Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu hagi A. O.i vastu 1 918,71 euro võlgnevuse nõudes.
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu (registrikood 80274326, e-post: xxx) Avaldaja esindaja: Maksim Fedotov (volikirja alusel, e-post: xxx) Puudutatud isik: A. O. (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx, võimalik elukoht xxx xx-xx, xxxxx, xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu hagi A. O.i vastu 1 918,71 euro võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista A. O.ilt Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu kasuks korteriomandi, asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, majandamiskulude, sh halduskulude, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia põhivõlgnevus perioodi 01.01.2016-30.06.2019 eest summas 1 918 (üks tuhat üheksassada kaheksateist) eurot ja 71 senti.
3.Jätta avaldaja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses A. O.i kanda ja välja mõista A. O.ilt Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu kasuks menetluskulud 250 (kakssada viiskümmend) eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 200 eurot.
4.Välja mõista A. O.ilt Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (250 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Menetluskulude (riigilõivu) summas 175 eurot osas võib avaldaja esitada kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1.
6.Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
7.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot.
AVALDAJA NÕUE JA ASJA EDASINE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu esitas Viru Maakohtule hagi A. O.i vastu 1 918,71 euro võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu korteriomanikud asutanud elamu ühise majandamise ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks korteriühistu. Kostjale kuulus eeltoodud elamus ajavahemikul 24.08.2005-27.06.2019 korteriomand nr xx ja ta oli korteriühistu liige. Hageja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, arvestades kostja korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Kostja on rikkunud korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda õigeaegselt esitatud arved. Hageja palub avaldus rahuldada ja välja mõista kostjalt 30.06.2019 seisuga võlgnevus 1 918,71 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kohus võttis 23.10.2019 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagiavalduse osas 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse. Kostja sai hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte 20.11.2019 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kirjalikku vastust ja/või vastuväidet avaldusele ei esitanud.
3.10.02.2020 kirjaga andis kohus menetlusosalistele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus teatas, et vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja) esitamise tähtaeg on 28.02.2020 ning kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16.03.2020 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
4.Hageja esindaja esitas 19.02.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 445 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja kohtule avaldusi/seisukohti ja dokumente ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kuigi kohus menetles kohtule esitatud hagi hagimenetluse sätete kohaselt, peab kohus vajalikuks/põhjendatuks teha lõpplahend kooskõlas TsMS § 613 lg 1 p 1 sätetega, so hagita menetluse sätete kohaselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. menetlemisele korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad
korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Oma olemuselt kuulub korteriühistu võla nõue korteriomaniku vastu lahendamisele hagimenetluses, kuivõrd selle tunnuseks on vaidlus või eeldatav vaidlus poolte vahel. Hagita asjade puhul peaks üldjuhul olema tegemist asjadega, kus puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel. Siiski on seadusandja näinud ette mitmeid olemuslikke vaidlusmenetlusi, mis lahendatakse hagita menetluses, lähtudes eelkõige otstarbekuse põhimõttest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 18 jj). Vale menetlusliik ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahendi tühistada (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-42-10 p 20, 3-2-1-101-13 p 14). Seega asjaolu, et kohus kuni lahendi tegemiseni menetles nõuet hagimenetluse sätete kohaselt, kuid teeb lahendi hagita menetluse sätete alusel, ei anna alust tehtava lahendi tühistamiseks.
6.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 10.12.2019. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
7.Avalduse kohaselt kuulus puudutatud isikule ajavahemikul 24.08.2005-27.06.2019 korteriomand asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve (registriosa nr xxxxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil 01.01.2016–30.06.2019 tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 1918,71 eurot.
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 1918,71 eurot perioodil jaanuar 2016 – juuni 2019.a. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud, või on tasutud osaliselt. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 1918,71 eurot.
Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
12.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 445 eurot, sh tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 200 eurot (2 tundi x 100 eurot) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus pöörab avaldaja esindaja tähelepanu menetluskulude arvestusele: 225 eurot +200 eurot moodustab mitte 445 eurot, nagu avaldaja esindaja on arvestanud, vaid 425 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 225 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. Avaldajal on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu summas 175 eurot tagastamiseks. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 250 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 200 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 250 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (250 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
15.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.