17. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-15002
Tsiviilasi
J S (S) hagiavaldus A S (S) ja A S (S) vastu pärandvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
J S (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Jaanus Silm
Kostjad
A S (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko A S (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Kinnitada kohtuistungit pidamata J S (S, isikukood xxxx), A S (S, isikukood xxxx) ja A S (S, isikukood xxxx) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 1.1.Pooled lõpetavad menetluse kompromissiga ning pooltel on alates siinse lepingu sõlmimisest ja tsiviilasjas hageja poolt esile toodud asjaoludest tulenevalt üksteise vastu vaid siinses kompromissilepingus sätestatud õigused ja kohustused. 1.2.J S (isikukood xxxx), A S (isikukood xxxx) ja A S (isikukood xxxx) on kokku leppinud pärandvara ühisuse lõpetamises ning 11.09.2018.a surnud A S (S, isikukood xxxx) pärandvaral lasuvate kohustuste ning pärandvaraks olevad esemete ja õiguste kaaspärijate vahel jagamises järgmiselt:
11.09.2018.a surnud A S (S, isikukood xxxx) pärandvara jääb J S (S, isikukood xxxx) ainuomandisse, sealhulgas - korteriomand asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx); - sõiduauto xxxx (xxxx.a, registreerimismärgiga xxxx, VIN-kood xxxx) Nordea Finance Estonia AS-ga liisingulepingust nr xxxx tulenev väljaostuõigus; - rahalised vahendid A S (S, isikukood xxxx) ja J S (S, isikukood xxxx) arveldusarvetel Swedbank AS-is kokku summas 32 795,35 (kolmkümmend kaks tuhat seitsesada üheksakümmend viis koma kolmkümmend viis) eurot (92,24+10093,8+22639,31); 1 (4)
Tallink Grupp AS-i aktsiad A S (S, isikukood xxxx) väärtpaberikontol Swedbank AS-is summas 1004,40 (üks tuhat neli koma nelikümmend) eurot; - V K (K) 15.02.2016.a sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus summas 13 000 (kolmteist tuhat) eurot; - Nordea Finance Estonia AS-iga sõlmitud liisingulepingust nr 201411681 tulenev kohustus vara väljaostuks summas 8576,87 (kaheksa tuhat viissada seitsekümmend kuus koma kaheksakümmend seitse) eurot. 1.3.J S (isikukood xxxx) kohustub tasuma A Sle (S, isikukood xxxx) hüvitist tema pärandvara osa kaotuse eest summas 12 000 (kaksteist tuhat) eurot. 1.4.J S (isikukood xxxx) kohustub tasuma A S (S, isikukood xxxx) hüvitist tema pärandvara osa kaotuse eest summas 12 000 (kaksteist tuhat) eurot. 1.5.J S (isikukood xxxx) on enne käesoleva kompromissi allakirjutamist tasunud Harju Maakohtu deposiitkontole 24 000 (kakskümmend neli tuhat) eurot. 1.6.Pooled paluvad peale käesoleva kompromissi jõustumist teha kohtu deposiitkontolt väljamakse A S (S, isikukood xxxx) pangakontole nr xxxx summas 12 000 (kaksteist tuhat) eurot. 1.7.Pooled paluvad teha käesoleva kompromissi jõustumisest väljamakse A S (S, isikukood xxxx) pangakontole nr xxxx summas 12 000 (kaksteist tuhat) eurot. 1.8.Matusekulud on maha arvatud kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.3 ja 1.4 (kompromissi punktides 3 ja 4) sätestatud hüvitisest ning J S (S, isikukood xxxx) matusekulude hüvitamise nõude loetakse täidetuks A S (S, isikukood xxxx) ja A S (S, isikukood xxxx) poolt. 1.9.J S (isikukood xxxx), A S (isikukood xxxx) ja A S (isikukood xxxx) kui A S (S, isikukood xxxx) pärijad annavad oma nõusolekud (kinnistusraamatuseaduse § 341 lõige 1 tähenduses) ja paluvad teha kinnistusraamatu kanne, millega kustutatakse korteriomandi, kinnistusraamatu registriosa nr xxxx, teise jao omanikukanne, mille kohaselt J S (isikukood xxxx) ja A S (isikukood xxxx) on korteriomandi registriosa nr xxxx ühisomanikud ja teha uus kanne, millega kantakse korteriomandi registriosa nr xxxx ühisomanikena kinnistusraamatusse J S (isikukood xxxx), A S (isikukood xxxx) ja A S (isikukood xxxx). Kohtumäärusega asendatakse poolte tahteavaldused kinnistusraamatus muudatuste tegemiseks (omaniku kande muutmiseks).
1.10.A S (isikukood xxxx), A S (isikukood xxxx) ja J S (isikukood xxxx) annavad oma nõusolekud (kinnistusraamatuseaduse § 341 lõige 1 tähenduses) ja paluvad kustutada korteriomandi, kinnistusraamatu registriosa nr xxxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt on korteriomandi ühisomanikud J S (isikukood xxxx), A S (isikukood xxxx) ja A S (isikukood xxxx) ning teha uus kanne, millega kanda kinnistusraamatu registriosa nr xxxx, teise jakku omanikuna J S (isikukood xxxx). Kohtumäärusega asendatakse poolte tahteavaldused kinnistusraamatus muudatuste tegemiseks (omaniku kande muutmiseks).
1.11.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
1.12.Kõik käesoleva kokkuleppe tingimused on poolte vahel eraldi läbi räägitud ja ükski tingimus ei ole vastuolus hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega arvestades kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja eesmärki ära hoida mahukas ja keerukas õigusvaidlus.
1.13.Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus, kokkulepe ega ükski käesolevas menetlusdokumendis sisalduv taotlus mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks.
1.14.Pooltel on kõik nõutavad volitused, heakskiidud ja nõusolekud käesoleva kompromisslepingu sõlmimiseks selles märgitud tingimustel.
1.15.Kompromiss jõustub selle kinnitamisest kohtu poolt. -
5.Tagastada J Sle (S, isikukood xxxx) riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend) eurot J S (S, isikukood xxxx) arveldusarvele nr xxxx.
6.Toimetada kohtumäärus kätte pooltele.
7.Saata kohtumäärus teadmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
9.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.J S (hageja) esitas 27.09.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse A S ja A S (kostjad) vastu A S pärandvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi 04.10.2019 menetlusse. Kostjad vastasid hagile 13.11.2019. Kohtule esitati 28.02.2020 hageja ja kostjate allkirjastatud menetlusdokument, mis sisaldas poolte kompromissi, taotlust kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks, kohtumääruse saatmiseks kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja taotlust poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks hagejale. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3 (4)
3.Pooled on taotlenud kohtumääruse saatmist kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtu õigust kohustada kinnistusosakonda tegema hagimenetluses sõlmitud kompromissiga kokkulepitud kinnistusraamatu kandeid. Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata poolte taotlus saata kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohus saadab kohtumääruse teadmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
Kohus tühistab seoses menetluse lõpetamisega asjas määratud istungiaja.
5.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt 300 eurot. Kohus tagastab riigilõivust poole vastavalt taotletule.
6.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.