Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

8.Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. 9.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. 10.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Menetluskulud Pankrotimenetluse kulud kantakse PankrS § 150 lg 2 alusel pankrotivarast.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et K L avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks tuleb võtta menetlusse. Avaldus vastab peamises osas pankrotiavaldusele esitatavatele nõuetele ja seda on võimalik menetleda. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, kogunud andmeid võlgniku kohta avalikest registritest, on seisukohal, et K L avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Pankrotiavalduses on märgitud võlgniku kohustuste kogusummaks 38 929,42 eurot. Pankrotiavaldusele esitatud võlanimekirjas on esitatud võlgniku võlad seitsme võlausaldaja ees ja võlanimekirja järgi on võlgade kogusumma 39 893,14 eurot. Võlgniku võlausaldajad on elatisenõudja ja kuus kiirlaenufirmat. Temal olemasoleva vara kohta kinnitab võlgnik, et ta on varatupuudub nii vallasvara kui ka kinnisvara. Kohus kontrollis kinnistusraamatu andmetest, et võlgnikule ei kuulu kinnisasju. Võlgnik ei ole seotud äriühingutega. Rahvastikuregistriandmed näitavad võlgnikul kaht ülalpeetavat. Pankrotivara puudub. Samas on võlgnik seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta avaldanud, et kui leiab töökoha, asub ta uuesti tööle. Lisatud on võlgniku pangakonto väljavõte, mis on miinuses enam kui 30 000 euroga, tõend Eesti Töötukassast näitab, et võlgnik on töötuna arvel alates 11.09.2019. Seega on K L käesoleval ajal objektiivselt maksejõuetu- ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Avaldajal puudub vara ja sissetulek ulatuses, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet, nii et kohustused võlausaldajate ees saaksid tasutud näiteks lähema kahe aasta jooksul. Võlgniku kohustusi, mis ületavad 38000 eurot, ei ole võimalik tasuda töötuhüvitistest. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Kohus loeb vähetõenäoliseks võlgnikul maksevõime tekkimise ka lühikese aja jooksul pankrotiavalduse esitamisest: kui võlgnik leiab töö, peaks tema võlgade tasumine toimuma vähemalt 1660 euro ulatuses kuus, et ettenähtava tähtaja- näiteks 24 kuu jooksul võlad tasuda. Sellise võimaluse tõenäosus on vähene. Kohus leiab, et KL puhul esinevad PankrS § 31 lg-s 1 ja § 1 lg-s 2 sätestatud tingimused ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Antud juhul puuduvad ka PankrS § 15 lg-s 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Hinnates, kas juba praegu nähtub PankrS § 171 lg.2, lg. 21 loetletud aluseid, millele tuginedes võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on kohus seisukohal, et praegu teadaolevaid asjaolusid ei saa lugeda PankrS §-s 171 lg-s 2, lg.21 toodud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluste hulka. PankrS § 31 lg.1, lg.4 alusel kuulutab kohus välja võlgniku pankroti, lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;

4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.