Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-19-134375 Oü Aktiva Fiannts hagi M A vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1222,91 eurot
Hagihind Kohtunik
10. märts 2020
Silvi Maiste
Hageja
OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond)
Hageja lepinguline esindaja
Marilin Palts (Julianus Inkasso OÜ; e-post [email protected])
Kostja
M.A.(isikukood xxxxxx, registrijärgne aadress xxxxxxxxxxx xx-xx, xxxxxx, xxxxx)
Hageja esitas Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud xxxxxxxx xx-xx, xxxxx, xxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel on kostja alates 13.04.2019 märkinud oma ametlikuks elukohaks samuti xxxxxxxxxxx xx-xx, xxxxxx, xxxxx. Kostja isa on kinnitanud, et kostja elab Soomes.
Kohtul tuleb otsustada tsiviilasjas hagi menetlusse võtmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4).
TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 kohaselt TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või p 1 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012. Vastavalt 12. detsember 2012.a Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 („Kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)“) art 4 lg-le 1 esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Rahvastikuregistri andmetel on kostja alaliseks elukohaks alates 13.04.2018 Soome. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoht muudetud ning alates 13.04.2018 aastast on kostja oma elukoha aadressiks registreerinud Xxxxxxxxxxxxx xx xx xxxxxxx xxxx , millest saab järeldada kostja tahet TsÜS § 14 lg 3 kohaselt viia oma elukoht Soome. Isikul on juba aastast 2017 registrijärgne aadress Soomes. Maksu- ja Tolliameti väljavõtte kohaselt ei ole sellest ajast saadik ka kostja Eestis töökohta omanud ega saanud siin sissetulekuid. Kostja esitatud viimase deklaratsiooni kohaselt on tema aadressiks Xxxxxxxxxxxxx xx xx xxxxxxx xxxx . Samal aadressil omavad sissekirjutust ka kostja alaealised lapsed. Kohus ei ole tuvastanud, et esineks määruse nr 44/2001 artiklis 17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda II peatüki 4. jao sätetest. Hageja pole välja toonud kohtualluvuse alust, mis võimaldaks hagi menetleda Tartu Maakohtus. Kuivõrd Nõukogu määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest., siis ei ole Tartu Maakohus pädev käesolevat tsiviilasja arutama. Eelnimetatu tõttu keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.