Kostja TRENEK OÜ (registrikood 11289914), seaduslik esindaja Roel Jüriöö (e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov (e-post [email protected]) Viimane kohtuistung
19. august 2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Lydon Mürgimäe hagi TRENEK OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks.
2.Tuvastada, et TRENEK OÜ poolt Lydon Mürgimäega sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Lõpetada TRENEK OÜ ja Lydon Mürgimäe töösuhe alates 7. septembrist 2018.
3.Mõista TRENEK OÜ-lt Lydon Mürgimäe kasuks välja hüvitis netosummas 4400 eurot. TRENEK OÜ peab sellele täiendavalt tasuma seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
Jätta Lydon Mürgimäe hagi rahuldamata osas, milles ta palus TRENEK OÜ-lt välja mõista hüvitise eelmises punktis toodut ületavas summas.
5.Jätta menetluskuludest 70% TRENEK OÜ ja 30% Lydon Mürgimäe kanda.
6.Mõista TRENEK OÜ-lt Lydon Mürgimäe kasuks välja menetluskulu 639 eurot 60 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada otsus kätte pooltele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Sirje Lydon Mürgimäe (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile TRENEK OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus tunnistada kostja 7. septembri 2018. a töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada poolte töösuhe töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 6300 eurot (neto). Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja TLS § 100 lg 5 järgne hüvitis 2100 eurot (neto). Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. augustil 2017 töölepingu, mille alusel asus hageja tööle XXX. Tööandja ja töötajad suhtlesid sotsiaalmeediaplatvormil Whatsapp. Kuivõrd hageja avaldas seal rahulolematust teise töötaja suhtes, kirjutas tööandja esindaja, et töösuhe hagejaga on koheselt lõppenud. Samal päeval edastas tööandja hagejale ametliku teatise töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § 88 lg 1 p 6 alusel, kuna hageja on rikkunud üldtunnustatud käitumisnorme tööandja äripartneri suhtes, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu ning kolmanda isikuusaldamatuse tööandja vastu. Hageja sellega ei nõustu. Hageja avaldas pahameelt teise tööandja töötaja tehtud töö suhtes, mitte tööandja äripartneri suhtes. Kostja ei ole hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud. Samuti ei ole tegemist erakorraliste asjaoludega, mis õigustaksid töölepingu ilma etteteatamistähtajata ülesütlemise.
2.Kostja vaidles avaldusele vastu. Töötaja peab TLS §-st 15 tulenevalt täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, olema aus ja kohusetundlik. Töölepingu p-de 2.4.5, 2.8.2, 2.8.3 kohaselt peab töötaja järgima töökultuuri üldtunnustatud põhimõtteid. Töötaja ei tohi segada teiste töötajate tööd, tülitseda kaastöötajatega, neid solvata, põhjustada skandaale jne. Töötaja peab suhtlema kaastöötajate, tööandja esindajate ning kolmandate isikutega viisakalt ja korrektselt. Töötaja peab täitma tööandja ülesandeid hoolega ning ausalt ja kohustub hoiduma tööülesannete täitmisel, samuti töövälisel ajal, tegevusest või tegevusetusest, mis takistavad teistel töötajatel töökohustuste täitmist, võib ohustada tööandja head nime, ühiskondlikke sidemeid, kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada tööandjale, teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või mittevaralist kahju. Hagejaga töölepingu ülesütlemise aluseks on järgmised hageja teod: •
Raiester Building OY esindaja T. P. korduv halvustamine;
•
Raiester Building OY töötaja töö halvustamine ning solvamine;
2/6
•
faktidele mittepõhineva info edastamine, mis on kaasa toonud negatiivse tööõhkkonna;
•
Raiester Building OY esindaja korraldustele korduv tahtlik mitte allumine;
ebakvaliteetse ehk nõuetele mitte vastava töö tegemine;
•
Raiester Building OY ja Trenek OÜ maine kahjustamine. Raiester Building OY esindaja esitas kostjale suusõnalise hoiatuse, et lõpetab kostjaga koostöö, kui hagejast tingitud olukorda ei lahendata.
3.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 22. novembri 2018. a otsusega nr 41/1871/18-8 hageja avalduse rahuldamata.
4.Hageja esitas 22. detsembril 2018 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub tunnistada kostja 7. septembri 2018. a töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada poolte töösuhe töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 6300 eurot (neto). Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja TLS § 100 lg 5 järgne hüvitis 2100 eurot (neto). Lisaks töövaidluskomisjonile esitatud avalduses toodule leiab hageja, et Raiester Building Oy ei ole kostja äripartner, vaid tööandja teine osaühing. Kostja ja Raiester Building Oy juhatuse liikmeks on sama isik. Hageja oli eeskujulik töötaja ning talle varem mingisuguseid etteheiteid tehtud ei ole. Tööleping on üles öeldud seoses perekondlike suhete ja isikliku solvumisega.
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ütles hagejaga töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 6 alusel, kuna hageja põhjustas kolmanda isiku Raiester Building OY usaldamatuse kostja vastu. Hageja rikkus lojaalsuskohustust ning kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad hageja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust hageja suhtes. Hageja töötas ehitustöölisena ning tegi renditööd kasutajaettevõttes Raiester Building Oy. Hageja rikkumine seisnes selles, et ta vaidles vastu kasutajaettevõtja juhi antud töökorraldustele ja arvustas neid, õhutades sellega konflikti teiste töötajate ja kasutajaettevõtte vahel ning arvustas teiste kasutajaettevõtja töötajate tööd. Selle tulemusena avaldas kasutajaettevõte kostjale, et juhul, kui hageja jätkab seal töötamist, ei ole võimalik koostööd jätkata. Kostja on varem hagejat hoiatanud töökohustuste rikkumise eest.
KOHTU SEISUKOHT
6.Hageja on hagis esitanud nõude tuvastada kostjapoolne töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista välja kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel. Alternatiivselt palub hageja välja mõista hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid sõlminud töölepingu ning kostja esitas hagejale 7. septembril 2018 töölepingu ülesütlemise avalduse. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õiguslik alus tööleping erakorraliselt üles öelda. Kuigi hageja töötas Soomes, on pooled töölepingu p-s 8.1 kokku leppinud, et töölepingule kohaldub Eesti Vabariigi õigus. Seega lähtub kohus töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel Eesti õigusest.
8.TLS § 104 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine, kui selleks ei ole seadusest tulenevat alust või see ei vasta seaduse nõuetele. Töölepingu ülesütlemisavaldus vastab TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõuetele. Pooled selle üle ka ei vaidle. Pooled
3/6
vaidlevad selle üle, kas ülesütlemiseks oli materiaalõiguslik alus. Kostja tugines töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p-le 6.
9.TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Kostja väitel põhjustas hageja käitumine kostja äripartneri Raiester Building Oy usaldamatuse kostja suhtes. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi tööd renditööna Raiester Building Oy juures. Kohus leiab, et olukord, kus töötaja teeb tööd renditööna, ei tohi kaasa tuua töötaja õiguste kahjustamist võrreldes olukorraga, kus ta teeb tööd oma tööandjale. Seega ei saa renditöö tegemine võimaldada kuidagi lihtsamalt töölepingu ülesütlemist võrreldes tavatööga. Seega hindab kohus, kas kostja poolt hagejale etteheidetud teod annaksid alust töölepingu ülesütlemiseks, kui need oleksid tehtud tööandja suhtes. Kohus märgib täiendavalt, et hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja juhatuse liige on Raiester Building Oy enamusosanik. Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul usutavad kostja väited koostöö võimaliku katkemise kohta.
10.Kostja leiab, et hagejaga töölepingu ülesütlemiseks andis alust hageja poolt sotsiaalmeedia platvormil Whatsapp kasutajaettevõtte loodud tööalaseks suhtlemiseks mõeldud vestlusgrupis 6. septembril 2018, st päev enne töölepingu ülesütlemist väljendatu (tl 45 jj). Kohtu hinnangul nähtub nimetatud vestlusest, et kasutajaettevõtja juhataja T. P. oli saatnud hageja koos teise töötajaga kontrollima tehtud tööde kvaliteeti. Hageja leidis, et töö oli halvasti tehtud ning tuleb üle teha. Kohus märgib seejuures, et vestluse tekst ei kinnita kostja väidet, et hageja olevat juba vestluse alguses nimetanud T. P. korraldusi naeruväärseks. Hageja on nimetanud oma esimeses sõnumis naeruväärseks seda, kui ta peaks kogu töö üle tegema. Kusagilt ei nähtu aga, et selleks hetkeks oleks talle vastav korraldus ka antud. Loogiliselt võttes, arvestades asjaolu, et hageja oli saadetud objektile etteheidete paikapidavust kontrollima, st enne hageja sõnumit ei saanud T. P. olla kindel, kas töö halb kvaliteet kinnitust leiab, ei saanud hagejale vastavat korraldust olla antud. Arvestades asjaolu, et T. P. andis seejärel korralduse, et kõik töötajad peavad oma korruse uuesti üle tegema, on selge, et hageja hinnang tööde halvale kvaliteedile oli põhjendatud. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja oli saadetud tööde kvaliteeti hindama, ei saa talle ette heita seda, et ta tehtud tööde kvaliteeti kritiseeris. Vestlusest nähtub, et hageja avaldas rahulolematust T. P. korraldusega alles pärast seda, kui T. P. teatas, et töö ületegemise eest töötajatele täiendavalt ei maksta. Seejuures ei olnud hageja ainus töötaja, kes avaldas rahulolematust. Kohus leiab, et töötaja lojaalsuskohustus ei tähenda seda, et töötajal ei oleks õigus kritiseerida tööandja korraldusi. Seda eriti olukorras, kus pealtnäha annab tööandja töötajale korralduse teha tasuta tööd, mis ei lähe kokku töölepingu kui tasulise lepingu olemusega. Olukorras, kus tööandja juba ette teatab, et ta tehtud töö eest töötasu ei maksa, on töötajal iseenesest õigus töö tegemisest keelduda. Kohtu hinnangul nähtub nimetatud Whatsappi vestlusest, et tegelikult ei olnud ka eelpoolmainitud hageja kirjutatu ülesütlemise põhjuseks. Ülesütlemise põhjustas see, et hageja nimetas lohikuks Raiester Building Oy töötajat ja T. P. poega N. P., kes oli teinud töö, mille kvaliteedi osas tehtud etteheidetest tingitult vestlus algas. Kohtu hinnangul nähtub T. P. sellele järgnenud kirjutisest selgelt, et ülesütlemise põhjustas tema isiklik solvumine. Kohus märgib, et hageja sõnakasutust ei saa pidada küll viisakaks, kuid ainuüksi ebaviisakat sõnakasutust olukorras, kus öeldu sisu (tööde kehv kvaliteet) vastab tõele, ei saa pidada töölepingu rikkumiseks. Töötajale ei saa ette heita, et ta põhjendatult teise töötaja tehtud töö kvaliteeti kritiseerib. Kohus leiab, et isiklik
4/6
solvumine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Seega tuleb hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldada. Kuivõrd hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist, lõpetab kohus töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel.
11.Kuna kohus eelnevalt leidis, et hageja 6. septembril 2018 Whatsappi vestluses kirjutatuga töölepingut ei rikkunud, ei ole asja lahendamisel oluline ka see, kas hageja oli varem oma töökohustusi rikkunud ning kas kostja oli hagejat varem selle eest hoiatanud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks vastavaid väiteid ja nende kohta esitatud tõendeid käsitleda.
12.TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmine netotöötasu oli XXX eurot kuus. Kostja on leidnud, et hüvitist tuleb vähendada, kuna hageja asus kohe pärast töölepingu ülesütlemist uuesti tööle, mistõttu ei ole talle töölepingu ülesütlemisest tulenevalt kahju tekkinud. Hageja võttis toimunud kohtuistungil omaks, et ta asus uuesti tööle kuu aega pärast töölepingu ülesütlemist töötasuga XXX eurot kuus. Kohtule esitatud ja kohtu kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks asunud tööle varem või suurema töötasuga. Kohus märgib, et Maksu- ja Tolliameti väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud hagejale 2018. a septembris küll makse, kuid arvestades asjaolu, et töösuhe hagejaga lõppes 7. septembril, sai see sisaldada üksnes eelmise kuu ja septembri esimese nädala tasu ning võimalikku hüvitist kasutamata puhkuse eest. Tõendeid ei ole selle kohta, et hageja oleks saanud septembri eest töötasu pärast temaga töölepingu ülesütlemist. Kohus leiab, et kuivõrd hageja sai asuda lühikese aja jooksul pärast töölepingu ülesütlemist sarnase töötasuga töökohale, on hüvitise vähendamine põhjendatud. Kuna hüvitis hõlmab kogu hagejale tekkinud kahju, st lisaks kaotatud töötasule ka mittevaralist kahju, ei ole põhjendatud hüvitise vähendamine üksnes hageja ühe kuu töötasuni. Kohus peab põhjendatud hüvitise suuruseks, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4400 eurot.
13.Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel tähelepanuta hageja 26. augusti 2019. a menetlusdokumendile lisatud tõendid ja väited hagejale kahju tekkimise kohta. Kohus oli andnud pooltele 11. jaanuari 2019. a määrusega tähtaja mh kõigi tõendite esitamiseks, mis mõjutavad väljamõistetava hüvitise suurust. Hagejal oli võimalik nimetatud tõendid esitada antud tähtaja jooksul. Hageja täiendavad tõendid on esitatud hilinenult ning nende vastuvõtmine viivitaks asja menetlust.
14.Kuna kohus rahuldab osaliselt hageja esimese nõude, siis, arvestades ka hageja kohtuistungil esitatud seisukohta, ei ole vajadust käsitleda hageja alternatiivset nõuet, mille hageja esitas juhuks, kui kohus jätab tema esmase nõude rahuldamata.
15.Hagi osalise rahuldamise tõttu jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi proportsionaalselt hageja hüvitisenõude rahuldamise ulatusega. Seega jääb 70% menetluskuludest kostja kanda ja 30% hageja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks esindajatasu 1428 eurot. Esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks esindajatasu 1200 eurot tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on mõlema poole esindajakulud, arvestades asja mahtu ja tehtud menetlustoiminguid TsMS § 175 lg 1 mõttes pidada põhjendatud ja vajalikud. Hageja
5/6
esindajakulust 70% on 999,6 eurot, mis jääb kostja kanda ning kostja menetluskuludest 30% on 360 eurot, mis jääb hageja kanda. Kohus tasaarvestab need nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 639,6 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.