vastuvõetavuse otsustamiseks 07.08.2020. (võlausaldajad otsustasid võlgniku poolt pakutud tingimustel kompromissi mitte teha); võlausaldajate üldkoosolek võlgniku poolt esitatud kompromissiettepaneku vastuvõetavuse otsustamiseks 05.03.2021. (võlausaldajad otsustasid võlgniku poolt pakutud tingimustel kompromissi mitte teha); võlausaldajate üldkoosolek võlgniku poolt esitatud kompromissiettepaneku vastuvõetavuse otsustamiseks 05.05.2021. (võlausaldajaid koosolekule ei ilmunud; kirjalikes seisukohtades väljendasid suurimate nõuetega võlausaldajad kompromissiga mittenõustumist). 8) koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 163 alusel. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 11.05.2020. a. Vxxxx Rxxxxx ei ole kohtule esitanud PankrS § 170 nõuetele vastavat avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 170 lg 1 ja 2 sõnastusest ja mõttest nähtub, et kohustustest vabastamise avalduse peab võlgnik esitama kohtule isiklikult. Lisaks peab avaldus sisaldama PankrS § 170 lg 2 nimetatud kinnitusi. Kuna kohtule ei ole esitatud PankrS § 170 lg 1 ja 2 nõuetele vastavat avaldust PankrS § 170 lg-s 1 toodud tähtajaks, siis puudub alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus märgib, et kui ka võlgnik oleks tähtaegselt esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleks see avaldus jätta rahuldamata PankrS § 171 lg 2 p 4 ja 5 märgitud alustel ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks jätta algatamata. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et nii pankrotimenetluse ajal sissetulekute/vara varjamine kui ka enda vara raiskamine internetikasiinodes mängimisele, on piisavalt mõjuvad põhjused isiku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Halduri tasu Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.