Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Iredale Cosmetics, Inc menetluskulud jätta täies ulatuses Glow OÜ kanda.

vastavalt võlgniku poolt tehtud tellimustele erinevaid „jane iredale“ kaubamärgiga tooteid, mille eest võlgnik kohustus vastavalt esitatud arvetele maksma. Samuti kohustus võlgnik tasuma ka saatmiskulude eest. Alates aprillist 2019. a tekkis võlgnikul talle üle antud kauba eest tasumisega raskusi. Sellele järgnevalt jätkas võlgnik võlausaldajale tellimuste esitamist ning võlausaldaja jätkas toodete võlgnikule müümist, kuna võlgnik kinnitas, et tasub peatselt tasumata arved. Võlgnik aga lükkas tasumist erinevate vabandustega korduvalt edasi. Sellest tulenevalt edastas võlausaldaja 27.08.2019. a võlgnikule teavituse rikkumise kohta ja andis võlgnikule täiendava tähtaja, et tasuda sissenõutavaks muutunud arved. Kuivõrd vaatamata täiendava tähtaja andmisele võlgnik arveid ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 21.10.2019. a üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli võlgnikul võlausaldajale tasumata arveid kogusummas 412 367,04 USD, so 374 096,92 eurot, vastavalt lepingule lisandub arve tasumisega viivitamisel nõudele viivis 12% aastas. 05.11.2019. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles andis võlgnikule 10 päeva võlgnevuse tasumiseks ja hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel esitab võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Pankrotihoiatus toimetati võlgnikule kätte nii kulleriga kui ekirja teel samal päeval. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole. Poolte vahel ei ole vaidlust nõude üle, sh on võlgnik tunnustanud nõuet 27.08.2019. a e-kirjas selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud summa ulatuses (220 000 USD), lisaks eelnevale on ka võlgniku juhatuse liige telefoni teel võlausaldaja esindajat teavitanud, et võlgnik ei ole suuteline võlausaldaja ees oma kohustusi täitma. Võlausaldaja taotleb võlgnikule ajutise halduri nimetamist ja võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud ja tunnistab püsivat maksejõuetust. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Glow OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõude aluseks on Iredale Cosmetics, Inc ja Glow OÜ vahel 04.12.2017. a sõlmitud distributsiooni leping, mille alusel müüs võlausaldaja võlgnikule vastavalt võlgniku poolt tehtud tellimustele erinevaid „jane iredale“ kaubamärgiga tooteid, mille eest võlgnik kohustus vastavalt esitatud arvetele maksma. Võlgnik kohustust ei täitnud. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas võlgnikule 05.11.2019. a pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse tasumist. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte, kuid võlgnevust ei tasunud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks distributsiooni lepingu, lepingu ülesütlemise teate ja võlgnikule esitatud arved.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 350 000 euro väärtuses. Võlgniku kohustuste maht on 2 001 319,38 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 02.01.2019. a., mil sõlmiti võlgniku ja X X vahel laenuleping nr. 20190102-1. Laenulepingus fikseeriti, et X X on ajavahemikus 01.01.2013.a. kuni 31.12.2018.a. investeerinud Glow OÜ arenguks ja tegevuse arendamiseks kokku 1 823 736,25 eurot ning 02.01.2019.a. laenulepingu järgi on tagastatud X X ́le laenu kokku 670 472,32 eurot. Võlgnik muutus maksejõuetuks. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige X X pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ajutine haldur on tuvastanud, et kohustus 02.01.2019.a. lepingust X X ees moodustab raamatupidamise andmetel 953 263,93 eurot (1 623 736,25 – 670 472,32 = 953 263,93) ning see on raamatupidamisse tekkinud peale viimase majandusaasta aruande esitamist 2019 .a. Tegelikkuses oleks võlgnik pidanud nimetatud kohustust 2018. a. majandusaasta aruandes kajastama, sest isegi kui leping sõlmiti 2019. a. alguses, siis tehti seda enne 2018. a. aruande registrile esitamist. 02.01.2019.a. lepingust tulenev laenukohustus on raamatupidamises üles võetud summas 1 623 736,25 eurot. Lisaks on 03.06.2019.a. kuupäevaga raamatupidamises üles võetud veel täiendav kohustus summas 200 000,00 eurot, so kokku 1 823 736,25 eurot. See võrdub 02.01.2019.a. laenulepingus kajastatud laenusummaga. Edasises pankrotimenetluses tuleb tuvastada, kuidas sai 03.06.2019.a. kajastatud kohustus summas 200 000,00 eurot olla kajastatud juba 02.01.2019.a. sõlmitud laenulepingus. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liikme tegevus võib vastata ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal on võlgniku makseraskused saanud alguse võlgniku juhatuse liikme X X ning X X X ja X X X vahel 15.11.2017.a. sõlmitud X Oy ja X Estonia OÜ osade müügilepingust, millistel osalustel tegelikkuses reaalne väärtus puudus ning millisest lepingust tulenevad kohustused on võlgniku juhatuse liige X X võlgnikule üle kandnud 26.07.2018.a. lepinguga. Aga ka võlgniku ja viimase juhatuse liikme X X vahel 02.01.2019. a. sõlmitud laenulepingu sõlmimine, millega fikseeriti Glow OÜ kohustus X X ees summas 1 823 736,25 eurot. Eeltoodud lepingute alusel on võlgniku raamatupidamise andmetel täidetud rahalisi kohustusi kokku summas 1 173 081,52 eurot ning mis on kokkuvõttes viinud Glow OÜ maksejõuetuse tekkimiseni hiljemalt 2019. a. alguseks.

Võlgniku maksejõuetuse kujunemisele on mõju avaldanud ka juhatuse liikme ja võlgniku n.n. rahakottide segi ajamine, mis on loonud ebaõige kujutelma võlgniku tegelikust finantsvõimekusest täita oma lühiajalisi kohustusi. Maksejõuetuse põhjus ajutises menetluses tuvastatu põhjal on kohtu hinnangul seega raske juhtimisviga. Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb tuvastada, kas tegemist on juhatuse liikme tahtliku tegevuse või raske hooletusega. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutise halduri hinnangul vajavad edasise menetluse käigus täiendavat selgitamist 26.07.2018.a. lepingu (millega X X müüs võlgnikule sisuliselt väärtusetud osad ning kandis võlgnikule üle ka enda kui füüsilise isiku kohustuse) ja 02.01.2019.a. lepingu (millega fikseeriti Glow OÜ kohustus X X ees summas 1 823 736,25 eurot) sõlmimistega seotud asjaolud, milliste lepingute alusel on võlgniku raamatupidamise andmetel täidetud rahalisi kohustusi vastavalt summades 502 609,20 eurot ja 670 472,32 eurot. Glow OÜ ́le kuuluvale korteriomandile asukohaga xxx registriosa nr. xxx) on seatud 250 000,00 euro suurune hüpoteek X X X (1/2 osas) ja X X X (1/2 osas) kasuks. 15.11.2017.a. hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud nõuded X X vastu, mis tulenevad X X X, X X X ja X X vahel 15.11.2017.a. sõlmitud X Oy ja X Estonia OÜ osade ostu-müügilepingust ja selle võimalikest lisadest. Samamoodi on alates 15.11.2017.a. seatud võlgnikule kuuluvale vallasvarale kommertspant summas 250 000,00 eurot X X X (1/2 osas) ja X X X (1/2 osas) kasuks. Lepingu kohaselt on pandiga tagatud nõuded X X vastu, mis tulenevad X X X, X X X ja X X vahel 15.11.2017.a. sõlmitud X Oy ja X Estonia OÜ osade ostu-müügilepingust ja selle võimalikest lisadest. Ajutine haldur märgib, et nimetatud lepingutega tagatakse Glow OÜ osaniku ja juhatuse liikme X X isiklikke kohustusi. Glow OÜ on viimastel aastatel pakkunud teenuseid 3 erineval suunal, so 1) meigikool, 2) meigistuudio ja 3) kosmeetikapood. Glow Makeup School omanikuks on Glow Group OÜ (14008382). Glow Group OÜ osanikuks oli kuni 22.10.2019.a. ja juhatuse liikmeks kuni 11.11.2019.a. võlgniku osanik ja juhatuse liige X X, pärast mida on oma osaluse võõrandanud oma emale J S (xxx), kellest sai ka Glow Group OÜ juhatuse liige. Alates 31.01.2020.a. on Glow Goup OÜ ainuosanik ja alates 03.02.2020.a. juhatuse liige X X poeg A Xv (xxx). Lisaks on 21.01.2020.a. asutatud uus ettevõtte Mandala Group OÜ (14892522), mille tegevusalaks on kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük ning mille osanikuks ja juhatuse liikmeks on võlgniku juhatuse liikme ja osaniku X X ema J S (xxx). Nimetatud ettevõtte kodulehelt nähtuvalt müüb Mandala Group OÜ oma kodulehel ka kaubamärgi „jane iredale“ tooteid. Ajutisele haldurile ei ole teada, kellele kuuluvaid tooteid ettevõtte e-poes müüakse, kuivõrd ajutisele haldurile teadaolevalt on kaubamärgi „jane iredale“ müügiõigused tänaseks üle antud Apellis Oy ́le. Lisaks on ajutisele haldurile X X asutanud 2019.a. lõpus uue ettevõtte Mandala Life Group Ltd. Eelnev annab alusta arvata, et võlgnik on osa oma ettevõttest pärast probleemide tekkimist, so 2019. a. lõpus teistesse ettevõtetesse üle viinud, st meigikooli ja meigistuudioga jätkab täna Glow Group OÜ ja X X poeg A Xv ning kosmeetikapoega Mandala Group OÜ ja X X ema J S. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatuse liige X X andnud haldurile üle kõiki lepinguid ja raamatupidamisdokumente. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab juhatuse liiget X X andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 alusel kohustatud juhatuse liige X X. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 21,75 töötunni eest kokku summas 1 740 eurot (lisandub käibemaks). Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri

tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 740 eurot, lisandub käibemaks 348 eurot ja tehtud kulutuste katteks 50 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 4 642,50 eurot (lisandub avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja istungil osalemisega seotud kulu 112,67 eurot). Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on vandeadvokaat Annika Jaansoni poolt avaldajale osutatud õigusabi keskmise tunnihinnaga 245 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa see oluliselt kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja põhjendatud lepingulise esindajae ajakulu kokku 18,75 tundi, summas 4 642,50 eurot. Kohus määrab kindlaks võlausaldaja poolt kantud hüvitatavate kulude rahalise suuruse summas 5 055,17 eurot, so riigilõiv summas 300 eurot, õigusabikulu 4 642,50 eurot ja kohtuistungil osalemisega seotud kulu 112,67 eurot. Võlausaldaja poolt tasutud deposiidi tagastab kohus võlausaldajale. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.