Võlaõigus

1(6)

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja PLACET GROUP OÜ 18.01.2024 laenulepingu nr TL4043478, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 51,99% aastas: laen 1000 eurot, lepingutasu 50 eurot, intressimäär 38,39% aastas, viivisemäär 0,11% päevas, 45 osamakset, igakuine osamakse 42,21 eurot, periood 18.01.2024 kuni 10.10.2027. Hageja kandis laenusumma 950 eurot (laenusummast oli kinni peetud lepingutasu 50 eurot) kostjale üle 19.01.2024. Kostja on laenulepingu nr TL4043478 alusel teostanud tagasimakseid kokku 316,53 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 85,82 euro ulatuses põhiosa, 209,65 intressid, 1,06 euro ulatuses viivised ja 20 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 914,18 eurot (1000 – 85,82). Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 10.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.11.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 10.11.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 osamaksega. Hageja ütles 12.12.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded: põhivõlg 914,18 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 1000 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks 85,82 eurot; intressid 117,40 eurot, s.o intressimääraga 38,39% aastas perioodi 10.09.2024 kuni 11.12.2024 eest (30,22+28,86+29,38+28,02 + 0,92); sissenõutavaks muutunud viivised 67,38 eurot (põhivõlgnevuselt 914,18 eurot alates 13.12.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 17.02.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 0,11% päevas; edasiulatuvad viivised põhinõudelt 914,18 eurot alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; võla sissenõudmiskulud 10 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest 19.09.2024 kiri 5 eurot; 22.10.2024 kiri 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on 18.01.2024 sõlmitud laenulepingu nr TL4043478 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1300 eurot, finantskohustused smsraha.ee ees kuumaksega 73,63 eurot, liising/järelmaks kuumaksega 150 eurot, majapidamiskulud 100 eurot ja kulud ülalpeetavatele 150 eurot) ning avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee, maksuamet, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister) avaldatud andmetest. Rahvastikuregistri andmetel oli kostjal üks ülalpeetav. Maksehäireregistri ja maksuameti päringute tulemusena selgus, et kostjal kehtivad maksehäired ja maksuvõlad puudusid. Maksu-ja Tolliameti päringust selgus, et kostja sissetulek perioodil jaanuar 2023 kuni jaanuar 2024 (s.o viimase nelja kuu keskmine sissetulek) oli 1351,41 eurot. Töötamise registri päringu tulemusena tuvastas PLACET GROUP OÜ, et QQQ on kostja tööandja alates veebruarist 2017 ning töötamise registrist nähtub samuti, et kostja saab igakuiselt töötasu. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja on olnud klient alates 16.09.2019 (varasem positiivne makseajalugu). PLACET GROUP OÜ arvestas lisaks sissetulekule, finantskohustusele taotleva tarbimislaenu TL4043478 osamaksele 42,21 eurot, igakuiseid majapidamiskulusid 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulude üldkohaldatav määr ühele inimesele vastavalt PLACET GROUP OÜ sise-eeskirjadele ja 150 eurot kuludeks ülalpeetavale. Kostja krediidivõimekuse arvutus tarbimislaenulepingu sõlmimisel oli: 1351,41 eurot (sissetulek) – 223,63 eurot (finantskohustused) – 490 eurot (majapidamiskulud + kulud ülalpeetavatele) – 42,21 eurot (taotleva tarbimislaenu TL4043478 osamakse) = 595,57 eurot. Eeltoodud krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga

2(6)

595,57 eurot. Hageja esitas 05.03.2025 ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 683,47 eurot (laenusumma 1000 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed 316,53 eurot), intressid 31,64 eurot (s.o perioodi 19.01.2024 kuni 11.12.2024 eest) ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (683,47 eurot) alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud.

3(6)

Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 20.02.2025 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Apellatsioonkaebus 4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus hagi rahuldamata formaalsel alusel, leides, et hageja ei esitanud piisavalt selget ümberarvestust ega tõendanud nõude suurust kooskõlas VÕS § 4034 lg 7-ga. Selline lähenemine ei arvesta, et kostja oli saanud laenuna 1000 eurot, millest ta oli tagastanud üksnes 316,53 eurot. Ülejäänud 683,47 eurot jäi kostja valdusesse ilma õigusliku aluseta. Olukorras, kus kohus leidis, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa see viia olukorrani, kus hagi jäetakse täielikult rahuldamata, kui hageja on esitanud tõendid laenusumma väljamaksmise kohta ja tal on endiselt seaduslik õigus saada tagasi laenu põhiosa ning seaduslikku intressi VÕS VÕS § 4034 lg 7 alusel. Apellandi hinnangul, et kohus oleks pidanud hindama, kas vähemalt alusetu rikastumise või VÕS § 4034 lg 7 kohaselt korrigeeritud lepingu tingimuste alusel saab hagi osaliselt rahuldada. Määruse põhjendused 5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. 6.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult jätnud rahuldamata. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. Hageja tõi hagiavalduses esile järgmised asjaolud: -Kostja ja PLACET GROUP OÜ sõlmisid 18.01.2024 laenulepingu nr TL4043478, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 51,99% aastas: laen 1000 eurot, lepingutasu 50 eurot, intressimäär 38,39% aastas, viivisemäär 0,11% päevas, 45 osamakset, igakuine osamakse 42,21 eurot, periood 18.01.2024 kuni 10.10.2027.

4(6)

-Hageja kandis laenusumma 950 eurot (laenusummast oli kinni peetud lepingutasu 50 eurot) kostjale üle 19.01.2024. -Kostja on laenulepingu nr TL4043478 alusel teostanud tagasimakseid kokku 316,53 eurot. -Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 85,82 euro ulatuses põhiosa, 209,65 intressid, 1,06 euro ulatuses viivised ja 20 euro ulatuses sissenõudmiskulud. -Hageja leidis, et kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 914,18 eurot (1000 – 85,82). -Hageja saatis 10.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.11.2024. -Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 10.11.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 osamaksega. -12.12.2024 öeldi leping üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Maakohus tuvastas, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu tuli arvestada, et VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja esitas 05.03.2025 ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 683,47 eurot (laenusumma 1000 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed 316,53 eurot), intressid 31,64 eurot (s.o perioodi 19.01.2024 kuni 11.12.2024 eest) ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (683,47 eurot) alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonimenetluses ei vaielda maakohtu tuvastatut, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus osutab, et nii hagis esitatud esialgsete nõuete kui ka alternatiivsete nõuete (ümberarvestatud nõuete) rahuldamise eelduseks on see, et laenuandja laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed. Lepingu ülesütlemine ei saanud aga kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, sest hageja arvates oli kostja osamaksete tasumisega lepingu ülesütlemise ajal viivituses rohkem kui 3 kuud, kuid kuna poolte vahel kokkulepitud intressimäära asemel kohaldus vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise tõttu VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, siis tuli valdavas osas hageja poolt arvestatud intressimaksed (209,65 eurot) lugeda tasutuks laenu põhiosa tagasimaksete katteks. Maakohus leidis, et kuna hageja poolte laenulepingule kohaldatavat intressimäära aluseks võttes ümberarvestatud maksegraafikut ei esitanud, ei olnud võimalik hageja nõuet rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, sest kui arvestada kostja poolt tasutu ainult põhiosamaksete katteks, siis laenusumma 1000 euro puhul tagasimakseteks kokkulepitud 45 osamakse korral oleks igakuise osamakse suuruseks 20,41 eurot. Puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale kokku 316,53 eurot. Seega oli tagasimakseid tehtud, arvestades vaid põhisummat 15,5 kuu eest. Maakohtu otsuse tegemise ajal 09.04.2025 oli poolte vahel sõlmitud lepingust möödunud vähem kui 15 kuud. Hageja esitas apellatsioonkaebuse lisana intressiarvestuse, millest nähtub seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud intresside suurus 31,64 eurot, kuid ka nimetatud suuruses intresse arvestades ei ole veenvalt tõendatud sissenõutavaks muutunud nõue. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei saa hageja nõuda kostjalt lepingutasu, st 50 eurot, mille hageja luges tasutuks laenu väljastamisel lepingutasu katteksvastavalt VÕS § 403 4 lg 7, teises lauses sätestatule. Seega tuleb nimetatud summa tasutuks laenu tagasimakseks. Seega saab

5(6)

asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud sissenõutavaks muutunud nõuet. Seega jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis vaid formaalsetel põhjustel hagi rahuldamata. Käesoleval juhul leidis maakohus sisuliselt, et hageja ei ole tõendanud, et maksekäsu kiirmenetluse ajal, hagiavalduse esitamise ajal või maakohtu menetluse ajal oli kostja mõne osamakse tasumisega viivituses. Hageja esitas küll alternatiivsed nõuded, kuid nende nõuete rahuldamise eelduseks oli jätkuvalt asjaolu, et laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed, mis käesolevas asjas tõendatud ei ole. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul ei välista rahuldamata jäänud hagi hagejal uuesti kohtusse pöörduda. Juhul, kui kostja jääb laenulepingust tulenevate ümberarvestatud suurusega osamaksete, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine on tuvastatud, tasumisega viivitusse võib hageja nõuda kostjalt kohtu kaudu osamakse(te) tasumist, mis on muutunud sissenõutavaks. Tegemist oleks sel juhul osaliselt muutunud hagi aluseks olevate asjaoludega, mis uue hagi esitamist samade poolte vahel ei piira. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus oleks pidanud hagi rahuldama alusetu rikastumise sätete järgi. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht on ekslik. Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed, kehtib poolte vahel laenuleping ning kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud. 8.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kui apellandil ei tekkinud apellatsioonkaebuse esitamisega kulusid, siis tal ka kulud puuduvad. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.