ARKAADIA HALDUSE AS-i avaldus Valga vald, Valga linn, Riia tn 6 korteriühistu 19. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja registrikande parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. novembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valga vald, Valga linn, Riia tn 6 korteriühistu määruskaebus ARKAADIA HALDUSE AS-i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja I (puudutatud isik): Valga vald, Valga linn, Riia tn 6 korteriühistu (registrikood 80526710), seaduslik esindaja valitseja OÜ MARTINEX, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas Määruskaebuse esitaja II (avaldaja): ARKAADIA HALDUSE AS (registrikood 10257154), lepinguline esindaja Priit Altpere
RESOLUTSIOON
1.Jätta Valga linn, Valga vald, Riia tn 6 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.ARKAADIA HALDUSE AS (avaldaja) esitas 16. aprillil 2019 Tartu Maakohtule avalduse Valga vald, Valga linn, Riia tn 6 korteriühistu (puudutatud isik/korteriühistu) 19. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja registrikande parandamiseks. Avalduse kohaselt valiti 9. mai 2018 üldkoosolekul korteriühistu valitsejaks avaldaja. Vastav kanne tehti 15. jaanuaril 2019. Korteriühistu valitsejana kanti 2. aprilli 2019 kandega avaldaja asemel OÜ MARTINEX. Avaldaja hinnangul on 2. aprilli 2019 registrikande aluseks olev otsus tühine. Korteriühistu valitsejana korraldas avaldaja 19. märtsil 2019 korduskoosoleku. OÜ Martinex juhatuse liikme initsiatiivil toimus pärast ametlikku koosolekut jätkukoosolek, millest avaldaja ega osad korteriomanikud ei olnud teadlikud. Koosoleku päevakorras ei olnud senise valitseja tagasikutsumist ega uue valimist. Täiendavate küsimuste päevakorda lisamiseks on ettenähtud konkreetne kord. Tegemist ei ole ka päevakorra muutmisega. Ametlikul koosolekul oli 14 liiget 21-st, kuid jätkukoosolekul osales vaid 11 liiget. Ka neist 11 liikmest kõik ei osalenud jätkukoosolekul. Lisaks on avaldaja arvates tegemist kahe täiesti erineva koosolekuga, mitte jätkukoosolekuga. Avaldajale kui korteriühistu valitsejale ei ole esitatud üldkoosoleku kokkukutsumiseks kirjalikku nõuet. Koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduses ettenähtud korda, seega on kande aluseks olev otsus vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg-le 1 tühine. On alust kahtlustada, et otsuse vastuvõtmiseks ei ole koosolekut korraldatudki, ning seetõttu võib tegemist olla võltsitud dokumendi esitamisega registrile. Ka sellisel juhul on kande aluseks olev otsus tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldaja saatis 27. veebruaril 2019 korteriühistu liikmetele kutse 6. märtsil 2019 toimuvale koosolekule. Koosolek ei olnud otsustusvõimeline. Korteriühistu esindaja palus avaldajal lisada üldkoosoleku päevakorda senise valitseja tagasikutsumise ja uue valitseja määramise küsimused. Avaldaja saatis 12. märtsil 2019 uue kutse
19.märtsil 2019 toimuvale koosolekule, kuid ei lisanud päevakorda korteriühistu esindaja küsimusi. 19. märtsil 2019 toimus üldkoosolek, millest võttis osa 11 liiget 21-st. Päevakorrana kinnitati senise valitseja tagasikutsumise ja uue valitseja valimise. Koosolek otsustas senise valitseja tagasi kutsuda ja valida korteriühistu uueks valitsejaks OÜ Martinex. 19. märtsi 2019 üldkoosoleku kutsus kokku avaldaja ise. Koosolek algas kl 15 ja lõppes kl 16, vahepeal osad liikmed lahkusid ja tulid uued. Sel ajal toimus vaid üks koosolek, kus võeti vastu otsused, mis on
vormistatud kahel eraldi protokollil, kuna ühel olevad küsimused olid avaldajale vastumeelsed ja ta ei soovinud neid vormistada. Koosolekul osales üle poole korteriühistu liikmetest (11 liiget 21-st), kes olid ühehäälselt nõus senise valitseja tagasikutsumise ja uue valitseja valimise küsimuse päevakorda võtma. Seega oli päevakorra muutmine kooskõlas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 201 lg-ga 5.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus rahuldas 29. novembri 2019 määrusega avalduse ja tuvastas, et korteriühistu
19.märtsi 2019 kl 15.30-16.00 toimunud üldkoosoleku otsused, millega kutsuti tagasi senine valitseja (avaldaja) ja valiti korteriühistu uueks valitsejaks OÜ Martinex, on tühised. Maakohus määras, et Tartu Maakohtu registriosakonnas mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris korteriühistute registri osas tuleb teha kande parandus, millega kustutada korteriühistu esindusõiguse kohta tehtud kanne „Valitseja on OÜ MARTINEX, registrikood 10766329“ ja kanda sisse „Valitseja on ARKAADIA HALDUSE AS, registrikood 10257154“. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud kaks 19. märtsi 2019 korteriühistu üldkoosoleku protokolli, mis on toimunud erinevatel kellaaegadel, osaliselt erinevate osavõtjatega ning erinevate päevakorrapunktidega. Nii avaldaja kui ka puudutatud isik on leidnud, et kl 15.00 – 15.30 toimunud kordusüldkoosolek kutsuti kokku vastavalt seadusele. Kl 15.30 – 16.00 toimunud koosoleku päevakorras on senise valitseja tagasikutsumine ja uue valitseja valimine. Koosolekul osales 11 liiget. Protokolli kohaselt on kutsutud tagasi senine valitseja ning valitud uueks valitsejaks OÜ Martinex. Mõlema otsuse poolt on hääletanud 11 liiget. Kohtule ei ole esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Maakohus ei nõustunud korteriühistu tõlgendusega üldkoosoleku kokkukutsumisest, läbiviimisest ning protokollimisest. Avaldaja on kohtu hinnangul korrektselt kutsunud kokku 19. märtsi 2019 üldkoosoleku sama päevakorraga, mis oli 6. märtsil 2010 otsustusvõimetuks osutunud üldkoolekul. 12. märtsil 2019 saadetud koosoleku kutses on viidatud KrtS §-s 23 sätestatule ja märgitud, et sama päevakorraga teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust. Maakohus viitas Riigikohtule lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13. Selle lahendi alusel saab järeldada, et ka korteriühistu puhul on seadusandja näinud ette otsuste vastuvõtmiseks formaliseeritud korra, mis puudutab nii üldkoosoleku kokkukutsumist ja pädevust kui ka otsustuste vastuvõtmist üldkoosolekut kokku kutsumata. Konkreetne kord on sätestatud korterühistu üldkoosoleku protokollile (KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 6). Üldkoosoleku protokolli sisu ei saa laiendavalt tõlgendada, kuna see muudaks mõttetuks nii seaduses sätestatud otsuste vastuvõtmise formaalse korra kui ka protokollinõude. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust protokollida üldkoosolekut mitmes osas ning mitme erineva protokolliga. Maakohus käsitles kl 15.30-16.00 toimunud üldkoosoleku protokolli eraldi koosoleku protokollina, mis toimus pärast avaldaja kokku kutsutud ja etteteatatud päevakorraga korduskoosolekut. Seda koosolekut ei olnud kokku kutsunud avaldaja ning see ei olnud kokku kutsutud seaduses sätestatud nõudeid järgides, arvestades mh MTÜS § 20 lg-s 5 sätestatud 7-päevast etteteatamistähtaega. MTÜS § 201 lg 5 ei ole praegusel juhul kohaldatav, kuna selle eelduseks on nõuetekohane üldkoosoleku kokkukutsumine. KrtS § 21 lg 2 kohaselt tuleb reeglina saata lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma
seisukoha. Seega ka juhul, kui kl 15.30 alanud üldkoosolekul oleks valitsejaga seonduvate küsimuste üle otsustamisel antud üle poole korteriomanike häältest, on täitmata KrtS § 21 lg 2 nõue. Lõigetes 6 ja 7 sätestatud erandeid maakohus ei tuvastanud. Maakohus ei pidanud asjakohaseks korteriühistu vastuväiteid seonduvalt avaldaja väidetava soovimatusega arutada üldkoosoleku päevakorrapunktidena senise valitseja tagasikutsumist ja uue valitseja valimist. Tugines eelnevale ning KrtS § 29 lg-le 1 tuvastas maakohus 19. märtsi 2019 kl 15.30-16.00 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisuse. Tühise otsuse alusel tehtud registrikanne tuleb muuta ning kanda valitsejana registrisse avaldaja.
MÄÄRUSKAEBUSED JA ASJA EDASINE KÄIK
4.Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt toimus 19. märtsil 2019 üks üldkoosolek ajavahemikul 15.00 – 16.00. Ei ole vaidlust selles, et avaldaja kutsus koosoleku kokku nõuetekohaselt. Seega ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ja sellel vastuvõetud otsused ei ole tühised. Selleks, et hinnata, mitu koosolekut toimus, tuleb lähtuda mitte pelgalt sellest, kuidas koosolek protokolliti, vaid hinnata tegelikke koosoleku toimumise asjaolusid. Seadus ei näe ette seda, mitme protokolliga koosolekut protokollitakse, vaid on oluline, et protokoll vastaks MTÜS § 21 lg-s 6 sätestatud tingimustele. Mõlemad protokollid vastavad nendele tingimustele. Tuleb möönda, et üldkoosoleku protokollimine kahes osas on mõneti ebatavaline. Samas tingis selle asjaolu, et koosolekul vastuvõetud otsuseid päevakorra muutmiseks, senise valitseja tagasikutsumiseks ja uue valitseja määramiseks ei soovinud avaldaja vormistada, sest otsused ei olnud tema huvides. Olukorras, kus seni koosolekut juhatanud isik ei soovinud osaleda senise valitseja tagasikutsumise otsustamisel ja osad koosolekul viibijad lahkusid ning osad tulid juurde, on mõistlik, et koosolekule valitakse uus juhataja ja koostatakse uue nimekiri viibijate kohta. Seadus ei piira, mitu korda võib koosoleku kestel kohalviibijaid üle lugeda. Avaldaja esitatud protokollist nähtub, et korteriomanikud olid rahulolematud avaldaja senise tegevusega ja neil oli tahe senine valitseja tagasi kutsuda ning valida uus valitseja. KrtS § 20 lg 2 kohaselt oli koosolek otsustusvõimeline. Kellaaja märkimine protokolli oli tingitud koosoleku uue juhataja valimise ja koosolekul osalejate muutumise tõttu. Koosolek oli pädev päevakorda muutma, kuna täidetud olid MTÜS § 201 lg-s 5 sätestatud eeldused – üldkoosolekul osales üle poole korteriühistu liikmetest (11 liiget 20-st), põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet ja küsimused võeti päevakorda ühehäälselt, s.o vähemalt 9/10 üldkoosoleku osalevate liikmete nõusoleku. Seisukoht, et 19. märtsil 2019 toimunud üldkoosolekul ei saanud päevakorda uusi küsimusi võtta, kuna tegemist oli korduskoosolekuga, ei põhine seadusel. Koosoleku kutsel pidi märkima sama päevakorra (KrtS § 23 lg 1 ls 1), kuid see säte ega ka MTÜS § 201 lg 5 ei välista korduskoosolekul päevakorra muutmist. Kui kohus asub seisukohale, et üldkoosolekul kokkukutsumise korda on rikutud (millega korteriühistu ei nõustu), on koosoleku teises protokollis kajastuvad otsused vastu võetud ka koosolekut kokku kutsumata KrtS § 21 lg 1 alusel.
Korteriühistu ei nõustu maakohtuga selles, et 19. märtsil 2019 on toimunud kaks eraldiseisvat koosolekut pelgalt seetõttu, et koosolekul vastu võetud otsused kajastuvad kahel protokollil. Koosoleku otsuste vastuvõtmise ja protokollimise reeglid on kehtetud selleks, et need tagaksid korteriühistu liikme osalemisõiguse. Praegusel juhul oli kõigile korteriühistu liikmetele tagatud osalemisõigus.
5.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud OÜ Martinex kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on OÜ Martinex põhjustanud kohtuvaidluse. Avaldaja oli sunnitud esitama avalduse just OÜ Martinex seadusliku esindaja initsiatiivil ja juhtimisel koostatud tühise dokumendi esitamisest tingitud registrikande tõttu. OÜ Martinex esindajad on tahtlikult põhjustanud kohtumenetluses avaldajale täiendavaid kulusid. OÜ Martinex esindajad ei ole soovinud leida mõistlikult ja kiirelt õiguspärast lahendust, vaid otsisid eluliselt vastuolulisi ja õiguslikult ebaõigeid vastuväiteid.
6.Avaldaja vaidleb korteriühistu määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Korteriühistu vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
8.Ringkonnakohus palus 23. jaanuari 2020 määruses menetlusosalistel täpsustada järgmist: 1) OÜ-l Martinex tuleb täpsustada, kas määruskaebus on esitatud korteriühistu nimel; 2) avaldajal tuleb täpsustada, kas määruskaebuses taotletakse menetluskulude väljamõistmist korteriühistult.
9.Avaldaja palub mõista menetluskulud välja OÜ-lt Martinex. Kui kohus leiab, et menetluskulusid ei ole võimalik OÜ-lt Martinex välja mõista, palub avaldaja mõista need välja korteriühistult. Puudutatud isik täpsustas, et määruskaebus on esitatud korteriühistu nimel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust nende rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
11.Esmalt käsitleb ringkonnakohus menetlusosaliste ringi küsimust. 10. juuni 2019 määruses on maakohus lugenud puudutatud isikuks korteriühistut, keda esindab äriregistri kehtiva kande kohaselt valitseja OÜ Martinex. Seega on puudutatud isikuks korteriühistu ja tema seaduslikuks esindajaks OÜ Martinex. Seda on ringkonnakohus selgitanud ka 23. jaanuari 2020 määruses.
12.Puudutatud isik on vastuseks ringkonnakohtu määrusele täpsustanud, et määruskaebus on esitatud korteriühistu nimel. Samas on märgitud, et puudutatud isik palub mõista avaldajalt OÜ Martinex kasuks välja menetluskulud. Sellele vaatamata lähtub ringkonnakohus sellest, et tegemist on korteriühistu määruskaebusega.
13.Avaldaja on vastuseks ringkonnakohtu määrusele märkinud, et palub välja mõista menetluskulud OÜ-lt Martinex, või alternatiivselt (kui kohus leiab, et menetluskulusid ei ole võimalik OÜ-lt Martinex välja mõista) korteriühistult. TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalisteks hagita menetluses avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Sama paragrahvi kolmanda lõike esimese lause kohaselt kaasab hagita menetluse osalised kohus omal algatusel.
Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et maakohtu määruses on menetlusosalistena nimetatud avaldajat, korteriühistut ja OÜ-t Martinex. Samuti ei nõustu ringkonnakohus sellega, et määruse põhjendavas osas on maakohus selgitanud, et menetlusosalisteks tuleb lugeda avaldaja ja OÜ Martinex. Määruse põhjendavas osas ei ole maakohus sellisele järeldusele jõudnud. Maakohtu määruses on menetlusosalistena nimetatud avaldajat ja korteriühistut, kelle esindajaks on OÜ Martinex. Esindaja ei ole menetlusosaline. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et OÜ Martinex ei ole praegusel juhul menetlusosaline.
14.Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised eelkõige selle üle, kas 19. märtsil 2019 toimus üks või kaks koosolekut. Avaldaja on seisukohal, et sel kuupäeval toimus kaks erinevat koosolekut (kl 15.00 – 15.30 ja kl 15.30 – 16.00), millest esimese oli avaldaja nõuetekohaselt kokku kutsunud. Teine koosolek ei ole korrektselt kokku kutsutud, mistõttu on sellel koosolekul vastu võetud otsused (senise valitseja tagasikutsumine ja uue valitseja valimine) tühised. Korteriühistu on seisukohal, et sel kuupäeval toimus üks koosolek (kl 15.00 – 16.00), mille oli avaldaja nõuetekohaselt kokku kutsunud. Seega ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ja sellel vastuvõetud otsused (senise valitseja tagasikutsumine ja uue valitseja valimine) on kehtivad.
15.Asja materjalidest nähtuvalt on maakohtule esitatud kaks 19. märtsi 2019 korteriühistu üldkoosoleku protokolli (tl 54-55 ja tl 36). Koosolekute toimumise aegadeks on märgitud 19. märts 2019 kl 15.00 – 15.30 ja 15.30 – 16.00. Koosolekutel on osaliselt erinevad osavõtjad (tl 56 ja tl 36 pöördel) ning erinevad päevakorrapunktid – 2018. majandusaasta aruande kinnitamine, 2019. aasta majandustegevuse aastakava kinnitamine ja muud küsimused (kl 15.00 – 15.30) ning senise valitseja tagasikutsumine ja uue valitseja nimetamine (kl 15.30 – 16.00).
16.Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et korteriühistu puhul on seadusandja näinud ette otsuste vastuvõtmiseks formaliseeritud korra ning konkreetsed nõuded on sätestatud korteriühistu üldkoosoleku protokollile. Üldjuhul protokollitakse üldkoosolek ühes osas ja ühe protokolliga. Olukorras, kus korteriühistu tugines sellele, et tegemist oli ühe üldkoosolekuga, mida protokolliti kahes osas, tuli tal oma väidet ka tõendada. Seda ei ole korteriühistu teinud. Ringkonnakohus jättis 23. jaanuari 2020 määrusega korteriühistu taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Eelnevalt on ka maakohus jätnud 20. novembri 2019 määrusega selle taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuna korteriühistu otsuste vastuvõtmiseks on ette nähtud formaliseeritud kord, siis ei saa tunnistajate ütlustega tõendada seda, et seda korda on järgitud.
17.Eelneva tõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et tegemist oli kahe erineva üldkoosolekuga. Teist koosolekut (kl 15.30 – 16.00) ei olnud kokku kutsunud avaldaja ja see ei olnud kokku kutsutud seaduses sätestatud nõudeid järgides. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et MTÜS § 201 lg 5 alusel saab päevakorda muuta vaid olukorras, kus üldkoosolek on nõuetekohaselt kokku kutsutud. Kuna praegusel juhul see nii ei ole, siis ei saanud koosolekul päevakorda muuta.
18.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Päevakorra muutmine MTÜS § 201 lg 5 alusel peaks nähtuma üldkoosoleku protokollist. Praegusel juhul seda protokollist ei nähtu.
19.Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised menetluskulude jaotuse üle. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ega õiglaseks jätta menetluskulusid korteriühistu kanda olukorras, kus avaldaja eesmärgiks oli saada tagasi korteriühistu valitseja positsioon.
Ilmselt ei pea seda õiglaseks ka avaldaja ise, kuna nii määruskaebuses kui kaebuse täpsustuses taotleb avaldaja menetluskulude väljamõistmist eelkõige OÜ-lt Martinex. Määruskaebuse väited puudutavad OÜ Martinex, mitte korteriühistu, käitumist. Ringkonnakohus on määruse p-des 11 – 13 selgitanud, et OÜ Martinex on korteriühistu seaduslik esindaja, mitte menetlusosaline, ning menetlusosaliseks mitteolevalt isikult ei saa kohus menetluskulusid välja mõista. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta need avaldaja väited, mis puudutavad OÜ Martinex käitumist menetluskulude tekitamisel.
20.Ringkonnakohus jätab nii avaldaja kui korteriühistu määruskaebused rahuldamata. Korteriühistu määruskaebuse menetlemisega seotud kulud peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Siinkohal jääb ringkonnakohus määruse p-s 19 väljendatud seisukoha juurde. Ka avaldaja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta TsMS § 178 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Nimelt sätestab TsMS § 178 lg 4, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Kuigi TsMS § 178 pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub praegusel juhul TsMS § 178 lg 4. Sellise menetluskulude kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
jaotuse
tõttu
puudub
vajadus
menetluskulude
rahaliseks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.