Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU OTSUS

kostja kanda ja 30% menetluskuludest hageja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude katteks 639 eurot 63 senti ja viivis menetluskuludelt kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kuigi hageja töötas Soomes, on pooled töölepingu p-s 8.1 kokku leppinud, et töölepingule kohaldub Eesti Vabariigi õigus. TLS § 104 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine, kui selleks ei ole seadusest tulenevat alust või see ei vasta seaduse nõuetele. Töölepingu ülesütlemisavaldus vastab TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõuetele. Pooled selle üle ka ei vaidle. Pooled vaidlevad selle üle, kas ülesütlemiseks oli materiaalõiguslik alus. Kostja tugines töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p-le 6. TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Kostja väitel põhjustas hageja käitumine kostja äripartneri Raiester Building Oy usaldamatuse kostja suhtes. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi tööd renditööna Raiester Building Oy juures. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja juhatuse liige on Raiester Building Oy enamusosanik. Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul usutavad kostja väited koostöö võimaliku katkemise kohta. Kostja leidis, et hagejaga töölepingu ülesütlemiseks andis alust hageja poolt sotsiaalmeedia platvormil WhatsApp kasutajaettevõtte loodud tööalaseks suhtlemiseks mõeldud vestlusgrupis

ei saa pidada küll viisakaks, kuid ainuüksi ebaviisakat sõnakasutust olukorras, kus öeldu sisu (tööde kehv kvaliteet) vastab tõele, ei saa pidada töölepingu rikkumiseks. Töötajale ei saa ette heita, et ta põhjendatult teise töötaja tehtud töö kvaliteeti kritiseerib. Isiklik solvumine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Seega tuleb hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldada. Kuivõrd hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist, lõpetab kohus töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmine netotöötasu oli 2100 eurot kuus. Kostja on leidnud, et hüvitist tuleb vähendada, kuna hageja asus kohe pärast töölepingu ülesütlemist uuesti tööle, mistõttu ei ole talle töölepingu ülesütlemisest tulenevalt kahju tekkinud. Hageja võttis toimunud kohtuistungil omaks, et ta asus uuesti tööle kuu aega pärast töölepingu ülesütlemist töötasuga 2000 eurot kuus. Kohtule esitatud ja kohtu kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks asunud tööle varem või suurema töötasuga. Maksu- ja Tolliameti väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud hagejale 2018. a septembris küll makse, kuid arvestades asjaolu, et töösuhe hagejaga lõppes 7. septembril, sai see sisaldada üksnes eelmise kuu ja septembri esimese nädala tasu ning võimalikku hüvitist kasutamata puhkuse eest. Tõendeid ei ole selle kohta, et hageja oleks saanud septembri eest töötasu pärast temaga töölepingu ülesütlemist. Kuivõrd hageja sai asuda lühikese aja jooksul pärast töölepingu ülesütlemist sarnase töötasuga töökohale, on hüvitise vähendamine põhjendatud. Kuna hüvitis hõlmab kogu hagejale tekkinud kahju, st lisaks kaotatud töötasule ka mittevaralist kahju, ei ole põhjendatud hüvitise vähendamine üksnes hageja ühe kuu töötasuni. 4400 eurot on põhjendatud hüvitise suurus. TsMS § 331 lg 1 alusel jättis maakohus tähelepanuta hageja 26. augusti 2019 menetlusdokumendile lisatud tõendid ja väited hagejale kahju tekkimise kohta. Kohus oli andnud pooltele 11. jaanuari 2019 määrusega tähtaja mh kõigi tõendite esitamiseks, mis mõjutavad väljamõistetava hüvitise suurust. Hagejal oli võimalik nimetatud tõendid esitada antud tähtaja jooksul. Hageja täiendavad tõendid on esitatud hilinenult ning nende vastuvõtmine viivitaks asja menetlust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kui töölepingu ülesütlemiseks oleks olnud alust, oleks tulnud väljamõistetud hüvitist vähendada. Maakohus ei põhjendanud, miks mõisteti välja kahe kuu töötasu suurune hüvitis. Hagejale ei ole tekkinud kahju, mis õigustaks kahe kuu töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist. Sellega rikuti TLS § 109 lg 1 ja VÕS § 134 lg 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.