United Oil Teenused OÜ avaldus Novutech OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. novembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik United Oil Teenused OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja) United Oil Teenused OÜ (registrikood 14515334); seaduslik esindaja KO Puudutatud isik (võlgnik) Novutech OÜ (registrikood 12693623); lepinguline esindaja Oliver Ennok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. novembri 2019. a määrus osas, millega maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse 2 240 eurot ületavas osas, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata Novutech OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2 240 eurot. Muus osas jätta määrus muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.1.Jätta rahuldamata United Oil Teenused OÜ taotlus teatada PankrS § 28 lg 1 alusel prokurörile või politseile KarS § 381 ja KarS § 3811 lg 1 kohase kuriteo tunnustega teo toimepanemisest Novutech OÜ poolt.
2.2.Jätta Novutech OÜ-le ajutine pankrotihaldur nimetamata.
2.3.Tsiviilasjas nr 2-19-8072 United Oil Teenused OÜ avalduses Novutech OÜ pankroti väljakuulutamiseks menetlus lõpeb.
2.4.Menetluskulud jätta United Oil Teenused OÜ kanda.
2.5.Rahuldada Novutech OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
1(10)
2.6.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista United Oil Teenused OÜ-lt välja Novutech OÜ kasuks menetluskulud 2 240 eurot (lepingulise esindaja kulud).
2.7.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb United Oil Teenused OÜ-l hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 240 eurot) tasuda Novutech OÜle viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.8.Jätta rahuldamata Novutech OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1 840 euro osas.
3.Rahuldada United Oil Teenused OÜ määruskaebus osaliselt.
4.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
5.Määruskaebemenetluse menetluskulud ajutise halduri nimetamata jätmise ja menetluse lõpetamise vaidlustamise osas jätta United Oil Teenused OÜ kanda.
6.Mõista United Oil Teenused OÜ-lt Novutech OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 400 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
7.Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (PankrS § 15 lg 5 koosmõjus § 5 lg-ga 2). Asjaolud ja menetluse käik
1.28. mail 2019 esitas United Oil Teenused OÜ (avaldaja või võlausaldaja) kohtule avalduse Novutech OÜ (puudutatud isik või võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlausaldaja omandanud loovutamise tee võlgniku vastu nõuded, mis tulenevad arvest nr 181101 (vedelkütuste veoteenus nov 2018) summas 4 032.48 eurot, maksetähtaeg 15. detsember 2018, ja arvest nr 00004 (18. detsembri 2014 lepingu viimane osamakse) summas 200 000 eurot, maksetähtaeg 12. veebruar 2019. Võlg on kokku 204 032.48 eurot. Arve nr 181101 aluseks olnud veoteenus on võlgnikule osutatud ja võlgnik on teenuse vastu võtnud. Nõude esmasele omanikule Novus OIL OÜ-le osutas kuni
31.detsembrini 2018 raamatupidamisteenust võlgnik ja arve on koostanud võlgniku raamatupidaja poolt, mis tõendab nõude tunnistamist võlgniku poolt. Arve nr 00004 aluseks oleva 18. detsembril 2014 sõlmitud lepingu ese on võlgnikule üle antud ja võlgnik on lepingukohased eelnevad osamaksed tasunud, mis tõendab lepingu täitma asumist ja nõuete tunnistamist võlgniku poolt. Võlale lisandub 28. mai 2019 seisuga viivis 4 747.69 eurot. Võlgnik ei ole nõudeid tasunud. Võlgnikul oli juba 2018. aasta oktoobris raskused transpordi teenuste arvete tasumisega. Võlgnik tunnistas, et tal puuduvad vahendid arvete tasumiseks ja kõik vabad vahendid lähevad panganõuete tasumiseks. Lisaks pankrotiavalduse aluseks olevatele nõuetele võlgneb võlgnik võlausaldajale arvetest nr 00001, 00002 ja 00003 tulenevad nõuded kokku summas 84 617.03 eurot, kuid kuna võlgnik asub neid nõudeid tõenäoliselt vaidlustama, siis ei tugine võlausaldaja pankrotiavalduses neile nõuetele ja plaanib neid nõudeid kaitsta pankrotiprotsessis. 2(10)
Võlausaldaja saatis 13. märtsil 2019 võlgnikule pankrotihoiatuse ja andis kümne päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Võlgnik nõudeid tasunud ei ole. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku varad ja kaubad juba panganõuetega koormatud ja nendest nõuetest vaba summa ei kata võlausaldaja kogu nõuet. Panganõuete täpne suurus ei ole võlausaldajale teada. Võlausaldajale ei ole teada, et võlgnikul oleks muid varasid, mille arvelt nõudeid rahuldada. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku viimane majandusaasta aruanne kinnitatud kutsetunnistust mitteomava audiitori poolt ja võib olla koostatud ebaõigete andmete alusel. Võlausaldaja palub teatada teadlikult raamatupidamise valeandmete esitamisest prokurörile või politseile KarS § 381 ja KarS § 3811 lg 1 kohase kuriteo tunnustega teo toimepanemisest võlgniku poolt. Võlausaldaja hinnangul puudub võlgnikul alus arvest nr 181101 tuleneva nõude tasaarvestamiseks, sest United OIL OÜ ei ole kunagi tasaarvestuse aluseks olevaid teenuseid tellinud. Seega on võlgniku 24. detsembri 2018 tasaarvestusavaldus tühine. Võlgniku väited arvest nr 00004 tuleneva nõude täitmise kohta on ebaõiged, sest võlgniku maksed on toimunud muude toodete ja teenuste eest.
Võlgniku vastuväited
4.Võlgnik leiab, et arvetest nr 181101 ja 00004 tulenevad nõuded ei ole kehtivalt loovutatud, sest loovutused on tehtud lähikondsete vahel ning nende eesmärk on ilmselgelt soov vältida arvete tasumist United OIL OÜ-le, kuna äriühingu kontod on suure maksuvõlgnevuse tõttu arestitud. Arvest nr 181101 tulenev nõue tasaarveldati võlgniku poolt 24. detsembri 2018 avaldusega, mistõttu on nõue täidetud. Arvest nr 00004 tulenev nõue on ebaselge, sest nõue on enamus osas täidetud. Arve nr 00004 aluseks on avaldaja poolt kohtule esitatud 18. detsembri 2014 müügileping, mille alusel Novus OIL OÜ müüs võlgnikule seadme hinnaga 500 000 eurot, mis koos käibemaksuga teeb kokku 600 000 eurot. Summa 600 000 eurot on tasutud järgnevalt: 1) 2015. aastal tasutud seitse arvet kokku 448 449 eurot (käibemaksuga), 2) 6. jaanuaril 2016 tasutud 100 000 eurot ning 3) 25 369.93 eurot (Novus OIL OÜ oli võlgu Tallinna Hoiulaenühistule ja Novus Greenoil OÜ, kes oli võlgniku tütarühing, tasus 25 369.93 eurot tema võlgnevuste katteks). Kokkuvõttes on võlgniku poolt 18. detsembri 2014 müügileping alusel tasutud 573 869.92 eurot, seega on koos käibemaksuga kogusummast maksmata 26 130.08 eurot. 2. aprillil 2019 esitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) võlgnikule rahalise nõude arestimise korralduse, mille kohaselt MTA arestib võlgniku poolt Novus OIL OÜ-le mistahes tasumata, sh tulevikus tekkivad, nõuded maksuvõla 63 823.39 eurot katteks Maksu- ja Tolliameti kasuks. Seega tuleks makse teha mitte Novus OIL OÜ-le või võlausaldajale, vaid Maksu- ja Tolliameti korralduses märgitud pangakontole. Seetõttu puudub võlgnikul alus tasuda võlg Novus OIL OÜ, võlausaldaja või mõne muu kolmanda isiku kontole. Võlgnik on maksejõuline ettevõte, kes omab aktiivset majandustegevust ja piisavalt vara, et tasuda kõiki kohustusi.
5.Võlausaldaja esitatud väited, et võlgniku tehtud maksed on toimunud muude toodete ja teenuste tasumise kohta, on ebaõiged. Tegemist on võltsitud arvetega.
3(10)
Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 27. novembri 2019 määrusega ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, määras menetluskulud kindlaks ning mõistis puudutatud isiku kasuks välja hüvitise 2 720 eurot, millelt tuleb tasuda seaduses sätestatud määras viivist. Puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäi rahuldamata summas 1 360 eurot. Lisaks jättis kohus rahuldamata avaldaja taotluse teatada PankrS § 28 lg 1 alusel prokurörile või politseile KarS § 381 ja KarS § 3811 lg 1 kohase kuriteo tunnustega teo toimepanemisest puudutatud isiku poolt.
Maakohtu hinnangul vaidlevad võlausaldaja ja võlgnik selle üle, kas võlausaldaja on tõendanud oma nõude olemasolu ja selle suurust, kas võlgnik tasaarvestas arvest nr 181101 tuleneva nõude 24. detsembri 2018 aktiga kehtivalt ning kui suur on arvest nr 00004 tulenev võlgnevus ja kas võlausaldaja saab seda võlgnikult nõuda. Maakohus leidis, et vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on võlausaldajal nõue võlgniku vastu ning kas see on ka tõendatud, tuleb lahendada hagimenetluses, sest vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine on võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks. Ajutise halduri nimetamise ja pankroti välja kuulutamise menetluses tuleb keskenduda küsimusele, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mitte lahendada võlgniku ja võlausaldaja vaidlust selle üle, kas nõue üldse eksisteerib, kui suur see on ning kas see on tõendatud.
Maakohus märkis, et kuigi võlausaldaja nõude suurus võib ületada PankrS § 15 lg 3 p-s 3 märgitud nõude suurust, ei ole ainuüksi ka sellel põhjusel võlgnikule ajutise halduri nimetamine põhjendatud.
Kuna võlgnik on võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu vaielnud, ei pidanud kohus vajalikuks kontrollida võlgniku maksejõuetust ega ka seda, kas võlgnik on esitanud majandusaasta aruannetes valeandmeid.
10.Maakohus jättis võlausaldaja taotluse teatada prokurörile või politseile KarS § 381 ja KarS § 3811 lg 1 kohase kuriteo tunnustega teo toimepanemisest võlgniku poolt rahuldamata, sest selleks peab olema eelnevalt tuvastatud võlgniku maksejõuetus ja ka see, et seoses maksejõuetuse tekkimisega on pandud toime kuriteo tunnustega tegu. Kuna kohus võlgniku maksejõuetust ei kontrolli, ei ole täidetud PankrS § 28 lg-st 1 tulenevad eeldused. Lisaks on võlausaldaja esitanud kohtule teatise kriminaalmenetluse nr 19230100573 alustamata jätmise kohta. Nimetatud teatest nähtub, et võlgniku suhtes ei olnud kriminaalmenetluse alustamine võimalik, kuna KarS § 3811 sätestatud kuriteokoosseisu tingimused ei olnud täidetud.
11.Eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et kuna võlausaldaja nõue ei ole selge, siis tuleb PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel jätta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur nimetamata ning § 15 lg 7 alusel menetlus lõpetada.
4(10)
12.Maakohus jättis PankrS § 15 lg 6 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis, et võlausaldaja lepingulise esindaja õigusabitoimingud on arvestades menetluse keerukust ja tulemuslikkust nimekirjas väljatoodud mahus, s.o 34 töötunni ulatuses täies mahus põhjendatud ja vajalikud. Maakohtu hinnangul tuleb võlgniku lepingulise esindaja töötunnihinna põhjendatud suuruseks lugeda 80 eurot, mistõttu tuleb avaldajal puudutatud isikule hüvitada 2 720 eurot (käibemaksuta). Määruskaebus ja edasine menetluse käik
13.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada, algatada võlgniku pankrotimenetlus, määrata ajutine pankrotihaldur ja esitada PankrS § 28 lg 1 alusel prokurörile või politseile teade võlgniku poolt KarS § 381 ja § 3811 lg 1 kohase kuriteo tunnustega teo toimepanemisest. Samuti palub avaldaja tühistada määrus kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise väljamõistmise osas. Avaldaja leiab, et maakohus on ekslikult jätnud ajutise pankrotihalduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 3 alusel, sest võlausaldaja ei ole esitanud põhjendatud vastuväiteid nõudele summas 26 130.08 eurot. Maakohus on põhjendamatult jätnud kuriteo tunnustega teo toimepanemisest teatamise taotluse rahuldamata. Avaldaja ega esialgne võlausaldaja ei ole esitanud politseile sellekohast avaldust, mistõttu on põhjendamatu arvestada kriminaalmenetluse nr 19230100573 alustamata jätmise teatega. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku menetluskulud ülepaisutatud ja ebamõistlikud arvestades, et esindaja on ise pankrotihaldur.
14.Puudutatud isik määruskaebusega ei nõustu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.
15.Maakohus jättis 20. jaanuari 2020 kirjaga määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise osas ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel seetõttu tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks puudutatud isiku hüvitatavate menetluskulude suuruse 2 240 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab puudutatud isiku hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2 240 eurot. Määruskaebuse väited ei anna alust aga määruse resolutsiooni tühistamiseks ajutise halduri nimetamata jätmise ja menetluse lõpetamise osas, kuid ringkonnakohus täiendab selles osas määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
17.Võlausaldaja on esitanud kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja järgides PankrS §-s 31 sätestatut. Lisaks PankrS § 31 lg-tes 5 ja 6 nimetatule tuleb pankrotimääruses märkida mh kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis (TsMS § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8 ning § 442 lg 8). Pankrotiavalduse põhistamiseks või nõude olemasolu tõendamiseks PankrS § 10 lg 1 ning PankrS § 15 lg 3 p 4 mõttes ei piisa ainuüksi nõude suuruse märkimisest, vaid võlausaldaja peab pankrotiavalduse esitamisel tõendama, et tal on võlgniku vastu nõue. Maakohus peab võtma põhjendatud seisukoha võlausaldaja nõude selguse ja võlgniku vastuväidete kohta (vrdl RKTKm 12.06.2013, 3-2-1-61-13, p 14 ja 16). Maakohus on õigesti 5(10)
märkinud, et kohus peab pankroti väljakuulutamisel tuvastama võlausaldaja nõude täpse koosseisu ja suuruse. Kohtul on avalduse põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad veenmaks kohut nõude olemasolust või tuleks kohtu hinnangul koguda asjas täiendavaid tõendeid.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et arvestades võlgniku vastuväiteid võlausaldaja nõuetele (vastuväiteid nõude olemasolu kohta, et nõuded on lõppenud osaliselt tasaarvestusega ja täitmisega), väljub nõude täpse koosseisu ja suuruse tuvastamine pankrotimenetluse raamest. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659). Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud selles osas materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist.
19.Küll aga leiab kolleegium, et maakohus on ebaõigesti võlgniku vastuväitena märkinud, et viimane ei tunnista võlgnevust 26 120.08 euro ulatuses, mistõttu ei ole maakohus põhjendanud PankrS § 15 lg 3 p 3 alusel avalduse rahuldamata jätmist ja seetõttu jätnud ka võlgniku maksejõuetuse aluseks olevad asjaolud ebaõigesti analüüsimata. Ringkonnakohus saab maakohtu minetuse kõrvaldada (vt nt RKTKo 11.04.2018, 2-15-8191, p 12; RKTKo 14.06.2006, 3-2-1-44-06, p 18).
20.Võlgniku selgituste kohaselt on ta võlausaldajale jätnud tasumata arve nr 00004 järgi võla 26 130.08 eurot seetõttu, et tegemist on käibemaksu summaga. Maksu- ja Tolliamet on koostanud 2. aprillil 2019 rahalise nõude arestimise akti (tl 117; I kd), millega on arestitud Novutech OÜ poolt Novus OIL OÜ-le mistahes tasumata, sh tulevikus tekkivad nõuded 63 823.39 euro suuruses Maksu- ja Tolliameti kasuks. Võlgnik leiab, et seetõttu tuleb võlg tasuda maksuhaldurile ja on küsinud maksuhaldurilt sellekohaseid juhiseid.
21.Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei saa pidada võlgniku vastuväiteid selliseks, mis annaks alust asuda seisukohale, et nõue summas 26 130.08 eurot ei ole selge. Vaidlust ei ole, et arve nr 00004 on esitatud Novus OIL OÜ ja võlgniku vahel 18. detsembril 2014 sõlmitud müügilepingust tuleneva müügihinna lõppmaksena tasumise nõude summas 200 000 eurot kohta. Müügilepingu järgi pidi võlgnik tasuma müügihinna 600 000 eurot (sisaldab käibemaksu) osamaksetena (tl 9-10; I kd). Võlgniku hinnangul on ta Novus OIL OÜ-le tasunud 573 869.92 eurot. Seega möönab võlgnik ka ise, et tal on tasumata 18. detsembri 2014 müügilepingu alusel 26 130.08 eurot (600 000 – 573 869.92). Kolleegium leiab, et põhjendamatu on võlgniku seisukoht, et tasumata summat tuleb lugeda käibemaksuks, sest puudub alus, mis lubaks võlgnikul kohustuse täitmisel eristada seaduse alusel käibemaksuga maksustatavate toodete soetamisel toote maksumust sellele lisanduvast käibemaksust. Kolleegiumi hinnangul ei toeta võlgniku seisukohta ka Maksu- ja Tolliameti 2. aprillil 2019 koostatud rahalise nõude arestimise akt, millega on arestitud Novutech OÜ poolt Novus OIL OÜ-le mistahes tasumata, sh tulevikus tekkivad nõuded 63 823.39 euro suuruses Maksu- ja Tolliameti kasuks. Antud aktist saab vaid järeldada, et Novus OIL OÜ on maksukohustuslane MKS § 6 mõistes, kellel on tekkinud maksuvõlg, mille sissenõudmiseks see akt on MKS § 128 lg 1 järgi koostatud. Asjaolu, et võlgnik ei ole kindel, kellele nõue täita, ei anna alust järeldada, et nõuet ei eksisteeri.
22.PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste 6(10)
juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus. Eelnevate põhjenduste (vt määruse p 21) järgi saab kolleegiumi arvates võlausaldaja nõuet summas 26 130.08 eurot pidada piisavalt selgeks ja seetõttu on täidetud PankrS § 15 lg 3 p-s 3 tulenev alus ajutise halduri nimetamiseks.
23.Selleks aga, et nimetada ajutine haldur, tuleb tuvastada lisaks võlgniku maksejõuetus, mis on pankroti väljakuulutamise teine eeldus PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 järgi (vrdl RKTKo 22.03.2005, 3-2-1-20-05, p 12). PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 loetleb asjaolud, millele võlausaldaja peab lisaks võlgniku maksejõuetuse põhistamisele tuginema. Võlausaldaja on tuginenud PankrS § 10 lg 2 p-le 1, mille kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja saatis võlgnikule 13. märtsil 2019 pankrotihoiatuse e-posti teel ja võlgnik ei ole seejärel kohustust 10 päeva jooksul täitnud. Lisaks on võlausaldaja märkinud, et võlgniku varad ja kaubad on panganõuetega koormatud, kuid võlausaldajale ei ole teada täpne panganõuete suurus. Võlausaldaja hinnangul ei kata võlgniku muud varad võlausaldaja nõuet. Võlgnik varjab oma tegevuskohta ega vasta võlausaldaja telefonikõnedele, samuti ei ole vastanud pankrotihoiatusele. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne on auditeeritud audiitori kutsetunnistuseta isiku poolt ning võlausaldaja leiab, et võlgnik võib olla esitanud tegeliku majandusseisu varjamiseks valeandmeid.
24.Esmalt märgib kolleegium, et ainuüksi pankrotihoiatuse tegemist ja võlgniku poolt selles märgitud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmist ei saa pidada aluseks, millest järeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on esitanud kohtule 2017. aasta majandusaasta aruande (tl 118-130; I kd), mis on auditeeritud audiitori TK poolt. Audiitorkogu andmete kohaselt omab TK tegevusluba nr 670. Kolleegiumil puudub põhjus kahelda kutsetunnistust omava audiitori poolt kinnitatud majandusaasta aruande andmete õigsuses. Aruande kohaselt on võlgniku omakapital 909 722 eurot, kasum 331 636 eurot. Varasid on võlgnikul kokku 3 290 138 eurot, kohustusi 2 383 561 eurot. Müügitulu 13 172 747 eurot. Samuti on esitatud audiitori TK poolt kinnitatud võlgniku 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne (tl 103-117; II kd), millest nähtub, et 2018. aastal on võlgniku müügitulu peaaegu kahekordistunud (26 350 649 eurot), varade (3 789 967 eurot) ja kohustuste (2 628 973 eurot) tasakaal on positiivne ning omakapital 1 160 994 eurot. Kuigi 2018. aasta kasum on võrreldes 2017. aastaga vähenenud (2018. aastal 254 418 eurot), on äriühing märkimisväärses kasumis. Kolleegiumi hinnangul saab esitatud andmetest järeldada, et tegemist on toimiva äriühinguga, mida ei saa pidada esitatud andmete kohaselt maksejõuetuks. Võlausaldaja väited täiendavate panganõuete olemasolu kohta on tõendamata, sest 19.10.2018 e-kirjavahetusest [tl 15; I kd]) ei nähtu panganõuete olemasolu ega suurus. Kolleegium leiab, et esitatud asjaolud ja majandusaasta aruannete andmed ei anna alust järeldada, et võlgnik oleks maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 mõistes. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku maksejõuetus tuvastatud ja seetõttu puudub alus ka PankrS § 15 lg 3 p 3 alusel ajutise halduri nimetamiseks.
25.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud, miks ei ole põhjendatud rahuldada võlausaldaja taotlust teatada prokurörile või politseile KarS § 381 ja KarS § 3811 7(10)
lg 1 kohase kuriteo tunnustega teo toimepanemisest võlgniku poolt ning määruskaebuse väited ei anna alust vastupidisele seisukohale jõudmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659).
26.Kuna määrus jääb muutmata ajutise halduri nimetamata jätmise ja menetluse lõpetamise osas, puudub ringkonnakohtul alus muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
27.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise väljamõistmise suuruse vaidlustamise kohta.
28.Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Vaidlustatud määruses on maakohus pidanud võlgniku lepingulise esindaja menetluskulusid avalduses taotletud ulatuses põhjendatuks ja mõistlikuks arvestades teostatud õigusabitoiminguid, menetluse keerukust ning tulemuslikkust. Arvestades määruskaebuses esitatud väiteid ja seda, et maakohus ei ole praegusel juhul detailselt menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud, leiab ringkonnakohus, et vastava kaalutlusotsustuse tegemise motiivid ei ole piisavalt jälgitavad (TsMS § 442 lg 8). Ringkonnakohus saab maakohtu minetuse kõrvaldada (vt nt RKTKo 11.04.2018, 2-15-8191, p 12; RKTKo 14.06.2006, 3-2-1-44-06, p 18).
29.Menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt tuleneb TsMS § 174 lg-st 1. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-6513, p 17). Võlgniku lepinguline esindaja teostatud õigusabitoimingud on järgmised (tl 118; II kd): - avalduse ja asjaoludega tutvumine ning seisukoha kujundamine kliendiga - kestus 2,5 h; - 2. septembri 2019 vastuse koostamine ja kohtule esitamine - kestus 7 h; - kohtuistung 2. septembril 2019 ja istungiks ettevalmistumine - kestus 2 h; - 11. septembri 2019 avaldaja seisukohtade analüüs ja kliendiga arutelu - kestus 2 h; - 19. septembri 2019 täiendava vastuse koostamine ja kohtule esitamine - kestus 5,5 h; - avaldaja seisukohtadega tutvumine ja analüüs - kestus 2 h; - koosolek kliendiga seoses avaldaja seisukohtadega - kestus 3 h; - 30. septembri 2019 täiendavate seisukohtade koostamine ja esitamine - kestus 4,5 h; - 2. oktoobri 2019 avaldaja seisukohtade analüüs ja kliendiga arutelu - kestus 2,5 h; - kohtule 23. oktoobri 2019 lõpliku vastuse koostamine ja esitamine - kestus 3 h.
30.Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku lepingulise esindaja toimingud 2. septembri 2019 kohtuistungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks 2 tunni ulatuses ülepaisutatud arvestades, et istung toimus 10 minutit (tl 133; I kd) ja seda, et esindaja on eelnevalt koostanud
2.septembri 2019 vastuse 7 töötunni jooksul. Kolleegium peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtuistungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks 1 töötundi. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja seisukohtadega tutvumine ja analüüs kestusega 2 tundi ning koosolek kliendiga seoses avaldaja seisukohtadega kestusega 3 tundi põhjendatud toimingud, sest 11. septembril 2019 on esindaja juba analüüsinud avaldaja pärast kohtuistungit esitatud seisukohti (s.o 10. septembri 2019 vastust) ja arutanud neid kliendiga 2 tunni ulatuses ning pärast 19. septembri 2019 täiendava vastuse koostamist ja kohtule esitamist ei ole avaldaja 8(10)
rohkem seisukohti esitanud. Ülejäänud võlgniku esindaja toiminguid peab kolleegium märgitud mahus vajalikeks ja põhjendatuks arvestades kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Esitatud dokumentides korratakse mõningaid seisukohti, mida saab aga pidada asjakohaseks ja vajalikuks. Asjaolu, et võlgniku esindajaks on pankrotihaldur, ei anna täiendavalt alust asuda seisukohale, et pankrotihalduril peaks oma kogemuste tõttu võtma vajalike ja põhjendatud toimingute tegemine vähem aega. Määruskaebuse väited dokumentides valeandmete esitamise kohta ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud, sest tegemist on võlgniku vastuväidetega võlausaldaja väidetele. Arvestades eelnevat on kolleegiumi hinnangul võlgniku esindaja toimingud põhjendatud ja vajalikud 28 (34 - 1 - 5) töötunni ulatuses.
31.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgniku lepingulise esindaja töötunnihind 120 eurot (käibemaksuta) ei vasta juristi osutatud õigusteenuse keskmisele töötunnihinnale, mistõttu tuleb võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud töötunnihinnaks lugeda 80 eurot.
32.Eeltoodud põhjendustel on kolleegiumi hinnangul võlgniku lepingulise esindaja tehtud toimingud ja nendele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalik kokku 28 töötunni eest töötunnihinnaga 80 eurot/h (käibemaksuta), mis vastab esindaja tasule 2 240 eurot (28 x 80). Võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1 840 euro ulatuses (4 080 – 2 240). Vastavalt võlgniku taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda menetluskulude hüvitiselt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni vastavalt avaldajalt võlgniku kasuks väljamõistetavate lepingulise esindaja kulude muudetud suurusele, esitab ringkonnakohus TsMS § 654 lg 22 alusel koosmõjus §-ga 659 määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
34.Arvestades seda, et määruskaebus rahuldati osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas ja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), tuleb ringkonnakohtus ajutise halduri nimetamata jätmise ja menetluse lõpetamise vaidlustamisel kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse järgi on määruskaebemenetluses võlgniku menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 5 töötunni eest kokku summas 500 eurot (käibemaksuta). Võlgniku lepingulise esindaja töötunnihind on 120 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi on võlgnik tutvunud määruskaebusega ja kujundanud seisukoha 1,5 tunni ulatuses ning koostanud vastuse määruskaebusele 3,5 tunni jooksul. Võlgnik palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta ja märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleva kohtumääruse p-s 32 toodud põhjendustel on kolleegiumi arvates praeguses asjas juristist esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoimingud olid vajalikud ning kohtule esitatud menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu vastab 9(10)
dokumentide sisule ja mahule. Sealjuures arvestab kolleegium seda, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise vastuväited moodustavad marginaalse osa määruskaebuse vastusest. Eelnevast tulenevalt määrab ringkonnakohus võlgniku menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 400 eurot (5h x 80 eurot/h), mis tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista. Võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 100 eurot (500 – 400). Vastavalt võlgniku taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda menetluskulude hüvitiselt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (PankrS § 15 lg 5 koosmõjus § 5 lg-ga 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.