Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Otsuse teatavaks tegemise aeg
12. veebruar 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-4086
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu vallasasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29. novembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta Pärnu Maakohtu 29. novembri 2019. a otsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, mida apellatsiooniastmes vaidlustati, muutmata. Ülejäänud osas, milles hagi rahuldati, menetluskulud jaotati ja 1880,40 euro ulatuses kindlaks määrati ning välja mõisteti (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1-5), on maakohtu otsus jõustunud.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.XX (hageja) esitas 18. märtsil 2019 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu sõiduauto Opel Insignia (reg. märk XXX XXX, sõiduk) väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt on sõiduk kostja ebaseaduslikus valduses. Kostja ei ole sõidukit vaatamata hageja korduvatele nõudmistele tagastanud. Sõiduk ei läinud hageja poolt omandamisel poolte ühisomandisse, kuna poolte abielule kohaldus varalahususe regulatsioon. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise 2660,40 eurot, sh 1950 eurot (käibemaksuga) lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks, hagi tagamise määrusega seoses kantud kohtutäituri tasu 110,40 eurot ja 600 eurot riigilõivu katteks, samuti menetluskulude hüvitiselt seadusjärgse viivise. Hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluses oli 12,5 tundi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on nõus hagejale sõiduki välja andma. Kostjal oli registreerimistunnistuse järgi õigus sõidukit kasutada alates selle ostmisest. Kuna kostja valdus ei olnud ebaseaduslik oleks menetluskulude kostja kanda jätmine ebaõiglane. Hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured. Kostja palus kohtul menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Maakohtu otsus
3.Pärnu Maakohus rahuldas 29. novembri 2019. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja kohustas kostjat andma sõiduki hageja valdusesse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1880 eurot ja määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda seaduses sätestatud määras viivist kuni nende tasumiseni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on sõiduki omanik hageja ja kostja ei ole tõendanud sõiduki valdamiseks seadusliku aluse olemasolu pärast tema vastu sõiduki väljaandmise nõude esitamist. 28. mail 2018 välja antud registreerimistunnistusel ei ole kostjat sõiduki kasutajana märgitud. Eelnevat arvestades on asjaõigusseaduses (AÕS) § 80 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud ja kostja on kohustatud sõiduki hagejale välja andma. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja toimingud tunnihinnaga 130 eurot on põhjendatud 7 tunni 30 minuti ulatuses, millele lisandub käibemaks 195 eurot (kokku 1170 eurot). Lisandub riigilõiv 600 eurot ja hagi tagamise määruse täitmisel tasutud kohtutäituri tasu 110,40 eurot. Maakohtu hinnangul ei olnud asja keerukust arvestades hageja taotlus hüvitada lepingulise esindaja kulud 1950 euro (käibemaksuga) ulatuses põhjendatud ja vajalik (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 175 lg 1), sh: •
nõupidamine kliendiga, e-kirjavahetus kohtuga (ligipääsu saamiseks e-toimikule) 1 tund ja 14 minutit, e-toimiku materjalidega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 1 tund ja 11 minutit (toimingud nr 1–2). Menetlustoiminguteks võis kuluda kokku maksimaalselt 1 tund ja 30 minutit, kuna menetlus oli alles algusjärgus ning e-toimikus dokumente, millega tutvuda, vähe;
•
kostja vastusega tutvumine, e-kirjavahetus vastaspoole, täituri ja kliendiga 37 minutit ning e-kirjavahetus kliendiga ja vastaspoolega, täitemenetluse avalduse koostamine seoses hagi tagamisega 25 minutit (toimingud nr 3–4). Kostja vastusega tutvumise ja 2 (5)
täitemenetluse avalduse koostamiseks on mõistlik aeg 30 minutit, kuna täitemenetluse algatamiseks on vaja täita blankett; •
kohtule seisukoha koostamine 28 minutit, kohtutäituri teate ja kohtukutsega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 20 minutit, telefonivestlus kliendiga, e-kirjavahetus täituriga 16 minutit (toimingud nr 5–7). Mõistlik ajakulu antud toiminguteks kokku on 30 minutit, arvestades juba seisukoha sisu ja pikkust ning asjaolu, et enamus toimingutest on tehnilist laadi;
•
hagist loobumise avalduse koostamine ja hagi tagamise tühistamise taotlus 1 tund ja 13 minutit, taotluse täiendamine, e-kirjavahetus kliendiga 17 minutit, taotluse täiendamine, e-kirjavahetus kliendiga 14 minutit (toimingud nr 8–11). Toimingute mõistlik ajakulu on 1 tund;
•
kohtu kirjaga tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 7 minutit, e-kirjavahetus kliendiga, vastaspoole seisukohaga tutvumine 25 minutit, e-kirjavahetus kliendiga 15 minutit (toimingud nr 11–13). Antud menetlustoiminguteks kokku on mõistlik ajakulu 30 minutit, kuna enamus toimingutest on tehnilist laadi;
•
kohtuistungiks ettevalmistumine, nõupidamine kliendiga enne ja pärast istungit, istungil osalemine 3 tundi ja 20 minutit (toiming nr 14). Protokollist nähtuvalt kestis istung kokku ca 1 tund (protokolli kohaselt algas kl 11.08, lõppes 11.58). Põhjendatud ei ole 2 tundi ja 20 minutit ajakulu istungiks ettevalmistamisele ning kliendiga nõupidamine enne ja pärast istungit. Esindaja on suhelnud e-kirja teel kliendiga päev enne istungit. Ajakulu on ülepaisutatud ning põhjendatud ajakulu on 2 tundi ja 30 minutit;
•
LHV vastusega tutvumine, pangakonto väljavõtte analüüsimine, e-kirjavahetus kliendiga 14 minutit, vastaspoole seisukohaga ja kohtu kirjaga tutvumine, kohtule seisukoha koostamine, e-kirjavahetus vastaspoolega 18 minutit, kohtumäärusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 17 minutit, e-kirjavahetus kliendiga, kompromissettepaneku koostamine 13 minutit, e-kirjavahetus kliendiga, kliendi saadetud lisatõenditega tutvumine 10 minutit, e-kirjavahetus kliendiga 6 minutit, ekirjavahetus vastaspoolega 2 minutit (toimingud nr 15–21). Arvestades, et enamus toimingutest on tehnilist laadi, siis on põhjendatud ajakulu 30 minutit;
•
kohtule seisukoha koostamine, e-kirjavahetus kliendiga 48 minutit (toiming nr 22). Menetlusdokument sisaldab ka menetluskulude nimekirja, mille koostamise kulu ei kuulu Riigikohtu seisukoha järgi teise poole poolt hüvitamisele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-15, p 9). Arvestades eelnevat on põhjendatud ajakulu 30 minutit. Maakohus märkis kokkuvõtvalt, et e-kirjade saatmine, kohtukutsega tutvumine, kohtutäituri teatega tutvumine vms on tehnilised toimingud, mille aega ja tunnihinda ei saa võrdsustada sisulise õiguslikku põhjendust sisaldava dokumendi koostamise omaga. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud välja mõistmata 1880,40 eurot ületavas osas (resolutsiooni p 4) ja teha uue otsuse, millega määrata hageja menetluskulude suuruseks 2660,40 eurot. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt olid hageja õigusabikulud asjas 1950 eurot, millest maakohus mõistis välja üksnes 1170 eurot, vähendades hageja esindaja toimingutele kulunud aega 7,5 tunni võrra. Nõustuda ei saa maakohtu väitega, et e-kirjade saatmine on toiming, mille puhul peaks vandeadvokaadil olema teistsugune tunnitasu või nende kajastamine kliendile esitatavate arvetel peaks olema erinev teistest õigusteenuste liikidest. Hageja esindaja tunnitasu 130 (lisandub käibemaks) on kohtupraktika kohaselt põhjendatud. 3 (5)
Maakohus ei arvestanud lepingulise esindaja ajakulu 7,5 tunni võrra vähendades mh järgmiste asjaoludega. Hageja esindaja ise hagi ei koostanud, mistõttu kulus aega hagi ning selle lisadega (12 tk) tutvumiseks, samuti kliendiga edasise menetlusstrateegia kooskõlastamiseks. Asjas toimus kohtuistung, kus osales hageja isiklikult. Seega oli vajalik enne istungi toimumist arutada kliendiga istungi võimalikku sisu, samuti arutati kliendiga pärast istungit edasisi toiminguid, sh võimalikku kompromissi. Kostja erinevad esindajad esitasid mitmeid menetlusdokumente, mis sisaldasid rohkelt vastuolusid ja valeväited. Vastuolude analüüsimine ning nende väljatoomine on ajamahukas tegevus. Pooled arutasid kompromissi, mille käigus suhtles esindaja kliendiga. Hüvitatavate menetluskulude vähendamine on äärmiselt ebaõiglane, sest kostja kuritarvitas oma menetlusõigusi ja suurendas seeläbi hageja menetluskulusid. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab TsMS § 178 lg 1 teisest lausest tulenevalt maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 1880,40 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause). Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt vaidlustatud otsuse põhjendustega ega korda neid.
7.Kolleegium märgib, et kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
7.1.Praegusel juhul palub hageja kontrollida hageja lepingulise esindaja toimingutele nr 1– 22 kulunud ajakulu vähendamist. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus nende toimingute ajakulu hinnates ületanud diskretsioonipiire, mistõttu ei ole alust ka kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja toimingutele kulunud aega ning vaidlustatud otsuse põhjendused on selles osas jälgitavad, arusaadavad ja veenvad.
7.2.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus ei ole vähendanud lepingulise esindaja tunnihinda (130 eurot). Maakohtu otsusest nähtuvalt pidas maakohus lepingulise esindaja toimingutele tehtud ajakulu osaliselt ülepaisutatuks, sest kliendile e-kirjade saatmine ja kohtudokumentidega tutvumine ei ole ajamahukas tegevus. See, et maakohus märkis mh, et nimetatud toimingute tunnihind ei ole võrdsustatav õiguslikult keerukate menetlusdokumentide koostamise omaga, on küll eksitav märkus, kuid ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.
7.3.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et pooleli olevas menetluses lepingulise esindaja võtmisest või vahetamisest tulenevat kulu ei saa lugeda põhjendatud ega vajalikuks kuluks. Lepingulise esindaja vahetamine või võtmine on menetlusosalise otsustada ja sellest tulenevat kulu ei saa jätta automaatselt vastaspoole kanda. Vastasel juhul oleks tegemist ühe toimingu eest topelt kulude hüvitamisega. 4 (5)
Maakohus leidis õigesti, et nõupidamiseks kliendiga ja e-toimiku materjalidega tutvumiseks võis kogenud esindajal kuluda 1 tund ja 30 minutit (toimingud 1 ja 2).
7.4.Põhjendamatu on hageja väide, et kohtuistungi ajakulu tuleb kindlaks määrata suuremas ulatuses, sest istungil osales ka hageja, kellega tuli enne ja pärast istungit nõu pidada, sh võimalikku kompromissi arutada (toiming nr 14). Maakohus leidis õigesti, et arvestades istungi kestvust (50 minutit) ei olnud ettevalmistamise ja kliendiga suhtlemise ajakulu 2 tundi ja 20 minutit põhjendatud.
7.5.Suurem osa ajakulust, mida maakohus vähendas, koosneb lepingulise esindaja suhtlemisele kulunud ajast. Kolleegium märgib, et kõikide menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute osas on maakohus võtnud arvesse lepingulise esindaja kliendiga suhtlemise aega põhjendatud ja vajalikus ulatuses, s.o ulatuses, mis on kogenud advokaadil vajalik nõuetekohase õigusteenuse osutamiseks.
7.6.Kolleegiumi hinnangul ei olnud vaidlus maakohtus õiguslikult keskmisest keerukam. Kostja põhiline vastuväide menetluses oli, et tal ei ole kohustust hageja sõidukit välja anda, sest tal on selle valdamiseks õiguslik alus. Hiljem kostja loobus oma vastuväitest ja oli nõus sõiduki välja andma. Menetluskulude nimekirjas märgitud kompromissi arutamiseks ja selle koostamiseks kulunud aega on maakohus hüvitise kindlaksmääramisel arvestanud (toimingud 15-21). Kostjapoolset menetlusõiguste kuritarvitamist, mis võis menetlust venitada ja sellest tulenevalt menetluskulusid suurendada, ei ole maakohus ega ka ringkonnakohus tuvastanud.
8.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
9.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.