Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kalendripäeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on T Te (T) hagi A L, Ansepuu Mets OÜ vastu T Te nõude tunnustamiseks OÜ Meikara (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja soovib poole riigilõivu tagastamist. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad ning soovivad menetluskulude hüvitamist. Pooled on eri meelt selles, kes peaks menetluskulud hüvitama, kuid vastaspoole menetluskulude suurusele ei ole vastuväiteid esitatud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja esitas hagist loobumise avalduse ning taotluse hagejale menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja selgitas 19.11.2019 taotluses, et hageja väidetava nõude OÜ Meikara (pankrotis) vastu on täitnud OÜ Meikara (pankrotis) eest xxx OÜ. Kostjad andsid teada oma 22.11.2019 taotluses, et nemad on jätkuvalt seisukohal, et hagejal ei olnud nõuet Meikara OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kostjad esitasid seetõttu pankrotimenetluses vastuväite. See, et hagejal kadus õigus esitada pankrotimenetluses nõue, ei ole kostjatest tingitud, sest hagejale tasus tema nõude summa kolmas isik ehk xxx OÜ. Seega ei ole nõuet OÜ Meikara (pankrotis) ees täitnud kostjad ning seetõttu ei saa kohtu hinnangul kohaldada TsMS § 168 lg 4 teist poolt, mille kohaselt peaks menetluskulud hüvitama kostjad kuna nad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et hageja peab hüvitama kostjate menetluskulud. Kuna kostjad andsid teada, et kostjal I puuduvad menetluskulud ning kulud on vaid kostjal II, siis peab hageja hüvitama kostja II menetluskulud. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja II andis teada, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning seetõttu taotleb ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostjad andsid teada, et kostja II taotleb menetluskulude hüvitamist summas 957 eurot (sh käibemaks). Kostja II esindaja tunnihinnaks on 145 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohtu hinnangul ei ole käesolev kohtuasi keskmisest keerukam ning seega peab kohus põhjendatuks esindaja tunnitasu 120 eurot (sh. käibemaks). Kostja II poolt märgitud õigusabile kulunud ajamahtu 5,5 tundi peab kohus ülepaisutatuks. Kostjatel oli hagi sisu juba varasemast tuttav sh olid nad tutvunud hageja nõudeavaldusega pankrotimenetluses ja pankroti väljakuulutamise teatega. Seega ei saanud hagiavaldusega tutvumine, kliendiga suhtlemine, nõupidamine, olukorra kliendile selgitamine, hagist loobumise avalduse ja selle lisadega tutvumine, seisukoha kujundamine ning kohtule seisukoha koostamine võtta kokku 4 tundi. Eriti arvestades, et seisukoha koostamine seisnes põhiosas menetluskulude esitamisest ja nende vajalikkuse põhjendamisest, mis ei ole kohtupraktikast lähtuvalt hüvitatav kulu. Menetluskulude tagatise taotluse ja esialgse vastuse koostamisele kulunud 1,5 tundi on samuti selgelt suurem kui sellise sisult lihtsa (hagile sisulist vastust ei esitatud) vastuse koostamiseks mõistlikult vajalik võiks olla. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 480 eurot, mis sisaldab käibemaksu (4h x 120eurot). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja II vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). TsMS § 661 lg 1 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kätte toimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.