PLACET GROUP OÜ hagi V. M. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1210,89 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja nende
Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja E. K. Kostja: V. M. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata PLACET GROUP OÜ hagi V. M. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud PLACET GROUP OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-24-145611 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PLACET GROUP OÜ esitas 12.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1042,25 euro saamiseks. Kohus tegi 16.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 28.01.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Hageja esitas 18.02.2025 Harju Maakohtule hagi V. M. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 18.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Placet Group OÜ ja kostja V. M. vahel 18.01.2024 sõlmitud laenulepingust nr TL4043478 tulenevat põhivõlgnevust 914,18 eurot, intresse 117,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 67,38 eurot, võla sissenõudekulu 10 eurot ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid 18.01.2024 laenulepingu nr TL4043478, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 51,99% aastas: laen 1000 eurot, lepingutasu 50 eurot, intressimäär 38,39% aastas, viivisemäär 0,11% päevas, 45 osamakset, igakuine osamakse 42,21 eurot, periood 18.01.2024 kuni 10.10.2027.
5.Hageja kandis laenusumma 950 eurot (laenusummast oli kinni peetud lepingutasu 50 eurot) kostjale üle 19.01.2024. Kostja on laenulepingu nr TL4043478 alusel teostanud tagasimakseid kokku 316,53 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 85,82 euro ulatuses põhiosa, 209,65 intressid, 1,06 euro ulatuses viivised ja 20 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 914,18 eurot (1000 – 85,82).
6.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 10.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.11.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 10.11.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 osamaksega. Esialgne võlausaldaja ütles 12.12.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
7.1.põhivõlg 914,18 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 1000 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks 85,82 eurot;
7.2.intressid 117,40 eurot, s.o intressimääraga 38,39% aastas perioodi 10.09.2024 kuni 11.12.2024 eest (30,22+28,86+29,38+28,02 + 0,92);
7.3.sissenõutavaks muutunud viivised 67,38 eurot (põhivõlgnevuselt 914,18 eurot alates 13.12.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 17.02.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 0,11% päevas;
7.4.edasiulatuvad viivised põhinõudelt 914,18 eurot alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
7.5.võla sissenõudmiskulud 10 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest 19.09.2024 kiri 5 eurot; 22.10.2024 kiri 5 eurot. 2
2-24-145611
8.Hagiavalduse kohaselt on 18.01.2024 sõlmitud laenulepingu nr TL4043478 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1300 eurot, finantskohustused smsraha.ee ees kuumaksega 73,63 eurot, liising/järelmaks kuumaksega 150 eurot, majapidamiskulud 100 eurot ja kulud ülalpeetavatele 150 eurot) ning avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee, maksuamet, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister) avaldatud andmetest. Rahvastikuregistri andmetel oli kostjal üks ülalpeetav. Maksehäireregistri ja maksuameti päringute tulemusena selgus, et kostjal kehtivad maksehäired ja maksuvõlad puudusid. Maksu-ja Tolliameti päringust selgus, et kostja sissetulek perioodil jaanuar 2023 kuni jaanuar 2024 (s.o viimase nelja kuu keskmine sissetulek) oli 1351,41 eurot. Töötamise registri päringu tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et OÜ X on kostja tööandja alates veebruarist 2017 ning töötamise registrist nähtub samuti, et kostja saab igakuiselt töötasu. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja on olnud klient alates 16.09.2019 (varasem positiivne makseajalugu).
9.PLACET GROUP OÜ arvestas lisaks sissetulekule, finantskohustusele taotleva tarbimislaenu TL4043478 osamaksele 42,21 eurot, igakuiseid majapidamiskulusid 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulude üldkohaldatav määr ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ siseeeskirjadele ja 150 eurot kuludeks ülalpeetavale. Kostja krediidivõimekuse arvutus tarbimislaenulepingu sõlmimisel oli: 1351,41 eurot (sissetulek) – 223,63 eurot (finantskohustused) – 490 eurot (majapidamiskulud + kulud ülalpeetavatele) – 42,21 eurot (taotleva tarbimislaenu TL4043478 osamakse) = 595,57 eurot. Eeltoodud krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 595,57 eurot.
10.Hageja esitas 05.03.2025 ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 683,47 eurot (laenusumma 1000 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed 316,53 eurot), intressid 31,64 eurot (s.o perioodi 19.01.2024 kuni 11.12.2024 eest) ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (683,47 eurot) alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud.
11.Kostjale V. M. on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 22.03.2025, kuid kostja tähtaegselt (07.04.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
13.Vastavalt 18.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Placet Group OÜ ja kostja V. M. vahel 18.01.2024 sõlmitud laenulepingust nr TL4043478 tulenevat põhivõlgnevust 914,18 eurot, intresse 117,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 67,38 eurot, võla sissenõudekulu 10 eurot ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Kohus tuvastab, et kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid 18.01.2024 laenulepingu nr TL4043478 laenusummaga 1000 eurot (dtl 47 jj) ja kostjale kanti laen 950 eurot üle 19.01.2024 (dtl 101), 50 eurot arvestati lepingutasuks. Kostja tegi tagasimakseid kokku 316,53 eurot (dtl 35). Kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. 3
2-24-145611
15.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
16.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
17.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
19.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
4
2-24-145611
21.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 18.01.2024 sõlmitud laenulepingu nr TL4043478 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1300 eurot, finantskohustused smsraha.ee ees kuumaksega 73,63 eurot, liising/järelmaks kuumaksega 150 eurot, majapidamiskulud 100 eurot ja kulud ülalpeetavatele 150 eurot) ning avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee, maksuamet, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister) avaldatud andmetest. Rahvastikuregistri andmetel oli kostjal üks ülalpeetav. Maksehäireregistri ja maksuameti päringute tulemusena selgus, et kostjal kehtivad maksehäired ja maksuvõlad puudusid. Maksu-ja Tolliameti päringust selgus, et kostja sissetulek perioodil jaanuar 2023 – jaanuar 2024 (s.o viimase nelja kuu keskmine sissetulek) oli 1351,41 eurot. Töötamise registri päringu tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et OÜ Nordauto Grupp on kostja tööandja alates veebruarist 2017 ning töötamise registrist nähtub samuti, et kostja saab regulaarset töötasu. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja on olnud hageja klient alates 16.09.2019 (varasem positiivne makseajalugu).
22.PLACET GROUP OÜ arvestas lisaks sissetulekule, finantskohustusele taotleva tarbimislaenu TL4043478 osamaksele 42,21 eurot, igakuiseid majapidamiskulud 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulude üldkohaldatav määr ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ siseeeskirjadele ja 150 eurot kuludeks ülalpeetavale. Kostja krediidivõimekuse arvutus tarbimislaenulepingu sõlmimisel oli: 1351,41 eurot (sissetulek) – 223,63 eurot (finantskohustused) – 490 eurot (majapidamiskulud + kulud ülalpeetavatele) – 42,21 eurot (taotleva tarbimislaenu TL4043478 osamakse) = 595,57 eurot. Eeltoodud krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 595,57 eurot.
23.Kohus asus 20.02.2025 kohtumääruses esialgsele seisukohale, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Lisaks on esitatud Maksu- ja Tolliameti ning töötamise registri väljavõte, mille kohaselt on kostjal regulaarne igakuine sissetulek 1351,41 eurot. Hagiavaldusele ei ole lisatud ning hageja selgitustest nähtuvalt ei ole hageja kogunud kostja kontoväljavõtet. Seega hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et hageja oleks kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks laenutaotluses esitatule. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. 24. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
25.VÕS § 403 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi 4
5
2-24-145611 maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
26.Kohus kohustas 20.02.2025 kohtunõudega hagejat täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 lg 7 sätestatuga 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. 4
27.Hageja esitas 05.03.2025 ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 683,47 eurot (laenusumma 1000 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed 316,53 eurot), intressid 31,64 eurot (s.o perioodi 19.01.2024 kuni 11.12.2024 eest) ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (683,47 eurot) alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud.
28.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
29.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
30.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
31.Kohus tuvastas, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 20.02.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja esitas 05.03.2025 ebaselge ümberarvutuse ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
32.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
33.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 20.02.2025 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. 6
2-24-145611 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
36.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.