2-19-6828/18 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

10.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole antud pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Pankrotivara arvelt on tasutud väljamaskete tegemisega seotud panga teenustasud 1,72 eurot. Vajalike kulutuste prognoositavaks suuruseks on 0,38 eurot. Kulu on seotud halduri tasu väljamaksmisel tasumisele kuuluva ülekandetasuga. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotavaldusega koos esitas S. R. (pankrotis) kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku (PankrS § 172 lg 1 alusel) nimetamiseks kutsus haldur kokku 4. veebruaril 2020 võlausaldajate üldkoosoleku. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. S. R. avaldas soovi täita usaldusisiku kohustusi ise. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks on võlgniku pikaajaline kriminaalne käitumine. Võlgniku esimesed teadaolevad täitmata kohustused pärinevad aastast 2007. Halduri tasu S. R. u (pankrotis) pankrotimenetluses on laekunud halduri tegevuse tulemusena 2228,68 eurot. Raha on laekunud võlgniku sissetulekust kinnipidamiste tegemise tulemusena. PankrS § 651 lg-s 1 sätestatud halduri tasu alammäär on 445,74 eurot. Haldur palub määrata tasu suuruseks 445,66 eurot, millele lisandub käibemaks 89,13 eurot, kokku 534,79 eurot. Halduri tasu väljamaksmisel tekib pangakulu 0,38 eurot. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 12. veebruari 2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 25. veebruaril 2020 ja vastuväiteid kohtule esitatud ei ole.

Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatule. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne S. R. u (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. PankrS § 163 lg 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotihalduri tehtud vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud 1,72 eurot ja edaspidi pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduva kulu 0,32 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused on põhjendatud ja tuleb kohtu poolt kinnitada. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tegevuse tulemusel on S. R. u pankrotivarasse laekunud 2228,68 eurot. Tulenevalt PankrS § 651 lõikest 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 400 eurot 20% pankrotivarast. Halduri tasu alammäär oleks seega 445,66 eurot. Haldur taotleb tasu alammääras. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud ning määrab halduri tasu suuruseks 445,66 eurot, millele lisandub käibemaks 89,13 eurot, kokku 534,79 eurot. Tasu tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Vladimir Kutšmei vabastada pankrotihalduri kohustusest S. R. u pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. S. R. u pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 18. juunil 2019. S. R. on kohtule esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses 6. mail 2019. Võlgniku avaldus sisaldab PankrS § 170 lg-s 2 nimetatud kinnitusi. Võlgniku avaldus on seega esitatud tähtaegselt ning vastab seaduse nõuetele. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada S. R. u kohustustest vabastamise menetluse.

PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et S. R. ise täidaks usaldusisiku kohustusi. Kohus kuulas võlgniku ära 4. märtsi 2020 toimunud istungil. Võlgnik on esitanud kohtule kinnituse, et tal ei ole vastuväiteid selle suhtes, et kohus kohustab teda täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning S. R. u ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab S. R. u esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. oktoobriks 2020, järgnev 1. aprilliks 2021, jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt S. R. u tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust (S. R. u töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab S. R. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks (iga aasta 15. märtsil). Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui S. R. u sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik