Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ KN5 esitas 31.12.2019 hagi Lxxx Axxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista üürilepingust tuleneva võlgnevuse 1196,06 eurot ja viivise 31.12.2019 seisuga 2190,26 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista täiendav viivis põhinõudelt 0,15% päevas alates 01.01.2020 kuni nõude täitmiseni. Tartu Maakohus võttis hagi 30.01.2020.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 30.01.2020 e-postiga. 30.01.2020 saatis kostja kohtule e-kirja selgitustega, kuid see ei vastanud kohtule esitatud menetlusdokumendi nõuetele. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja 21 päeva allkirjastatud hagivastuse esitamiseks. Kostja ei rohkem midagi kohtule ei esitanud. 27.02.2020 kirjas selgitas kohus kostjale veelkord, et kohtule esitatavad menetlusdokumendid peavad olema allkirjastatud. Kohus andis täiendava tähtaja 09.03.2020. Kostja ei vastanud ega esitanud kohtu määratud tähtajaks midagi. Kuna kostja ei esitanud kohtule nõuetekohaseid ja allkirjastatud vastuväiteid, kuid sai hagimaterjalid ja määruse kätte, saab lugeda, et kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal üüris kostja hagejalt eluruumi aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, Põltsamaa vald. Igakuine üür oli 100 eurot. Lisaks sellele kohustus kostja tasuma kõik eluruumiga seotud kõrvalkulud. 11.07.2016 teatas hageja kostjale, et ei pikenda kostjaga sõlmitud üürilepingut, sest kostja on võlgu rohkem kui kolme kuu üüri. Kostja ei ole enda võlgnevust tasunud. Kostja ei ole siiani eluruumi vabastanud. Hagiavalduse seisuga on kostja üürivõlgnevus 1196,06 eurot ja viivis 2190,26 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud

2 (3)

asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 1196,06 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et viivised summas 2190,26 eurot on põhjendatud ja õigesti arvestatud ning need tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised määras 0,15% päevas. Perioodi 01.01.2020 kuni 25.03.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 152,50 eurot (0,15%/x1196,06€x85p). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3538,82 eurot, millest 1196,06 eurot moodustab põhivõlg ja 2342,76 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt palub hageja menetluskuludena kostjalt välja mõista nõudelt tasutud riigilõivu. Kohus tegi kindlaks, et hageja on nõudelt tasunud riigilõivu 350 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.