J S ja N S hagi M P vastu ühisomandi lõpetamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes ning M P vastuhagi J S ja N S vastu ühisomandi lõpetamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes või isikliku kasutusõiguse seadmise nõudes Hagihind 7000 eurot Vastuhagihind 7000 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I (vastuhagis kostja I): J S (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja II (vastuhagis kostja II): N S (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja (vastuhagis hageja): M P (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: Jüri Urb (e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine Istungil osalenud menetlusosalised Juures viibis
26.veebruaril 2020 avalikul kohtuistungil kostja lepinguline esindaja Jüri Urb Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata J S ja N S hagi M P vastu ühisomandi lõpetamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes.
2.Rahuldada M P vastuhagi J S ja N S vastu ühisomandi lõpetamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes või isikliku kasutusõiguse seadmise nõudes.
3.Tuvastada, et kinnistu aadressil xxx (registriosa number xxx) on M P (isikukood xxx) lahusvara.
4.Kohustada J St (isikukood xxx) ja N St (isikukood xxx) sõlmima asjaõigusleping ning andma nõusolekud kinnistu aadressil xxx (registriosa number xxx) kinnistusregistri II jao omanikukannete, mille kohaselt on M P (isikukood xxx), J S (isikukood xxx) ja N S (isikukood xxx) kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse M P (isikukood xxx). Asendaja hagejate tahteavaldused käesoleva kohtuotsusega.
5.Lõpetada ühisomand korteriomandile asukohaga xxx (registriosa number xxx) viisil, mille kohaselt korteriomandi asukohaga xxx (registriosa number xxx) ainuomanikuks saab M P (isikukood xxx) ning M P tasub hagejatele omandi kaotuse eest õiglase hüvitise.
6.Kohustada J St (isikukood xxx) ja N St (isikukood xxx) sõlmima asjaõigusleping ning andma nõusolekud ühisomandis oleva korteriomandi asukohaga xxx (registriosa number xxx) kinnistusregistri II jao omanikukannete, mille kohaselt on M P (isikukood xxx), J S (isikukood xxx) ja N S (isikukood xxx) korteriomandi ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse M P (isikukood xxx). Asendaja hagejate tahteavaldused käesoleva kohtuotsusega.
7.Lõpetada ühisomand sõidukile xxx (registreerimismärgiga xxx), sõidukile xxx (registreerimismärgiga xxx), sõidukile xxx (registreerimismärgiga xxx) ja XXX OÜ (reg kood xxx) osale viisil, mille kohaselt nimetatud esemete ainuomanikuks saab M P (isikukood xxx) ning M P tasub hagejatele omandi kaotuse eest õiglase hüvitise.
8.Mõista M Plt välja J S kasuks hüvitis 2707,42 eurot ja N S kasuks hüvitis 2707,42 eurot.
10.Mõista J Slt välja M P kasuks menetluskulud 1245 eurot ja mõista N Slt välja M P kasuks menetluskulud 1245 eurot.
11.Tasaarvestada hagejate ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad summad ning tasaarvestuse tagajärjel mõista M Plt välja J S kasuks 1462,42 eurot ja mõista M Plt välja N S kasuks 1462,42 eurot. Edasikaebamise kord
12.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta
seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud, hagejate nõue ja vastuväited vastuhagile
1.20.06.2018 anti välja pärimistunnistus nr xxx, mille alusel said xxx surnud S Si pärandi pärijateks hagejad ja kostja. Hagejatele ja kostjale kuuluvad ühisomandis kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx), korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), sõidukid xxx (registreerimismärgiga xxx), xxx (registreerimismärgiga xxx); xxx (registreerimismärgiga xx); XXX OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot.
2.Hagejad taotlevad ühisomandi lõpetamist ning ühisomandi jaotamist selliselt, et ühisomand jääks täielikult kostjale ning kostja tasub hagejatele õiglase hüvitise, mis vastab nende mõtteliste osade suurusele. Kuna kostja ei võimaldanud hagejatele korraldada kinnisasjade hindamist, samuti ei ole olnud võimalik saada sellist luba kostjalt, ei ole hagejad saanud välja selgitada õiglase hüvitise väärtust. Sõidukite turuväärtuse osas leiavad hagejad, et xxx turuväärtus on 2990 eurot ja xxx turuväärtus on 4452 eurot.
3.Hagejad vaidlevad vastuhagile vastu ega nõustu sellega, et ühisomand lõpetatakse ühisomanike vahelisel enampakkumisel. Hagejad ei nõustu kostja väidega, et kaasomandi lõpetamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et suur osa kaasomandist on kostja omandanud lahusvara arvelt.
4.Hagejad paluvad lõpetada ühisomand kinnisasjale aadressil xxx (kinnistusraamatu uus registriosa number xxx). Hagejad paluvad määrata kaasomandi lõpetamise selliselt, et kinnistu jääb kostjale kohustusega tasuda hagejale 1 kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest hüvitist vastavalt hagejate kinnisasja osale ning lähtudes kinnisasja turuväärtusest. Lõpetada ühisomand kinnisasjale aadressil xxx (kinnistusraamatu registriosa number xxx). Hagejad paluvad määrata kaasomandi lõpetamise selliselt, et kinnistu jääb kostjale kohustusega tasuda hagejale 1 kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest hüvitist vastavalt hagejate kinnisasja osale ning lähtudes kinnisasja turuväärtusest. Kohustada kostjat vajalike tahteavalduste andmiseks. Lõpetada ühisomand sõidukitele xxx (registreerimismärgiga xxx) ja xxx (registreerimismärgiga xxx). Hagejad paluvad määrata ühisomandi lõpetamise selliselt, et nimetatud sõidukid jäävad kostjale kohustusega tasuda hagejatele sõidukite omandiõiguse kaotamise eest hüvitist vastavalt hagejate sõidukite osale ning lähtudes sõidukite turuväärtusest. Alternatiivselt paluvad hageja müüa korteriomand aadressil xxx ja korteriomand aadressil xxx avalikul enampakkumisel, korteriomandi müügist saadud rahast täidetakse esmalt hüpoteegiga tagatud kohustused (AS xxx laenuleping nr xxx) ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagis esitatud nõue
5.Kostja ja S S abiellusid xxx. Kinnistu aadressil xxx (registriosa nr xxx) osteti 01.11.2005. Kuigi kostja ostis kinnistu abielu ajal, toimus kinnistu omandamine kostja lahusvara arvel. Kinnistu osteti hinnaga 1 125 000 krooni. Vahendid kinnistu ostmiseks sai kostja osaliselt pangalaenu arvelt. Laenulepingu sõlmis kostja 24.10.2005 ning võttis laenu 650 000 krooni. Nimetatud laen on sõlmitud ainuisikuliselt kostja poolt ning xxx kinnistule on nimetatud laenu tagatiseks seatud hüpoteek. Nimetatud laenu on tagastanud üksnes kostja. Lisaks müüs kostja 10.10.2005 korteri aadressil xxx hinnaga
857 000 eurot ning ostis pangalaenu ning xxx kinnistu müügist saadud raha kasutades kinnistu aadressil xxx. Xxx kinnistu omandati vaid kostja vara arvelt ning S S ei panustanud selle omandamisesse, mistõttu on põhjendatud kõrvale kaldumine abikaasade osade võrdsusest. Seetõttu leiab kostja, et Xxx kinnistu peaks jääma täielikult tema omandusse. Kostja on nõus jagama korteriomandi aadressil xxx. Kostja on nõus, et lõpetatakse ühisomand sõidukitele xxx ja xxx. Kostja ei ole nõus hagejate hinnanguga sõidukite väärtusele. Üksnes müügikuulutuste põhjal ei ole võimalik hinnata sõiduki seisukorda ja hinda. Kahjuks puuduvad kostjal tõendid, et ühisvarasse kuuluvad sõidukid ja äriühingu osa omandati kostja lahusvara arvelt. Sõidukid on ostetud sularaha eest ja dokumente selle kohta ei ole säilinud. Vaidlusalune vara kuulus varasemalt S Si ja kostja ühisomandisse. Seega kuulus vara 1⁄2 ulatuses S Sile ja 1⁄2 ulatuses kostjale. S Sile kuulunud vara päris 1/3 ulatuses hageja I, 1/3 ulatuses hageja II ning 1/3 ulatuses kostja. Seega jaotub ühisomand järgmiselt – 4/6 kuulub kostjale ning kummalegi hagejale kuulub 1/6 ühisomandist. Erand on pärandvarasse kuuluv korter aadressil xxx. Nimetatud vara omandas S S ühisvara jagamise kokkuleppega, see oli tema lahusvara ning kuulub pärijatele võrdsetes osades igaühele 1/3. Korter asukohaga xxx on maksimaalselt turuväärtusega 1000 eurot. Korter on elamiskõlbmatu ning antud korterelamust on lahkunud kõik elanikud. Korteris on kuivkäimla, puudub vesi, see on ahiküttega ning pikka aega ilma elaniketa olnud ja selliseid kortereid antakse ära tasuta. Seega on kostja ainult õigusrahu huvides valmis hagejatele maksma hüvitist korteri eest 667 eurot. Sõiduki xxx maksimaalne turuväärtus on 600 eurot. Seega on kostja valmis hagejatele maksma hüvitist auto eest 200 eurot. Sõiduki xxx maksimaalne turuväärtus on 2000 eurot. Seega on kostja valmis hagejatele maksma hüvitist auto eest 667 eurot. Sõiduk xxx on remontivajav ja tema hind võib olla 60 eurot. OÜ XXX osa on nimeliselt 2500 eurot, kuid kuna firma tegevus on täielikult peatunud, firma on kustutatud käibemaksukohuslaste registrist, siis on tema väärtus 0 eurot. Kostja on nõus tasuma hagejatele hüvitist OÜ Xxx osa eest 200 eurot. Seega on kostja valmis hagejatele tasuma õiglast hüvitist summas 1754 eurot, mõlemale hagejale 877 eurot. Kostja palub kalduda vara jagamisel kõrvale abikaasade võrdsuse põhimõttest kostja kasuks ning lugeda kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kostja lahusvaraks. Lõpetada ühisomand kinnisasjale aadressil xxx (kinnistusraamatu registriosa number xxx). Kostja palub määrata kaasomandi lõpetamise selliselt, et kinnistu jääb kostjale ainuomandisse. Lõpetada ühisomand kinnisasjale aadressil xxx (kinnistusraamatu uus registriosa number xxx). Kostja palub määrata kaasomandi lõpetamise selliselt, et kinnistu jääb kostjale ainuomandisse. Kohustada hagejaid andma vajalikud nõusolekud. Lõpetada ühisomand sõidukitele xxx (registreerimismärgiga xxx), xxx (registreerimismärgiga xxx) ja OÜ XXX osa. Kostja palub määrata ühisomandi lõpetamise selliselt, et nimetatud sõidukid ja osa jäävad kostja lahusvaraks. Määrata hagejatelt kostja poolt tasutava õiglase hüvitise suuruseks kokku 1754 eurot st. mõlemale hagejale 877 eurot. Juhul, kui kohus otsustab vara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade võrdsuse põhimõttest kostja kasuks, siis jätta kostja kanda xxx AS-i limiidikonto lepingust xxx ja laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused. Juhul, kui kohus jätab rahuldamata nii hagi kui vastuhagi siis palub kostja seada kostja kasuks isiklik kasutusõigus kinnistule asukohaga xxx (registriosa nr xxx).
Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja vastuhagiga ning asjas esitatud tõenditega, kuulanud kostja kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada.
11.Asjas puudub vaidlus, et 20.06.2018 anti välja pärimistunnistus nr xxx, mille alusel said xxx surnud S Si pärandi pärijateks hagejad ja kostja. Hagejatele ja kostjale kuuluvad ühisomandis kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx), korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), sõidukid xxx (registreerimismärgiga xxx), xxx (registreerimismärgiga xxx); xxx (registreerimismärgiga xxx) ja XXX OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot.
12.Pooled ei vaidle küsimuses, et ühisomand tuleks lõpetada, kuid pooltel on erimeelsus küsimuses, kas kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxx) tuleb lugeda kostja lahusvara hulka kuuluvaks. Hagejad soovivad ühisomandi lõpetamist viisil, et ühisvara jääb kostja ainuomandisse ning kostja tasub hagejatele omandi kaotuse eest õiglase hüvitise. Alternatiivselt paluvad hagejad ühisomandi lõpetamist avalikul enampakkumisel. Kostja nõustub vastuhagis, et ühisomand tuleks lõpetada viisil, mille kohaselt vara jääb kostja ainuomandisse ning kostja tasub hagejatele õiglase hüvituse omandi kaotuse eest. Kostja palub arvesse võtta, et kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx), sõidukid ning ettevõtte osa tuleb lugeda kostja lahusvaraks. Juhul, kui kohus ei tuvasta kinnistu asukohaga xxx kuulumist kostja lahusvara hulka, palub kostja sellele seada isiklik kasutusõigus kostja kasuks. Kostja palub kohustada hagejaid andma tarvilikud tahteavaldused.
13.Kohus märgib, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kooskõlas AÕS § 76 lõikega 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kohus ei pea tuvastama kaasomandi lõpetamise nõude põhjust. Kõnealust seisukohta on väljendanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-145-06. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Asjaõigusseaduse § 76 lg 2 järgi on kaasomandi lõpetamise nõuet välistav asjaolu üksnes poolte kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud, nagu ka muid piiranguid, mis takistaksid ühisomandi lõpetamist, seega on ühisomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud.
14.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohtul on võimalik kaasomand lõpetada üksnes hagis või vastuhagis taotletud viisil. Kohus on seisukohal, et antud juhul poolte vahel sisuliselt vaidlus puudub küsimuses, millises viisil ühisomand lõpetada. Nimelt on nii hagejad kui kostja
kinnitanud, et soovivad ühisomandi lõpetamist viisil, mille kohaselt ühisomandisse kuuluv vara jääb kostjale ning kostja tasub hagejatele omandi kaotuse eest õiglase hüvitise.
15.Täiendavalt tuleb kohtul lähtuvalt kostja taotlusest analüüsida, kas kinnistu asukohaga xx, sõidukite ning ettevõtte osa näol on tegemist kostja lahusvaraga. Asjas puudub vaidlus, et kostja ja S S abiellusid xxx. Kinnistu aadressil xxx (registriosa nr xxx) osteti 01.11.2005, seega on kinnistu omandatud kostja ja pärandaja abielu ajal. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara uue 2010. aastal vastu võetud PKS-i järgi jagades arvestada 1995. aastal vastu võetud perekonnaseadust. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-108-16 p-s selgitanud, et PKS § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, st vajadusel enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest (vt ka Riigikohtu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-14, p 12). Täiendavalt on Riigikohus otsuses nr 3-2-1-108-16 p-s 29 märkinud, et PKS § 210 lg 2 järgi saab määrata enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, st PKS (1995) § 19 lg-t 2 juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010 (Riigikohtu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-14, p 14).
16.Kinnistu asukohaga xxx on omandatud 2005 aastal, mistõttu kuuluvad kohaldamisele PKS 1995 sätestatud abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumise alused. PKS 1995 § 19 lg 2 p 3 võimaldab kohtul vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Veel võimaldab PKS 1995 § 19 lg 2 p 3 kohtul vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi või kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-101-08 p-s 14 asunud seisukohale, et viidatud sätete järgi saab ühisvara jagamisel kalduda osade võrdsusest kõrvale juhul, kui abikaasa ei ole tervikuna ühisvara omandamisse mõjuva põhjuseta panustanud.
17.Kohus märgib, et kostja on antud juhul esitanud tõendid selle kohta, et enne xxxkinnistu omandamist müüs kostja 10.10.2005 lepinguga (tlk 29-33) talle kuuluva korteriomandi asukohaga xxx hinnaga 857 000 Eesti krooni. Samuti sõlmis kostja ainuisikuliselt 24.10.2005 laenulepingu (tlk 42-47, millega võttis xxx kinnistu ostuhinna tasumiseks täiendavalt laenu 41 569 eurot ning millega seati laenu tagamiseks xxx kinnistule hüpoteek. Nähtuvalt kostja esitatud pangakontoväljavõttest (tlk 111-113) on kostja tasunud 03.11.2005 ülekandega xxx kinnistu müügihinna summas 1 125 000 krooni.
18.Kohus on eeltoodud tõenditest tulenevalt seisukohal, et xxx kinnistu tuleb lugeda kostja lahusvaraks, kuna selle omandamine on toimunud üksnes kostja vara arvelt. Kostja panustaks kinnistu ostmisesse nii kostjale kuulunud xxx korteriomandi müügist saadud vahendid kui ka kostja poolt ainuisikuliselt 10.10.2005 lepinguga võetud laenu. Kohus on hagejatele 27.08.2019 määruses (tlk 149-151) selgitanud, et kui hagejad on seisukohal, et xxx kinnistu ost ei toimunud kostja lahusvara arvelt, tuleb hagejatel esitada konkreetsed tõendid selle kohta, et ka S S panustas võrdsel määral kinnistu ostmisesse. Kohus märkis, et hagejatel on võimalik tõendada nimetatud asjaolu näiteks pangakonto väljavõttega,
millest ilmneb, et S S on teinud vastavate kulutuste tasumiseks ülekandeid kostjale või pangalaenu tasumiseks otse pangale. Vaatamata kohtu poolt 27.08.2019 määruses antud selgitustele ei ole hagejad esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest ilmneks, et S S oleks ühelgi viisil panustanud xxx kinnistu omandamisse.
19.Hagejad on täiendavalt väitnud, et S Si ja kostja vahel oli enne abiellumist sõlmitud seltsinguleping seoses xxx asuva korteriomandiga. Kohus juhtis 27.08.2019 määruses hagejate tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-129-16 p-s 21 selgitanud, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p-d 13-15). Täiendavalt on Riigikohus sama lahendi punktis 22 märkinud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19). Kohus märkis, et hagejatel tuleb selgitada, millistel asjaoludel ning millistes konkreetsetes summades S S väidetavasse seltsingusse panustas, ning esitada tõendid, mis vastavaid asjaolusid kinnitavad. Kohus juhtis hagejate tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-129-16 p 23 kohaselt ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist. Kohus märgib, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hagejad esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et S Si ja kostja vahel oli enne abiellumist sõlmitud seltsinguleping seoses xxx asuva korteriomandiga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et kinnistu aadressil xxxx (registriosa nr xxx) tuleb lugeda kostja lahusvaraks, kuna kostja on tõendanud, et selle omandamine toimus üksnes kostja vara arvelt.
20.Kostja on esitanud taotluse hagejate kohustamiseks tarvilike tahteavalduste andmiseks. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus kohustab hagejaid andma tahteavalus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks. Kohus kohustab J St (isikukood xxx) ja N St (isikukood xxx) andma nõusolekud ühisomandis oleva kinnistu aadressil xxx (registriosa number xxx) kinnistusregistri II jao omanikukannete, mille kohaselt on M P (isikukood xxx) J S (isikukood xxx) ja N S (isikukood xxx) kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse M P (isikukood xxx). Asendaja hagejate tahteavaldused käesoleva kohtuotsusega.
21.Kostja on esitanud nõude, et kohus tuvastaks, et ka sõidukite xxx (registreerimismärgiga xxx), xxx (registreerimismärgiga xxx); xxx (registreerimismärgiga xxx) ja XXX OÜ osa näol on tegemist kostja lahusvaraga. Kohus on kostjale 27.08.2019 määruses selgitanud, et kostjal tuleb TsMS § 230 lg 1 alusel oma väiteid tõendada ning selgitada, millistest asjaoludest lähtuvalt on tegemist kostja lahusvaraga. Muuhulgas tuli kostjal selgitada ja tõendada, millal ja millistel asjaoludel toimus vastavate esemete omandamine. Kohus märgib, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, sõidukite ja ettevõtte osa näol on tegemist kostja lahusvaraga. Kostja on ka 26.02.2020 kohtuistungil möönnud, et vastavate asjaolude tõendamiseks kostjal tõendid puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtul puudub alus asuda seisukohale, et tegemist on kostja lahusvaraga, mistõttu kohus loeb, et sõidukite ja ettevõtte osa näol oli tegemist kostja ja S Si ühisvarasse kuulunud esemetega.
22.Võttes arvesse, et kostja on avaldanud, et soovib saada ühisomandi lõpetamisel nimetatud esemete ainuomanikuks ning hagejad on samuti eelistanud ühisomandi lõpetamist antud viisil, asub kohus seisukohale, et ühisomand sõidukitele xxx (registreerimismärgiga xxx), xxx (registreerimismärgiga xxx); xxx (registreerimismärgiga xxx) ja XXX OÜ osale tuleb lõpetada viisil, mille kohaselt kostja saab nimetatud esemete ainuomanikuks ning kostja tasub hagejatele omandi kaotuse eest õiglase hüvitise.
23.Kohus on 27.08.2019 määruses palunud pooltel täpsustada 20.06.2018 pärimistunnistuses nimetatud vara jaotumist hagejate ja kostja vahel ning kohus on tuvastanud, et sõidukid ning äriregistri osa kuuluvad 4/6 ulatuses kostjale, 1/6 ulatuses hagejale I ja 1/6 ulatuses hagejale II. Seega tuleb kostjal hüvitada mõlemale hagejale 1/6 eelnimetatud esemete väärtusest.
24.Hagejad on asunud seisukohale, et sõiduki xxx väärtus on 2990 eurot, xxx väärtus on 4452 eurot ning XXX OÜ osa väärtus on 2500 eurot. Sõiduki xxx väärtuse osas hagejad seisukohta avaldanud ei ole. Kostja on leidnud, et xxx turuväärtus on 600 eurot, xxx turuväärtus on 2000 eurot, xxx väärtus on 60 eurot ja XXX OÜ osa väärtus on 0 eurot, kuna ettevõtte tegevus on peatunud. Kohus märgib, et kuigi kohus on 27.08.2019 määruses selgitanud, et kooskõlas TsMS §-ga 230 tuleb poolel menetluses kõiki oma väiteid tõendada, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kostja väiteid sõidukite või ettevõtte väärtuse kohta. Samas on hagejad esitanud sõiduki xxx kohta müügikuulutuse (tlk 8), millest ilmneb, et analoogse sõiduki väärtus on 2990 eurot, ning xxx müügikuulutuse (tlk 11), millest ilmneb, et analoogse sõiduki väärtus on 899-2490 eurot. Eeltoodud tõenditest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et sõiduki xxx väärtus on 2990 eurot ning sõiduki xxx väärtus on 1694,5 eurot (899+2490/2). xxx väärtuseks loeb kohus 60 eurot, kuna vastava väite ümberlükkamiseks ei ole hagejad seisukohti või tõendeid esitanud. XXX OÜ osa väärtuseks loeb kohus selle nimiväärtuse 2500 eurot, kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et ettevõtte tegevus on peatatud ja selle väärtus on null. Eeltoodust tulenevalt on sõidukite ja ettevõtte osa väärtus kokku 7244,5 eurot (2990+1694,5+60+2500). Seega tuleb kostjal tasuda nimetatud esemete omandi kaotuse eest hagejale I hüvitist 1207,42 eurot (7244,5:6) ning hagejale II hüvitist 1207,42 eurot (7244,5:6).
25.Hagejate ja kostjate ühisomandisse kuulub ka korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), mille puhul oli tegemist S Si lahusvaraga. Võttes arvesse, et kostja on avaldanud, et soovib saada ühisomandi lõpetamisel nimetatud korteriomandi ainuomanikuks ning hagejad on samuti eelistanud ühisomandi lõpetamist antud viisil, asub kohus seisukohale, et ühisomand korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxx) tuleb lõpetada viisil, mille kohaselt kostja saab korteriomandi ainuomanikuks ning kostja tasub hagejatele omandi kaotuse eest õiglase hüvitise. Kuna korteriomandi näol oli tegemist pärandaja lahuvaraga, pärisid nii hagejad kui kostja korteriomandist igaüks 1/3.
26.Hagejad on asunud seisukohale, et korteriomandi asukohaga xxx turuväärtus on 40005000 eurot. Kostja on leidnud, et korteriomandi maksimaalne turuväärtus on 1000 eurot, kuna tegemist on remontimata eluruumiga, millel on kuivkäimla. Hagejad on oma väidete tõendamiseks esitanud xxx hindamisteenistuse juhi K K e-kirja (tlk 15), millest nähtuvalt on K K näol tegemist kutselise vara hinda ja riiklikult tunnustatud eksperdiga, kes on avaldanud, et xxx asuva korteri turuväärtus on 4000-5000 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid korteri väärtuse kohta. Kohus selgitab, et üksnes asjaolud, et korter on remontimata või et sellel on kuivkäimla, ei kinnita kostja väidet, et korteriomandi kui terviku väärtus on 1000 eurot. Samuti ei ole korteriomandi väärtust võimalik tõendada fotodega. Seega loeb kohus korteriomandi asukohaga xxx turuväärtuseks kinnisvaraekspert K K nimetatud väärtuste keskmise hinna, mis on 4500 eurot (4000+5000/2). Seega tuleb kostjal tasuda hagejale I korteriomandi omandi kaotuse eest hüvitist 1500 eurot (4500:3) ja hagejale II korteriomandi omandi kaotuse eest hüvitist 1500 eurot (4500:3).
27.Kostja on esitanud taotluse hagejate kohustamiseks tarvilike tahteavalduste andmiseks. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus kohustab hagejaid andma tahteavalus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks. Kohus kohustab J St (isikukood xxx) ja N St (isikukood xxx) andma nõusolekud ühisomandis oleva korteriomandi asukohaga xxx (kinnistusraamatu registriosa number xxx) kinnistusregistri II jao omanikukannete, mille kohaselt on M P (isikukood xxx) J S (isikukood xxx) ja N S (isikukood xxx) korteriomandi ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse M P (isikukood xxx). Asendaja hagejate tahteavaldused käesoleva kohtuotsusega.
28.Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest asub kohus seisukohale, et ühisomand tuleb lõpetada kostja poolt vastuhagis nimetatud viisil, s.o esemete jätmisega kostja ainuomandisse. Kostjal tuleb hagejale I tasuda omandi kaotuse eest hüvitist 2707,42 eurot (1207,42+1500) ja hagejale II 2707,42 eurot (1207,42+1500).
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 4 p 4 alusel on hagihind 7000 eurot ja vastuhagihind 7000 eurot. Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kohus jättis esitatud hagi rahuldamata ja rahuldas kostja vastuhagi, seega tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades.
31.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks otsuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Tsiviilasja toimikust ja Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kostja käesolevas kohtumenetluses tasunud vastuhagiavalduse esitamisel riigilõivu 16.05.2019 summas 450 eurot (tlk 139 pöördel). Kohus leiab, et kostja on tõendanud riigilõivu tasumist 450 euro ulatuses ning see kuulub hagejatelt väljamõistmisele.
33.Kostja palub hagejatelt välja mõista ka õigusabikulud summas 2040 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal hagiavaldusega tutvumiseks 4 tundi, 12.12.2018 konsultatsiooniks kliendiga 1 tund, vastuse koostamiseks 3 tundi, 18.02.2019 konsultatsiooniks kliendiga 0,5 tundi, kohtule vastuse koostamiseks 1,5 tundi, 21.04.2019 konsultatsiooniks kliendiga 0,5 tundi, vastuhagi koostamiseks 3 tundi, 15.05.2019 konsultatsiooniks kliendiga 0,5 tundi, vastuhagi täiendamiseks 2 tundi, kohtule vastuse koostamiseks 2 tundi ja istungiks valmistumiseks 3 tundi. Kokku kulus kostja esindajal käesolevas menetluses kõigiks toiminguteks 17 tundi.
34.Kohus on seisukohal, et kostja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Kostja esindaja esitatud dokumendid on olnud argumenteeritud ning kohtu hinnangul vastab dokumentide koostamise ajaline kulu kostja esindaja poolt märgitud ulatusele. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 17 tunni ulatuses.
Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei nõua menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
35.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) on 17 tundi, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud 2040 eurot (ilma käibemaksuta).
36.Kostja on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid summas 2490 eurot, millest 2040 eurot on õigusabiteenuse kulud ja 450 eurot riigilõiv, mis tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista. Võttes arvesse, et hagejatel tuleb menetluskulud kanda võrdsetes osades, tuleb hagejal I hüvitada kostjale 1245 eurot ja hagejal II hüvitada kostjale 1245 eurot.
37.TsMS § 445 lg 1 kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Antud juhul mõistis kohus kostjalt hageja I kasuks välja hüvitise 2707,42 eurot ja hageja II kasuks hüvitise 2707,42 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel tuleb tasaarvestada hagejate ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad summad ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja I kasuks välja 1462,42 eurot (2707,421245) ja hageja II kasuks välja 1462,42 eurot (2707,42-1245).