4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade KxxxxxxxxLxxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 30.03.2020 kohtumäärusega kuulutati välja Kxxxxxxx Lxxxxx pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 29.07.2021 kohtumäärusega (jõust. 18.08.2021) lõpetati Kxxxxxxx Lxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas KxxxxxxxxLxxxxxx täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 30 juulil ja esitama aruandeid iga poole aasta tagant, 5. veebruaril ja 5. augustil.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 05.02.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse e-posti aadressile [email protected]. Võlgnik esitas aruande 02.03.2022. Aruande kohaselt lõi võlgnik ettevõtte ja üritas ettevõttele tööd leida, kuid tulutult. Võlgnik esitas kahe erineva pangakonto väljavõtted, millest ühel kajastus poole aastase perioodi jooksul vaid seitse tehingut ning teisel kontol tehingud puudusid. Kuivõrd aruandest ega kontode väljavõtetest ei selgunud mille arvel võlgnik igapäevaselt elab, kust tulevad rahalised vahendid, et katta igapäevased baasvajadused ning kuidas või kellele tasutakse kommunaal- ja muude igapäevaseks eluks vajalike teenuste eest, küsis kohus selgitusi. Samuti soovis kohus teada mis on ettevõtte tegevusala. Võlgniku selgituste kohaselt hoolitses igapäeva kulude ja elamise eest elukaaslane, kuna võlgnik nokitses kodus elamise kallal. Veebruaris olevat võlgnik saanud esimese palga ja lubas hakata tegema eraldisi. Ettevõte tegeleb eluhoonete kõikvõimaliku remondi ja ehitustöödega.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 05.08.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse e-posti [email protected]. Võlgnik täiendavaks tähtajaks aruannet ei esitanud. 19.10.2022 võttis kohus võlgnikuga ühendust telefoni teel (xxxxxxxx), võlgnik väitis, et on aruande esitanud juba juulis. Kohtuni aruannet aga jõudnud polnud ning kohus palus aruande uuesti kohtule esitada, mida võlgnik lubas samal päeval teha. Aruannet kohtule ei saadetud. Kohus proovis uuesti telefoni teel ühendust võtta 01.11.2022 , kuid kõnele ei vastatud ning tagasi ei helistatud.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 05.02.2023. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse e-posti aadressile [email protected]. Võlgnik kirjutas 16.02.2023, et ei saa aruannet hetkel esitada tervislikel põhjustel ning lisas juurde arstitõendi. Kohus saatis uue meeldetuletuse 06.04.2023, kuid aruannet kohtule ei esitatud.
5.Kuna võlgnik senises menetluses kohtu korraldusi ei olnud täitnud, siis kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 17.05.2023. Kohus selgitas võlgniku kohustusi menetluses ning määras aruande esitamiseks tähtajaks 05.08.2023, mis oli ka neljanda aruande esitamise tähtaeg. Võlgnik määratud tähtajaks aruannet ei esitanud.
6.Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole võlgnik kohtuga ühendust võtnud ei telefoni, eposti ega lihtkirja teel ning aruannet kohtule esitatud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
9.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
12.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Kxxxxxxx Lxxxx ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
13.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
14.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 29.07.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud neli aruannet. Võlgnik on kohtule esitanud vaid esimese aruande, mille kohaselt on võlgnik küll loonud oma ettevõtte ja püüdnud otsida ettevõttele tööd, kuid tulutult ning seetõttu sisuliselt olnud oma elukaaslase ülalpeetav. Kohus on kõigi aruande tähtaegade möödudes saatnud meeldetuletusi aruande esitamiseks, mille kättesaamises pole kohtul alust kahelda, kuivõrd kõik meeldetuletused on saadetud võlgniku poolt avaldatud e-postile, millelt võlgnik on kohtuga suhelnud. Nii
teine kui ka kolmas aruanne on kohtule esitamata. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise kohustust ka pärast kohtu pool teostatud ärakuulamistoimingut. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
15.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on kohtule esitanud vaid ühe, esimese, aruande neljast. Ka pärast ärakuulamistoimingut ei esitanud võlgnik kohtule korrektset aruannet koos lisadega. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Võlgnikule on kohtu poolt korduvalt selgitatud tema kohustusi. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei esita aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
16.Kohus on nimetanud PankrS § 172 lg 6 alusel usaldusisikuks võlgniku enda. Võlgnik on kinnitanud, et ta on suuteline ja nõus usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik usaldusisikuna ei ole oma kohustusi täitnud. Muuhulgas on usaldusisikul PankrS § 172 lg 2, lg 3 nimetatud kohustused – tegema võlausaldajatele väljamaksed üks kord aastas vastavalt jaotistele, usaldusisikul on õigus kontrollida, kas võlgnik täitab oma kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab: kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, ...likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Lg 2 järgi kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Käesoleval juhul ei ole Kxxxxxxx Lxxxx täitnud oma ülesandeid ka usaldusisikuna.
17.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.
Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega.
18.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
19.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Kxxxxxxx Lxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Kxxxxxxx Lxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
20.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Kxxxxxxx Lxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Kxxxxxxx Lxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.