Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 31.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-7701/97
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 31.08.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 9275

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing Vikinghaus10920836 FARM INKASSO OÜ11057977(Avaldaja)Advokaadibüroo TRINITI OÜ11984324(Avaldaja)Novus OIL OÜ12253143(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-19-7701

KOHTUMÄÄRUS

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasi

2-19-7701 31. august 2020, Rakvere kohtumaja

Kohtuistungi toimumise aeg

17. august 2020

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja/võlausaldaja I: FARM INKASSO OÜ (registrikood 11057977), lepinguline esindaja Oliver Ennok Avaldaja/võlausaldaja II: Advokaadibüroo TRINITI OÜ (registrikood 11984324), lepinguline esindaja Eli Täpp Puudutatud isik/võlgnik: Novus OIL OÜ (registrikood 12253143), seaduslik esindaja K O, lepinguline esindaja Erki Casar Ajutine pankrotihaldur: Svetlana Pilden (isikukood XXX)

Farm Inkasso OÜ avaldus Novus OIL OÜ pankroti väljakuulutamiseks / Novus OIL OÜ avaldus saneerimismenetluse algatamiseks / Advokaadibüroo TRINITI OÜ avaldus Novus OIL OÜ pankroti väljakuulutamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Farm Inkasso OÜ ja Advokaadibüroo TRINITI OÜ avaldused Novus OIL OÜ pankroti väljakuulutamiseks.

2.Välja kuulutada Novus OIL OÜ (registrikood 12253143) pankrot 31. augustil 2020 kell 16.00.

3.Nimetada Novus OIL OÜ pankrotihalduriks Svetlana Pilden (XXX).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Farm Inkasso OÜ esitas 21.05.2019 Viru Maakohtule avalduse Novus OIL OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt X OÜ, registrikood 10920836, ja Novus Oil OÜ vahel on sõlmitud X asuva kontoriruumi üürileping ja Üüripinna üleandmise ja vastuvõtu akt, mis on allkirjastatud võlausaldaja ja võlgniku poolt digitaalselt 03.02.2019 ja 28.02.2019. Aktis kinnitab võlgnik, et ta võlgneb võlausaldajale seisuga 02.02.2019 lepingu järgseid kohustusi (üür ja kommunaalkulud) summas 10 928,72 eurot. Lisanduvad jaanuarikuu 2019 kommunaalkulud. Võlgnik kinnitab, et ta tasub võlausaldajale võlgnevuse tähtajaks 31.03.2019. a. Võlgnik ei ole tähtajaks ega kuni käesoleva ajani enda kohustusi täitnud. X OÜ on nõude loovutanud Farm Inkasso OÜ-le. Farm Inkasso OÜ esitas 10.05.2019. a võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud ja 20.05.2019. a esitanud kirjaliku vastuse, milles ei tunnista esitatud nõuet. Võlgniku vastus on täiesti arusaamatu ja põhjendamatu ning sisaldab otsitud vastuväiteid, mis ei puutu käesolevas pankrotiavalduses esitatud võlanõude täitmisse. Võlgniku väidetavad nõuded Z OÜ vastu ei ole seotud võlausaldaja nõudega ning puudub alus tasaarvestuse avalduse esitamiseks. Lisaks on Z OÜ kinnitanud, et temal ei ole ühtegi lepingut võlgnikuga sõlmitud ning vastav nõue on alusetu väljamõeldis segaduse tekitamiseks. Võlgnik ei ole esitanud võlausaldaja nõude suhtes ühtegi sisulist vastuväidet ning ei ole ka peale pankrotihoiatuse kättesaamist nõuet täitnud. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu alljärgnevatel põhjustel: Võlgnik on maksejõuetu. Tema ei ole võlausaldaja ees kohustust täitnud juba pikemat aega ning pankrotihoiatuse kättesaamisest hoolimata ei ole võlgnik asunud oma kohustusi kasvõi osaliselt täitma. Võlgnikul on suured maksuvõlgnevused summas 72 912,97 eurot. Novus OIL OÜ esitas 05.06.2019 kohtule vastuväite Farm Inkasso OÜ pankrotiavaldusele. Vastuväite kohaselt:

19.Novus OIL on tegutsev ettevõtte. Seoses NT-ga koostöö lõppemisele on hetkel käsil äritegevuse mõningane ümberkorraldamine ja uute klientide ning koostööpartnerite leidmine. NT poolt maksmata arved on tekitanud Novus OIL-ile ajutisi makseraskuseid, kuid need on juba osaliselt lahenenud. Novus OIL finantsseis on piisavat tugev, et ajutised äritegevuse muudatused üle elada. Mais 2019 vähendas Novus OIL maksuvõlga 19 825,78 euro võrra. Viru Maakohus 27.05.2019 määrusega määras eelistungi ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamiseks. Eelistungit ei peetud, sest võlgnik esitas 19.06.2019 kohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. 15.07.2019 algatas kohus saneerimismenetluse ja määras lahendamiseks samas tsiviilasjas. 07.01.2020 määrusega lõpetas Viru Maakohus Novus OIL OÜ saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Määruse p 6 kohaselt jätkatakse OÜ Farm Inkasso pankrotiavalduse menetlemist ning kohus otsustab ajutise halduri nimetamise eraldi määrusega. Kohtumäärus jõustus 08.06.2020 Riigikohtu määrusega. Advokaadibüroo TRINITI OÜ esitas 08.04.2020 Viru Maakohtule avalduse Novus OIL OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Kohus 09.06.2020 määrusega võttis avalduse menetlusse, liitis avaldused lahendamiseks tsiviilasjas nr 2-19-7701. Avalduse kohaselt Advokaadibüroo TRINITI OÜ`l on nõue Novus OIL OÜ vastu summas 6 655,40 eurot. Advokaadibüroo TRINITI OÜ on esitanud Novus OIL OÜ’le pankrotihoiatuse, kuid nõuet ei ole täidetud. Novus OIL OÜ’l puudub võlausaldajale teadaolevalt tulutoov majandustegevus, võlgnik on üritanud läbida saneerimismenetlust, kuid edutult ning võlgnikul on suured võlgnevused (sh maksuvõlg ca 700 000 EUR). Seega kuulub pankrotiavaldus rahuldamisele. Võlausaldaja nõue tuleneb tema ja võlgniku vahel sõlmitud kliendilepingust õigusteenuse osutamiseks. Võlgnik on jätnud tasumata osutatud õigusteenuse eest võlausaldaja poolt esitatud arved nr 1807058, 1807079 ja 1808047, kokku summas 3327,70 eurot. Lisaks on Advokaadibüroo TRINITI OÜ kliendilepingu üldtingimuste p 2.3 kohaselt tasumisega viivitamise korral Advokaadibüroo TRINITI OÜ’l õigus nõuda viivist 0,25% võlgnevuselt iga viivituses oldud päeva eest. Seega on pankrotihoiatuse esitamise seisuga arvest nr 1807058 tulenev viivisenõue summas 1298,71 eurot; arvest nr 1807079 tulenev viivisenõue summas 1491,94 eurot; arvest nr 1808047 tulenev viivisenõue summas 1660,23 eurot. Võlausaldaja on esitanud korduvalt võlgnikule pankrotihoiatuse, sh edastas 12.02.2020 võlgnikule ja selle juhatuse liikmele K O’le posti teel pankrotiavalduse, kuid võlgnik keeldus dokumente vastu võtmast. Kohtutäitur on samuti üritanud pankrotihoiatust võlgniku allkirja vastu kätte toimetada, kuid võlgnik on teadlikult keeldunud dokumentide vastuvõtmisest. Kuna võlgnik ja juhatuse liige keeldusid postisaadetisi vastu võtmast, edastas võlausaldaja 04.03.2020 pankrotiavalduse võlgnikule ja selle juhatuse liikmele e-kirjaga. Tõendatud on e-kirja jõudmine võlgniku ja selle juhatuse liikme K O meiliaadresside serverisse. Võlgniku täiendavad seisukohad

8.Novus OIL-il on Triniti vastu nõudeid vähemalt 21 201,05 euro ulatuses. Advokaadibüroo Triniti nõuded on alusetud. Võlgnik on edastanud 22.06.2020 vastuväited võlausaldaja nõuetele. Võlgnik teatas, et ei aktsepteeri esitatud arveid 1807058 ja 1807079 ja keeldub nende tasumisest, kuna ei ole arvetel märgitud õigusteenust tellinud ega saanud. Teenus on osutatud kolmandatele isikutele ning puudub alus mis annaks võlausaldajale õiguse nõuda arvete tasumist võlgnikult. Arvetel märgitud teenuse tellijaks ja tegelikuks teenuse saajaks oli Z OÜ, mistõttu peab antud teenuse eest tasuma ka Z OÜ. Samuti ei ole spetsifikatsioonis märgitud omandisuhete alane arutelu seotud võlausaldajalt õigusteenuse tellimisega, vaid see arutelu toimus Klen Laus`i kui Novus OIL omaniku Oshashi Invest OÜ juhatuse liikme ehk omaniku seadusliku esindajaga tema ettepanekul, mistõttu puudub võlgnikul kohustus tasuda antud teenuse eest. Arve 1807079 spetsifikatsiooni kohaselt on see koostatud U Oil OÜ-le osutatud teenuste eest. Võlgnik ei ole antud teenust saanud ning puudub kokkulepe, et selle arve või selle teenuse eest peaks tasuma võlgnik. Kontrolli tulemusel selgus, et võlgnik on alusetult tasunud võlausaldajale 21 201,05 eurot, mis on tekkinud 17 arvete alusetu tasumise tagajärjel. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on selgete nõuetega võlgniku vastu, siis tasaarvestab võlgnik võlausaldaja maksimaalselt 6655,40 eurose nõude võlgniku 21 201,05 eurose nõudega võlausaldaja vastu, mille tagajärjel jääb võlausaldaja rahaliseks kohustuseks tagastada võlgnikule alusetult saadud 14 545,65 eurot (21 201,05 – 6 655,40). Kohus määras asjas eelistungi 29.06.2020 ajutise halduri nimetamiseks ning määras deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad tasusid deposiidi kokku summas 2000 eurot. Viru Maakohus 09.07.2020 määrusega nimetas Farm Inkasso OÜ ja Advokaadibüroo TRINITI OÜ avalduste Novus OIL OÜ pankroti väljakuulutamiseks menetluses ajutiseks halduriks Svetlana Pilden. Ajutise pankrotihalduri nimetades, ei nõustunud kohut võlgniku poolt esitatud vastuväidetega. Kohtu arvates ei ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolusid ja esitanud tõendeid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et võlgniku poolt esitatud vastuväited on piisavalt põhjendatud. Ajutise halduri nimetamine ei saa ka sõltuda sellest, kas võlgnik nõuet tunnistab. Kehtiva õiguse kohaselt võib võlausaldaja oma varaliste õiguste kaitseks esitada võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Võlausaldajad on täitnud nõude olemasolu tõendamise kohustuse. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on tuvastanud järgmist: Võlgniku üldiseloomustus Novus OIL OÜ, registrikood 12253143, oli kantud äriregistrisse 22.03.2012, osakapitaliga 5000 eurot. Kuni 08.02.2013 oli osaühingu ärinimeks Spoiler OÜ.

Lisaks sissenõudmises olevatele nõuetele on võlgnikul 78 100 euro suurune laenunõue ja 75 642 eurot arvete ettemaksu tagastamise nõue koos intresside ja viivistega erinevate varasemate koostööpartnerite vastu. Nende nõuete sissenõudmine on plaanis algatada 2020. a augustis. Hetkeseisuga on käimas läbirääkimised võlgnikule kuuluvate seadmete rendilepingu sõlmimiseks, mille alusel võib võlgnik teenida tulu ca. 2000 eurot kuus. Märkimist vajab, et tasu suurus sõltub ikkagi töödeldud mahust. Järgmisena on võlgniku juhatus teatanud, et võimalik oleks ka välja rendile anda laboriseadmed ning sõiduautot, mis lubaks teenida ca 1100 eurot kuus. Võlgniku omanik ja temaga seotud ettevõtted on huvitatud ajutiste võlgniku tavapärase majandustegevuse taastamisest. Seetõttu on nad nõus nende nõuete sissenõutavaks muutumist edasi lükkama. Juhatus leiab, et tavapärase majandustegevuse taastamine on võimalik vaatamata sellele, et varasemad kliendid on leidnud endale uued tarnijad ja teenuse osutajad. Uute klientide või müügilepingute sõlmimine võib pärast Maksu-ja Tolliametiga vaidluse lõpetamist (võlgniku kasuks) võtta maksimaalselt 1 aasta. Hinnang võlgniku töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Töötaja töötamise jätkamise võimalus sõltub eelkõige ettevõtte suutlikkusest ületada makseraskusi. Kuna juhatuse poolt esitatud majandustegevuse taastamise kava täidetavus sõltub eeskätt Maksu- ja Tolliametiga käimasoleva kohtuvaidluse tulemusest, ei ole halduril võimalik antud olukorras seisukohta võtta. Samas aga töösuhe jätkamine nö. palgata puhkuse režiimis ühe aasta vältel ei saa olla ei tööandja (võlgniku) ega töötaja huvides. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Võttes arvesse, et võlgniku suhtes algatatud maksumenetluste ning eeltagamistoimingute tõttu oli tema majandustegevus sisuliselt pärsitud, oli avaldus saneermismeneltuse algatamiseks õige samm. 19.06.2019 esitatud saneerimisavalduses oli maksejõuetuse tõenäosus põhistatud sellega, et MTA poolt eeltagamistoimingute ja täitemenetluse tagajärjel muutub võlgnik maksejõuetuks, kuna pangakontode ning nõuete arestimise tõttu puuduvad temal ka vabad rahalised vahendid. Saneerimismenetluse algatamise avaldusele järgnenud tegevus ei olnud aga ajutise halduri arvates alati makseraskuste ületamise eesmärgiga kooskõlas. Olukorras, kus võlgnikul puudus majandustegevus ja vabad rahalised vahendid, ei ole juhatus koheselt võtnud meetmeid jooksvate kulude vähendamiseks, vaid tegi seda alles 2020. aastal. Vastavalt esitatud andmetele on võlgniku igakuisteks kuludeks personalikulud ja autorilepingust tulenev kohustus (6000 eurot kuus). Võttes arvesse, et vabad rahalised vahendid (käibevara) puudus nende kulude katmiseks, ning puudusid ka tulud, on võlgniku maksevõime halvenenud veelgi. Võttes arvesse, et saneerimismenetlus oli lõpetatud, ning maksejõuetuseks muutmise põhjusena välja toodud asjaolud ei ole ära langenud (võlgniku arveldusarved ning vara on endiselt arestitud), siis oleks juhatus pidanud ise esitama pankrotiavalduse. Pankrotimenetluses juhatuse poolt antud hinnangu kohaselt ei ole võlgnik siiski maksejõuetuks muutnud. Muuhulgas leiab ta, et isegi juhul kui võlgnik kaotab poolelioleva maksuvaidluse MTAga, siis katavad tema varad tervikuna 1 102 743 eurot ka MTA maksunõude 467 352 eurot.

Antud järeldusele on võimalik jõuda, kui võlgniku nõuded endiste äripartnerite vastu (loovutatud nõuded, summas 744 833 eurot) on tõenäoliselt laekuvad. Antud lähenemine ei ole halduri arvates hetkel põhjendatud. Nende laekumise tõenäosus seoses käimasolevate kohtuvaidlusega on raske prognoosida. Vastavalt võlgniku poolt esitatud suulisele informatsioonile on nimetatud vaidlused veel eelstaadiumis (2-19-2084 ja 2-20-8808). Juhatuse poolt esitatud andmetele tehakse maksuvaidluses otsused teatavaks 30.09.2020 ja 30.10.2020. Sellisel juhul jäi juhatuse poolt ka ajaline faktor arvesse võtmata. Maksunõude sissenõutavaks muutmisel enne debitoorsete võlgnevuste laekumist, puuduksid võlgnikud likviidsed varad antud kohustuse katteks. Võlgniku juhatuse liige märkis selle kohta, et isegi kui esimese astme kohus lahendaks maksuvaidluse võlgniku kahjuks, ei jõustu need otsused automaatselt vaid alles edasikaebe võimaluste ammendumisel. Võlgniku juhatuse tähelepanu alt jäi aga asjaolu et isegi MTA-ga vaidluse jätkamise korral ei paranda see tema käesolevaks ajaks tekkinud olukorda, kus võlgniku arveldusarved ja vara on aresti all, puuduvad vabad rahalised vahendid ning majandustegevus. Võlgniku juhatuse kinnituse kohaselt on võlausaldajad, kelle nõuded on tema hinnangul põhjendatud, on nõus võlgnevusi ajatama, tuleb tõdeda, et hetkeseisuga on tekkinud vähemalt tehniline, s.o. rahavooline maksejõuetus. Rahavooline maksejõuetus võib kesta kuni võlausaldajad on nõus olukorraga leppima. Sellisel juhul tuleks pankrotimenetluse vältimiseks rahuldada võlausaldajate nõudeid, kes ei ole nõus ootama. Nendeks on siis vähemalt pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad. Võlgniku juhatus on maininud, et võlgniku omanik ja temaga seotud ettevõtted on valmis likviidsuse tagamiseks laenama 50 000 eurot, kuid sealjuures ka märgitud, et see võib toimuda ajutise takistuse möödumisel. Halduri hinnangul oleks laen tarvis rahavoolise maksejõuetuse ületamiseks praegu. Lisaks on juhatus osundanud asjaolule, et võlgnikul on 78 100 euro suurune laenunõue ja 75 642 eurot arvete ettemaksu tagastamise nõue koos intresside ja viivistega erinevate varasemate koostööpartnerite vastu. Nende nõuete sissenõudmine on plaanib ta algatada 2020 aasta augustis. Kuna majandustegevuse puudumisel oleks loogiline kohustuste täitmiseks eeskätt debitoorseid võlgnevusi sisse nõuda, ei ole selline viivitamine põhjendatud. Pärast saneermismenetluse lõpetamist võlgniku poolt kasutusele võetud taktika esitada vastuväiteid/vastunõudeid võlausaldajate nõuetele, ei ole halduri arvates edule viiv. Juhul, kui võlgniku omanik ja teised seotud ettevõtted soovivad taastada liikviidust, siis tuleks seda teha kohe ning rahuldada vähemalt nende võlausaldajate nõudeid, kes ei ole nõus ootama. Seoses vastuväidetega pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatele nõuetele on ajutine haldur juhtinud võlgniku tähelepanu järgmisele. Juhul kui temale teadaolevalt on allüürnik Z OÜ Farm Inkassole võlgnevuse ära tasunud ja seda siis vastavalt tema ja allüürniku omavahelisele kokkuleppele, siis sellised tõendid hetkeseisuga puuduvad. 10(22)

Sõidukid: Maanteeameti andmebaasi kohaselt kuulub võlgnikule: sõiduauto Porshe Cayenne, reg.märgiga xX, esm. reg. aasta 2013: paakauto VOLVO FH 12, reg.märgiga x, esm. reg. aasta 2002; paakauto EUROTANK, reg. märgiga x, esm. reg. aasta 1991; haagis BRENTEX-TRAILER, reg.märgiga x, esm reg. aasta 2016. Võlgniku poolt esitatud dokumentide kohaselt on nimetatud vara koormatud käsipandiga (seotud osapoolte kasuks). Bilansiliseks jääkväärtuseks on 57 886 eurot. Müügiportaalis www.auto24.ee avaldatud müügikuulutuste järgi on nimetatud vara orienteeruvaks väärtuseks kokku ca. 49 000 eurot (33 000 + 5000 + 900 + 10 000). Debitoorsed võlgnevused: Laenunõuded Z OÜ vastu, summas 78 100 eurot, hetkeseisuga sissenõudmata. Sissenõudmiseks loovutatud nõuded Z OÜ ja E Oil OÜ vastu, summas 774 833 eurot. Kuna nõuete osas on käimas kohtuvaidlus ei ole võimalik antud nõuete laekumise tõenäosuse osas seisukohta võtta. Võlgniku juhatus on osundanud sellele, et nõue E Oil OÜ vastu on tagatud. Tagatise olemasolu omab tähtsust siis, kui nõue on tunnustatud. Aktsiad ja osakud: Võlgnikule kuulub 6 391,00 euro suurune osa U Oil OÜ-s, registrikood x, mis moo-dustab 100% osakapitalist. Bilanasiliseks väärtuseks on märgitud osaku soetamismaksumus, s.o. 10 000 eurot. Võlgniku esindaja ja ühtlasi ka U Oil OÜ esindaja, ei avaldanud hinnangut nimetatud vara õiglase väärtuse kohta. U Oil OÜl puudub majandustegevus ning temal lasub maksuvõlgnevus summas 480 601,30 eurot, sh. vaidlustatud 209 186,01 eurot. Nimetatud andmete pinnalt tuleb hetkeseisuga lähtuda sellest, et nimetatud vara väärtus on pigem negatiivne. Põhivara: Võlgniku põhivaraks on seadmed, mehhanismid muu inventar, bilansilise jääkmaksumusega 40 066 eurot. Seadmed (mahutid, laboriseadmed, pumbad, reaktorid jne) on ette nähtud spetsiifilise tootmise jaoks ning hetkeseisuga potentsiaalsed ostjad puuduvad. Juhatuse liikme hinnangu kohaselt on need raskesti realiseeritavad. Seega võib nimetatud reaalne väärtus selguda alles realiseerimise käigus Prognoosi koostamisel lähtub haldur 50 % jääkmaksumusest, s.o. 20 000 eurot. Võlgniku varaks on ka materjal (kemikaalid ja lisandid), bilansilise väärtusega 15 300 eurot. Taolise vara realiseerimisega kaasneda võivate kulude puhul tuleb lähtuda negatiivsest väärtusest. Märkimist väärib, et võlgniku vallasvarale on seatud kommertspant x OÜ kasuks, summas 50 000 eurot. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul on likviidne vara hinnangulises väärtuses ca 70 000 eurot, debitoorsed võlgnevused summas 852 933 eurot, mille laekumise tõenäosus ei ole hetkeseisuga selge, ning rahalisi kohustusi summas 1 343 647,92 eurot (sh vaidlustatud 467 352 eurot). Finantsanalüüs Kuna võlgniku poolt esitatud aktuaalses bilansis kajastatud käibevara koosneb suuremas osas (744 833 eurot) nõuetest, mis on hetkel kohtumenetluses, ning mille laekumise tõenäosus ei ole selge, ei ole nimetatud andmete alusel leitavad likviidsuse suhtarvud maksejõulisuse hindamiseks kõlblikud.

Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas 3-2-1-57-14 (p 19) on avaldanud seisukoha, et juhul, kui võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu, tuleb võlgniku maksejõulisuse kontrollimisel hinnata, kas võlgniku vara katab tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata. Kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv. Antud seisukohast tulenevalt tuleb hindamisel kõrvale jätta ka võlgniku varaks olevad nõudeõigused, mille maksmapanemine sõltub kohtuvaidluste tulemusest. Võlgniku juhatuse hinnangu järgi moodustavad tema vaidlustamata ja sissenõutavaks muutunud kohustused kokku 31 250 eurot (nõuded mis ei ole seotud lähikondsetega). Võlgniku juhatuse tähelepaneku kohaselt moodustavad sissenõutavaks muutunud nõuded hetkeseisuga kokku 2057,98 eurot. Märkimist vajab, et võlgniku esialgselt esitatud andmete kohaselt on temal ohustusi tarnijate ja töötaja eest 31 250 eurot, mida on võimalik ajatada. Ning võlgniku kinnituse kohaselt jäid ajatama hetkesesiuga kohustusi summas 2057,98 euro ulatuses. Ka nimetatud hinnangu pinnalt ei muutu halduri järgmisena väljendatud seisukoht. Hetkeseisuga puudub aga likviidne ehk siis kergesti rahaks muutuv vara, mis lubaks neid kohustusi lähiajal täita. Võlgniku vallasvara ning kontod on aresti all. Isegi juhul, kui võlgniku vara vabastatakse käesoleva aasta oktoobri või novembri kuus aresti alt, on nimetatud vara koormatud pandiga teiste isikute kasuks, kelle ajatatud nõuded moodustavad esitatud andmete kohaselt ca. 470 000 eurot. Kuna võlgnik ise leiab, et maksevaidluse võidu korral saab ta taastada oma majandustegevuse ca. 1 aasta jooksul, ning võttes arvesse, et taoline olukord kestab juba vähemalt aasta, et ei oleks põhjendatud pidada olukorda ajutiseks. Võlgniku juhatuse kommentaar: Haldur on debitoorsete võlgnevuste puhul seisukohal, et võlgnike poolt peale võlgade sissenõutavaks esitatud vastunõuded tekitavad olukorra, kus lõpplahendust ei saa hinnata, samas aga kreditoorsete võlgnevuse puhul võlgniku poolt esitatud vastuväidete osas oli halduril võimalik hinnangut anda ja hinnata vastunõuded perspektiivituks. Haldur on käsitlenud võlgniku poolt nõuetele esitatud vastuväiteid ning võimalike vastunõudeid ning on jätkuvalt seisukohal, et esitatud andmete järgi ei ole need dokumentaalselt ja õiguslikult põhistatud. Kohtulikus eelmenetlus-es olevate nõuete perspektiiv on rakse hinnata, kuna vastaspoole argumendid, mis võivad tulla tsiviilmenetluse käigus, ei ole ka ette teada. Asjaolu aga, et debitoorsete (loovutatud) nõuete osas on alles algatatud kohtumenetlus, viitab just sellele, et neid ei saa võtta juba tekkinud makseraskuste ületamise võimaliku allikana. Siinkohal tuleb välja tuua, et võlgnikul endal puuduvad vabad rahalised vahendid nii tema hinnangul sissenõutavaks muutnud 2057,98 euro ulatuses kohustuste täitmiseks kui ka teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kes ei ole ilmselt valmis ootama kuni kohtuvaidluste lõpuni, mis võivad kesta aastaid. Nende nõuetele esitatud võlgniku vastuväiteid ei olnud halduri arvates seni põhjendatud. Hinnang pankrotimenetluse kulude võlgniku varaga kattuvuse kohta PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks: kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Käesolevale arvamusele lisatud töö aruandele moodustavad prognoositavad kulud ca 13 000 eurot. 14(22)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri, pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate ja võlgniku esindaja seisukohad, leiab, et Novus OIL OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3). Püsivaks maksejõuetuseks ei pea esinema olukord, kus võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda ka püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest (vt Riigikohtu 25.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12). Vastavalt PankrS § 22 lg 2 p 2 on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine haldur on leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või 3 tähenduses, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv (vt Riigikohtu 10.06.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14 p 18). 17(22)

Menetlusosaliste selgituste ning tsiviilasjas kogutud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et Novus OIL OÜ on püsivalt maksejõuetu ning oma kohustusi täita ei suuda. Võlgnik leiab, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded ei ole selged ning võlausaldajad ei ole põhistanud tema maksejõuetust. Avalduse esitanud võlausaldajate nõuete selguse ja võlgniku vastuväidete põhjendatuse osas jääb kohus 09.07.2020 määruses toodud seisukohtade juurde. Kohtu arvates ei ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolusid ja esitanud tõendeid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et võlgniku poolt esitatud vastuväited on piisavalt põhjendatud. Sellele on viidanud ka ajutine pankrotihaldur, leides, et esitamata on tõendid, et allüürnik Z OÜ Farm Inkassole võlgnevuse ära tasunud ja seda siis vastavalt tema ja allüürniku omavahelisele kokkuleppele. Ajutine pankrotihaldur on samuti märkinud, et juhul, kui võlgnik leiab, et temal puudub kohustus Advokaadibüroo Triniti ees, kuna tema on eelnevalt nö alusetuid arveid kinni maksnud (arvete spetsifikatsioonis oli tegelikuks õigusabi saajaks kolmas isik, nt U Oil OÜ, kes on ühtlasi võlgniku tütarettevõte), siis tagastamisnõude asemel on võimalik olukorda lahendada arvete edasi väljastamisega tegelikule õigusabi saajale, seda enam, kui tegemist on seotud osapoolega. Kuigi võlgnik viitab kokkuleppe puudumisele, et tema maksab advokaadibüroole teistele isikutele osutatud õigusabiteenuste eest, ei saa jätta märkimata, et ta on seda teinud kolme aasta (2016 2018) vältel. Antud asjaolu võib viidata sellele, et poolte vahel on selliseks praktika kujunenud. Sellisel juhul oleks alusetu rääkida ekslikult tasutud arvetest ning tagastamisnõudest. Kohus tuleb järeldusele, et võlgniku esitatud vastuväited mõlema võlausaldaja nõuete suhtes on tõendamata. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et Farm Inkasso OÜ, Advokaadibüroo Triniti OÜ (ja nimetatud veel kolmas võlausaldaja G M OÜ) ees olevad kohustused olid loetletud võlgniku koostatud ümberkujundatavate kohustuste nimekirjas. Hetkeseisuga on võlgnikul tekkinud vastunõuded nimetatud võlausaldajate vastu. Samas ei ole pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõudele vastuväited hetkeseisuga dokumentaalselt põhistatud. Pankrotiavaldused esitanud võlausaldajad on samuti viidanud sellele, et saneerimismenetluses oli võlgnik nende nõudeid tunnustanud ja nüüd esitab tõendamata ja põhjendamata vastuväited. Võlgnik vaidlustab mõlema võlausaldaja nõudeid ning märgib, et pankroti väljakuulutamisel kindlasti esitab vastuväited nõuete kaitsmisel ja esitab ka hagid kohtule. Kohus aga märgib, et ka nõude vaidlustamiseks hagi esitamine ei tooks igal juhul kaasa pankrotiavalduse rahuldamata jätmist. Kohus juhib siinkohal tähelepanu sellele, et PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohustab kohut kuulutama püsivalt maksejõuetu juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ning kohus leiab, et nõue ei ole selge (Riigikohtu 10.06.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14 p 16). Võlgnik vaidleb avaldusele ja ajutise halduri aruandes toodule vastu ja väidab, et äriühingul ei ole pankrotisituatsiooni, on vaid ajutised makseraskused, mis on lahendatavad mõistliku aja jooksul. Ajutise halduri seisukoht ei põhine asjas esitatud tõenditel, vaid oletustel ja haldur on valesti hinnanud võlgniku vara väärtus. Võlgnikul on olemas vallasvara, vähemalt väärtuses 130 277 eurot, millele lisaks on nõuete menetlemise tagajärjel saadavad vahendid, mis on põhinõuete osas ca 744 833 eurot. Lisaks lühiajalised nõuded 78 100 eurot, maksude ettemaks 28 012 eurot ja muud ettemaksud ja tagastusnõuded 75 642 eurot. Võlgniku vallasvara katab ära mh menetluses osalenud võlausaldajate nõuded, aga neid ei rahuldata, sest selleks puudub alus. Samas on 18(22)

võlgnikul olemas vahendid täita antud võlausaldajate nõuded, kui need põhineks jõustunud kohtuotsusel. Kohus eeltooduga ei nõustu. Võlgniku seisukoht, et ajutise halduri arvamus ei tugine faktidele ning tõenditele, on alusetu ning põhjendamatu. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud, et võlgnikul on likviidne vara hinnangulises väärtuses ca 70 000 eurot, debitoorsed võlgnevused summas 852 933 eurot, mille laekumise tõenäosus ei ole hetkeseisuga selge, ning rahalisi kohustusi summas 1 343 647,92 eurot (sh vaidlustatud 467 352 eurot). Võlgniku vallasvarale on samuti seatud kommertspant A OÜ kasuks, summas 50 000 eurot. Põhjendatud on ajutise halduri seisukoht, et raske on prognoosida võlgniku nõuete tema endiste äripartnerite vastu (loovutatud nõuded summas 744 833 eurot) laekumise tõenäosus. Nimetatud vaidlused ei ole hetkel lahendatud. Maksuvaidlustes otsused tehakse teatavaks septembri ja oktoobri kuu lõpus ja kui maksunõuded muutuvad sissenõutavaks enne debitoorsete võlgnevuste laekumist, puuduksid võlgnikul likviidsed varad kohustuste katteks. Võlgniku püsivat maksejõuetust on võimalik eitada juhul, kui esinevad asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-1-1-49-11, p 19) Käesoleval juhul kohtule selliseid asjaolusid esile toodud ei ole. Võlgniku selgituste järgi on võlgniku omanik ja temaga seotud ettevõtted huvitatud võlgniku tavapärase majandustegevuse taastamisest. Seetõttu on nad nõus nende nõuete sissenõutavaks muutumist edasi lükkama. Juhatus leiab, et tavapärase majandustegevuse taastamine on võimalik vaatamata sellele, et varasemad kliendid on leidnud endale uued tarnijad ja teenuse osutajad. Uute klientide või müügilepingute sõlmimine võib pärast Maksu- ja Tolliametiga vaidluse lõpetamist (võlgniku kasuks) võtta maksimaalselt 1 aasta. Kohus on seisukohal, et eeltoodud väide ei anna usutavat tõenäosust, et finantsseisund lähema aja jooksul normaliseerub määral, et oleks võimalik tasuda kohustused võlausaldajate ees. Kohus arvestab ajalist faktorit (maksuvaidlus ei ole veel lõppenud) ja võlgniku esitatud tingimust, et olukorda taastamine on võimalik vaidluse lõpetamisega võlgniku kasuks, seega võib kehtiv olukord kesta veel pika aja jooksul. Käesoleval ajal puudub võlgnikul tulutoov majandustegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotiavaldused on põhjendatud. Ajutise pankrotihalduri arvamusel, võlgniku makserakstuste tekkimise põhjuseks on Maksu- ja Tolliameti poolt 2018. a tehtud makseotsus ning korraldatud eeltagamise toimingud. Sellisel juhul tuleks maksejõuetuse tekkimise ajaks pidada 2018. aasta teist poolt. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud, et võlgnikul on likviidne vara hinnangulises väärtuses ca 70 000 eurot, debitoorsed võlgnevused summas 852 933 eurot, mille laekumise tõenäosus ei ole hetkeseisuga selge, ning rahalisi kohustusi summas 1 343 647,92 eurot (sh vaidlustatud 467 352 eurot). Kohus loeb tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotiseaduse § 31 lg 3 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Vastavalt PankrS § 33 lg 1 avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteate).

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 5) Svetlana Pilden kinnitas oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid Novus OIL OÜ pankrotimenetluses. Tema kandidatuuri suhtes vastuväiteid ei esitatud. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25.09.2020 algusega kell 14 Rakvere kohtumajas. Vastavalt PankrS § 85 lg 1 peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 86 lg 1 järgi võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama vara, võlgade ning majandus- ja kutsetegevuse kohta esitatud andmete õigsust. Kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut vandega kinnitama Novus OIL OÜ vara ja võlgade kohta esitatud andmete õigsust (PankrS § 86 lg 1). Kohus märgib, et vastavalt PankrS § 87 lg 1 ja 2 peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetluses osavõtu kohustust. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi. Vastavalt PankrS § 35 lg 1 p 1, 2, 4, 6, pankroti väljakuulutamisega - moodustub võlgniku varast pankrotivara; - läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; - kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mistahes tehinguid; - lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 21 tundi, tunnitasu määraks 95 eurot ja ajutine haldur nimetab töötasuks 1995 eurot (lisandub käibemaks 399 eurot). Ajutise halduri vajalike kulutuste (büroo-, side-, päringute-, sõidu jne) suuruseks märgib ajutine haldur 46 eurot (lisandub käibemaks 9,20 eurot). Ajutine haldur palub ajutise 20(22)

2.Ajutise pankrotihalduri aruanne ning arvamuse koostamine/täiendamine/komplekteerimine - 8 tundi. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri ajakulu on täies ulatuses põhjendatud. Kohtul puudub alus kahelda ajutise pankrotihalduri esitatud andmete õigsuses ja tema tehtud tööde mahtus. Ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on samuti põhjendatud ja vajalikud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 1995 eurot (21*95), lisandub käibemaks ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 46 eurot, lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PanrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võlausaldajad tasusid kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa 2000 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1666,67 eurot, millele lisandub käibemaks 333,33 eurot, tuleb välja maksta võlausaldajate poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist summas 2000 eurot ja kanda see ajutise halduri büroo arvelduskontole. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 328,33 eurot, lisandub käibemaks 65,67 eurot ja kulutused summas 46 eurot, lisandub käibemaks 9,20 eurot tuleb mõista välja võlgniku pankrotivarast.