lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-16424/16

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-16424/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1419
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. märts 2020

Tsiviilasja number

2-19-16424

Tsiviilasi

NordHaven OÜ hagi L.K. vastu kustutamiseks nõusoleku saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. jaanuari 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NordHaven OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: NordHaven 12045152), esindaja Artur Pärnoja

esindajad

hüpoteegikande

OÜ

(registrikood

Vastustaja: L.K. (sünniaeg XXXXXXXXXXXXX), esindaja Vassili Kosteitšuk

RESOLUTSIOON

1.Jätta NordHaven OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 9. jaanuari 2020 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud NordHaven OÜ kanda. Rahuldada L.K. menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ja mõista NordHaven OÜ-lt L.K. kasuks välja menetluskulu 240 eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.NordHaven OÜ (hageja) esitas 22. oktoobril 2019 Viru Maakohtule hagi L.K. (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada kostja kohustus anda nõusolek hagejale kuuluva kinnisasja XXXXXXXXXXXXX linn, XX maakond kinnistusregistri kande muutmiseks, asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega ning muuta kinnistusregistri registriosa IV jao kannet nr 1 nii, et kustutada kostja kasuks seatud 240 000 euro suurune hüpoteek. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid R.S. ja kostja 6. novembril 2011 laenulepingu nr XXXXXXXX, mille kohaselt andis kostja R.S. laenu 322 500 USD. Laenulepingu tagamiseks sõlmisid kostja ja kostja abikaasa N.T. hüpoteegi seadmise lepingu, mille kohaselt seati kinnisasjale asukohaga XXXXXXXXXXXXX hüpoteek 240 000 eurot. Laenulepingust nr XXXXXXXX tulenev kohustus täideti 2012 aastal. Kostja esitas 2. novembril 2016 Narva kohtutäitur Tatjana Afanasjevale avalduse täitemenetluse alustamiseks R.S. vastu 6. novembril 2011 sõlmitud laenulepingu tagamiseks seatud hüpoteegi realiseerimiseks. R.S. esitas Viru Maakohtusse hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna laenulepingust nr XXXXXXXX tulenevad nõuded olid rahuldatud, tsiviilasi nr 2-16-19324. Viru Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2018 otsusega hagi. Kohtuotsus jõustus 4. septembril 2019. Täitemenetlus lõpetati 6. septembril 2019. R.S. tegi 19. septembril 2019 kostjale ettepaneku anda nõusolek hüpoteegikande kustutamiseks. Kostja keeldus sellest lepingulise esindaja kaudu. Hageja ostis kinnisaja 19. septembril 2019. Kostja viibib Venemaal, kuid kinnisasi asub Eestis. Hageja palub vaadata hagi läbi kinnisasja asukoha järgi Eestis.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Viru Maakohus jättis 9. jaanuari 2020 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Maakohus leidis, et kuna kostja elab Venemaal ega oma Eesti kodakondsust, tuleb kohaldada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Vene õigusabileping). Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Eesti Vene õigusabilepingu artikli 21 p 1 kohaselt arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek.

Omandiõiguse või varale muu asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse Eesti-Vene õigusabilepingu art 38 lg 3 kohaselt selle lepingupoole seadusandluse alusel, kelle territooriumil vara oli sel hetkel, kui leidis aset toiming või muu asjaolu, mis oli sellise õiguse tekkimise või lõppemise aluseks. Omandiõiguse või muu asjaõiguse tekkimine või lõppemine vara suhtes, mis on tehingu objekt, määratakse tehingu teostamise koha seadusandluse alusel, kui poolte kokkulepe ei näe ette teisiti. Eesti-Vene õigusabilepingu art 38 lg 3 reguleerib aga ainult kohaldatava õiguse, mitte kohtualluvuse küsimust. Kohtualluvuse määramisel tuleb seega lähtuda üldisest kohtualluvusest ehk Eesti-Vene õigusabilepingu artiklist 21. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht Venemaal. Kostjal ei ole Eestis elamisluba ning tuvastatud andmete põhjal ei saa eeldada, et kostja elukoht võiks olla Eestis. Hageja ei esitanud kostja kirjalikku nõusolekut, millest nähtuvalt oleks kostja asja Eestis menetlemisega nõus. Maakohus leidis sellest tulenevalt, et asi allub Venemaa kohtule ja jättis sellest tulenevalt hagi menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Hageja esitas määruskaebuse. Hageja palub tühistada Viru Maakohtu 9. jaanuari 2020 määruse osas, milles kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohus leidis valesti, et asi ei allu Eesti kohtule. Kostja elab alaliselt Venemaal. Kinnisasi, millele seatud hüpoteegikande kustutamiseks kostja nõusolekut soovitakse, asub Eestis. Asja rahvusvaheline kohtualluvus tuleb seega teha kindlaks Eesti-Vene õigusabilepingu põhjal. Hageja ei nõustu maakohtuga, et Eesti-Vene õigusabilepingu art 38 reguleerib üksnes kohaldatava õiguse küsimust ega anna seetõttu alust asja Eesti kohtus läbi vaatamiseks. Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole TsMS § 70 lõikest 3 tulenevalt erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Õigusabilepingu artiklis 21 sätestatu määrab kindlaks üksnes üldise kohtualluvuse. Hagi, mille esemeks on kinnisasjale omandi, piiratud asjaõiguse või muu asjaõigusliku koormatise või selle puudumise tunnustamine või muu kinnisasjaõigusega seotud nõue, esitatakse TsMS § 99 lg 1 p 1 järgi kinnisasja asukoha järgi. Tegemist on erandlikku kohtualluvusega. Eesti kohus ei saa seega asja lahendada juhul, kui kinnisasja asukoht oleks Venemaal. Vene Föderatsiooni tsiviilmenetluse koodeks eristab analoogselt TsMS-le üldist, valikulist ja erandlikku kohtualluvust. Erandlikku kohtualluvust reguleerib koodeksi artikkel 30. Artikkel 30 lõige 1 sätestab, et hagi, mis on seotud maatükki, hoone, elu- ja mitteeluruumi, ehitise, rajatise või maatükiga püsivalt ühendatud muu objektiga, esitatakse loetletud objektide asukoha järgi. Koodeks ei võimalda asja arutamist Vene Föderatsiooni kohtus juhul, kui kinnisasja asukoht on Eestis. Hageja leiab seega, et Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 38 lõikes 3 sätestatut tuleb tõlgendada selliselt, et lisaks kohaldatavale õigusele määrab see kindlaks ka kohtualluvuse. Asja, kus kostja elukoht on Venemaal, kuid kinnistu asukoht on Eestis, peaks arutama Eesti kohus.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, elab pidevalt Venemaal ja soovib asja arutamist oma elukohajärgses Venemaa kohtus. Kuna Eesti ja Venemaa vahel on Eesti-Vene õigusabileping, tuleb asja rahvusvaheline kohtualluvus kindlaks teha selle sätete põhjal. Asi tuleb lahendada õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt kostja elukoha järgi, so Venemaa kohtus.

Kui kohus mingil põhjusel leiab, et asi allub Eesti kohtule, tuleb asi TsMS § 72 alusel lahendada Harju, mitte Viru Maakohtus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 lg 1 järgi on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamiseks ei piisa seega üksnes selle tuvastamisest, et kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik ja elab Venemaal. Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamiseks tuleb välja selgitada, kas kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik (vt Riigikohtu 21. märtsi 2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-19080, p 8). Kostja on kinnitanud, et ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kohtualluvuse määramisel tuleb seega kohaldada Eesti-Vene õigusabilepingut. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 näeb ette, et kui õigusabileping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lõikest 1 tulenevalt saab art 21 lõikes 1 sätestatud kohtualluvusest kõrvale kalduda juhul, kui õigusabilepingu normid seda võimaldavad. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestatust kõrvale kaldumine ei ole Eesti ega Venemaa tsiviilkohtumenetlust reguleerivate sätete alusel seega võimalik. Kuna Eesti-Vene õigusabileping on kahepoolne rahvusvaheline leping, tuleb seda tõlgendada autonoomselt, mitte vastavalt Eesti või Vene tsiviilkohtumenetlust reguleerivatele sätetele. Eesti-Vene õigusabilepingu art 38 lg 3 sõnastuse kohaselt määrab säte seaduse, mille alusel määratakse omandiõiguse või varale muu asjaõiguse tekkimine ja lõppemine. Eesti-Vene õigusabilepingu art 38 lg 3 reguleerib seega kohalduva õiguse määramist. Eesti-Vene õigusabilepingu artiklist 38 ega muudest sätetest ei tulene, et Eesti-Vene õigusabilepingu art 38 lg 3 järgi määratud kohalduv õigus tooks kaasa selle, et asi alluks samale kohtule, mille õigus kohaldub. Eesti-Vene õigusabilepingu art 38 lg 3 ei võimalda seega Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lõikest 1 kõrvale kalduda. Pooled ei vaidle, et kostja elukoht on Venemaal. Asi allub Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 järgi seega Venemaa kohtule. Maakohus jättis hagi TsMS § 75 lg 2 ja § 371 lg 1 p 2 järgi seega põhjendatult menetlusse võtmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu esindajakulu 240 eurot. Arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu, on kostja esindaja ajakulu kaks tundi põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja esindaja tunnitasu on seega samuti põhjendatud. Kostja esindajakulu on seega põhjendatud summas 240 eurot (120*2). /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja