lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-18779/10

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 18.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-18779/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-19-18779

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2020 .a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

K. K. ja G. K. hagi V. K. vastu pärandvara jagamise nõudes

Hagihind

22 622 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

13. veebruar 2020.a.

Menetlusosalised

Hageja I:

K. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

Hageja II:

G. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

Hagejate lepinguline esindaja:

Harland Paas, OÜ Hugo (e-post: [email protected])

Kostja:

V. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi.

2.Jagada pärandaja M. K. (IK xxx, surnud xxxa.) arvelduskontol nr EExxx Swedbank AS-is olevad rahalised vahendid (30.11.2018.a. seisuga 33 932, 63 eurot) pärijate V. K. (IK xxx), K. K. (IK xxx) ja G. K. (IK xxx) vahel vastavalt iga kaaspärija 1/3 mõttelisele osale, ehk iga pärija ainuomandisse jääb 1/3 (üks kolmandik) osa kontol olevast rahasummast.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJATE NÕUE

1.K. K. ja G. K. esitasid Viru Maakohtule hagiavalduse V. K. vastu pärandvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejad K. ja G. K. ning kostja V. K. 30.11.2018.a. surnud M. K. seadusjärgsed pärijad. Jõhvi notar Ülle Mesi tõestas 10.05.2019 pärimistunnistuse, mille kohaselt on M. K. pärijateks 1/3 suuruses mõttelises osas pärandaja pojad G. K. ja V. K. ning pärandist loobunud poja G.K. tütar K. K.. M. K. nimel on Swedbanki arvelduskonto nr EExxx, mille saldo oli seisuga 30.11.2018 33 932,63 eurot. Panga selgituste kohaselt võib nimetatud summa ajas muutuda. Swedbank AS selgituste kohaselt kuulub pärandvara pärijatele ühiselt ja seepärast saavad nad pangatoiminguid pärandvaraks oleva rahaga teha ainult ühiselt. Samuti selgitas pank, et kaaspärijatel on võimalus teha notariaalne või pangasisene volitus oma pärandvara käsutamiseks. Kui kolmas pärija pärandvara hulka kuuluva raha huvi ei tunne, saab volikirjas märkida, et teistel pärijatel on õigus tema osa pärandvarast käsutada oma äranägemise järgi.
2.V. K. keeldub pärandvara teemal kaaspärijatega suhtlemast ja panka raha käsutamiseks vajalike toimingute tegemiseks tulemast. Samuti ei ole ta nõus andma volitust kaaspärijatele pangatoimingute tegemiseks, mis on vajalik nende osaga päritud raha käsutamiseks ning keeldub ka tulemast pärandavara jagamiseks notari juurde. Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad jagada pärandaja M. K. (IK xxx) Swedbank AS-is arvelduskontol (EExxx) olev raha pärijate V. K., K. K. ja G. K. vahel selliselt, et iga pärija ainuomandisse jääb 1/3 osa kontol asuvast rahasummast.

KOSTJA V. K. VASTUVÄITED

3.Kostja V. K. vaidleb hagile vastu. Kostja väidab, et ema soovis kogu päranduse jätta kostjale, kuid lihtsalt ei jõudnud testamenti vormistada. Kostja soovib esitada vastuhagi G. K. vastu, et viimane loobuks oma hagist, G. K. pettis kostjat ja tuhastas ema. Ema sooviks oli, et ta maetakse surnuaiale. 13.02.2020 toimunud kohtuistungil lisas kostja, et M. K. ei oleks kunagi midagi pärandanud hagejatele, ta ei tundnudki K. K. ega temaga polnud mingisugust kokkupuudet. Üks poegadest ei tundnudki ema (ei tahtnud tunda).

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Pärimisseaduse (PärS) § 10 lg 1 kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Käesoleval juhul ei ole 30.11.2018.a. surnud M. K. jätnud kehtivat testamenti ega sõlminud pärimislepingut. M. K. seadusjärgsed pärijad on vastavalt 10.05.2019.a. notariaalselt tõestatud pärimistunnistusele (tl 11-12) poeg G. K., poeg V. K. ja pärandist loobunud poja G. K. tütar K. K. igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas. Pärandi vastu võtnud pärijatele läksid üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, sh kogu pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt ( pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lg järgi valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Tulenevalt PärS § 148 lg 1 võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest.
6.Pärandaja M. K. nimel on Swedbanki arvelduskonto nr EExxx, mille saldo seisuga 30.11.2018 oli 33 932,63 eurot. Panga teatise kohaselt ei ole nimetatud summa lõplik, ning võib ajas muutuda (tl 14). Kuna kostja V. K. keeldub hagejate/kaaspärijatega pärandvara (sh pärandaja kontol olevate rahaliste vahendite) käsutamise teemal suhtlemast, taotlevad hagejad kohtult pärandvara jagamist vastavalt PärS § 152.
7.Kostja V. K. vaidleb hagile vastu, väites, et M. K. soovis jätta kogu oma vara temale, kuid ei jõudnud teha testamenti. Kuivõrd pärandaja testamenti ei jätnud, ei oma kostja paljasõnalised väited pärandaja tegelikust soovist asja lahendamisel tähtsust.
8.PärS § 152 lg 1 ja 4 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija(te) nõudel kohus. Käesoleval juhul PärS § 155 tulenevaid pärandvara jagamise piiranguid ei esine. Vastavalt PärS § 152 lg 2 jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale.
9.Pärimistunnistuse järgi on iga kaaspärija mõtteline osa 1/3 pärandvarast. Juhindudes PärS § 152 lg 2 jagab kohus pärandaja Swedbanki arvelduskontol nr EExxx olevad rahalised vahendid vastavalt iga kaaspärija mõttelise osa suurusele ehk igaühe osa jääb 33 932, 63 : 3 = 11 310,88 eurot (30.11.2019.a. seisuga). Pärijatel tuleb arvestada, et vastavalt PärS § 151 lg 1 jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga ka pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused.
10.Kohus selgitab hagejatele, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis taotlesid nad vaid pärandaja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite jagamist, kuid pärimistunnistuse kohaselt kuulus pärandvarasse ka kinnistu (registriosa nr 3093808). Vastavalt PärS § 161 kui pärandvara jagamise järel ilmneb, et osa varast on jäänud arvestamata, jagatakse täiendavalt ka see osa. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt PKS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hagejate menetluskulu on hagi esitamiselt asutud riigilõiv 900 eurot ja esindaja kulu.
12.Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium