Võlaõigus › Võõrandamislepingud

hind 145 eurot ühe m3 eest alandatakse 120 eurole ühe m3 eest. Vastavalt saavutatud kohtuvälisele kompromissile esitas hageja 12.09.2019 kostjale müüdud kauba eest uue/täiendatud arve nr 1209 summas 5827,95 eurot. Kõnealuse arve summa koosnes kahest osast: 33,582 m3 × 145 eurot = 4869,39 eurot (poolte vahel kokkulepitud tingimustele vastava kauba eest) 7,988 m3 × 120 eurot = 958,56 eurot (pisipuuduste tõttu allahinnatud kauba eest). Pärast nimetatud 12.09.2019 arve saamist ei ole kostja muid pretensioone esitanud. Hagiavalduse kohtule esitamise seisuga ei ole kostja arvet tasunud ega selgitanud hagejale põhjusi miks ta ei tasu 12.09.2019 arvet nr 1209-2019. Hageja palus: 1. Rahuldada hagiavaldus ning välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 5827,95 eurot 2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusejärgne viivis põhivõlgnevuselt alates 13.09.2019 kuni 17.09.2019 (kaasa arvatud) summas 44,71 eurot; 3. Mõista kostjalt hageja kasuks alates 18.09.2019 viivis TsMS § 367 alusel summas 1,277 eurot päevas ehk, 0,02 % päevas ehk 8% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

piisavalt täpselt kirjeldama. Sama § lg 3 esimese lause alusel: kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja, teavitas hagejat e-kirjaga 13.08.2019, et kaup ei vasta kokkulepitud kvaliteedile, kuid ei kirjeldanud piisavalt täpselt kauba mittevastavust. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaksmääratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist, sest kohustus on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 108 lg 1 sätestab: kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt poolte kokkuleppele (so. hageja pakkumine hagi lisas 3) muutus kauba ostuhinna tasumise nõue sissenõutavaks kauba üleandmisest 14 tööpäeva möödumisel. Kaup saabus kostja lattu 06.08.2019 ja ostuhinna tasumise nõue muutus sissenõutavaks 27.08.2019. Kokkulepitud allahindlusega arve esitamise hetkeks (12.09.2019 – hagi lisa 7) oli kogu hageja nõue juba sissenõutavaks muutunud. Seega 12.09.2019 arvega vähendatud ostuhinna nõue muutus sissenõutavaks arve esitamise hetkel, so. 12.09.2019. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 12.09.2019. Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kostja vastuväited, et kaup ei vastanud kokkulepitud kvaliteedile, on tõendamata. Maakohus andis kostjale võimaluse oma seisukohta kohtuistungil tõendada, kuid kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Maakohus nõustub ka hageja väitega, et kuna kostja ei teavitanud mõistliku aja jooksul hagejat vastavalt VÕS 220 asja lepingutingimustele mittevastavusest, so ei kirjeldanud asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, on kostja minetanud õiguse tugineda kauba lepingutingimustele mittevastavusele. Asjaolu, et hageja nõustus alandama 7,988 m3 puidu hinda ei tõenda, et kogu kostja poolt vastu võetud kaup ei vastanud kokkulepitud kvaliteedile (VÕS § 220 lg.1-3). Maakohus leiab, et põhinõue tuleb rahuldada summas 5 827,95 eurot.

lõikes

nimetatud Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2019 oli 0,00 %. Kuna võlgnevuse tasumise päevaks oli 12.09.2019, siis tuleb viivist arvestada maksetähtpäevale järgnevast päevast ehk 13.09.2019. Kostja on perioodi 13.09.2019 - 17.10.2019 võlgnevuse tasumisega viivitanud 35 päeva, viivis 0,02 % päevas ehk 8% aastas 5 827,95 eurost on 1,277 eurot päevas so kokku seisuga 17.10.2019, 35 x 1,277 = 44,71 eurot. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Kuna hageja nõuab lisaks ka viiviseid vastavalt TsMS § 367, siis on hagihinna arvestamisel lähtutud ka TsMS § 133 lg 2, mille kohaselt TsMS § 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Ühe aasta viivise summa on 466,2 eurot (1,277 x 365). Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esitas 31.01.2020 kohtule menetluskulu nimekirja, et välja mõista kostjalt 2380,06 eurot koos käibemaksuga sh tasutud riigilõiv 450 eurot, õigusabikulud 1575 eurot koos käibemaksuga (10,5*125+262,50), kohtuistungile kulunud sõidu aeg 300 eurot (4*62,50+50) ja sõidu(kütuse) kulu 55,06 eurot käibemaksuga (45,88+9,18). Õigusabi osutamisele kulunud aeg so kliendi nõustamine 1 h, kliendi esitatud tõendite selekteerimine ja tutvumine 1 t, hagiavalduse koostamine 5 t, vastusega tutvumine, kliendiga arutamine - 0,5 t, istungiks ettevalmistamine 1,5 t, istungil huvide esindamine 1 t, protokolli parandamise taotluse koostamine - 0,5 t. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15)“. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 125 eurot on põhjendatud ning tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine (hagiavaldus, seisukoht vastaspoole vastusele, protokolli parandamise taotlus), kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele (kliendi nõustamine, kliendi esitatud tõendite selekteerimine, tutvumine) ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus vastaspoolelt välja mõistmata hageja esindaja kulud korraldavate toimingute ja sõidule kulunud aja eest. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (3-2-1-65-13 p 16). Kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Arvestades hageja esindaja poolt 31.01.2020 esitatud menetluskulu nimekirjas kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajaks kokku 8 t, mille eest arvestatud tasu on 1000 eurot (8*125) ja kütusekulu 45,88 eurot. Hagihinnalt 6338,86 eurot tuli tasuda riigilõivu 450 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole vastavat taotlust kohtule esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1495,88 eurot ilma käibemaksuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.