Harju Maakohtu 02.05.2019 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta XX taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks rahuldamata ning pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe (2) aasta võtta, so kuni 19.02.2021.
3.Saata tsiviilasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi Harju Maakohtule.
4.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus lõpplahendis.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, menetluse käik
1.26.02.2013 esitas XX (võlgnik) Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
2.10.09.2013 määrusega kuulutas Harju Maakohus võlgniku pankroti välja.
3.19.02.2014 määrusega lõpetas Harju Maakohus mh võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, vabastas pankrotihalduri tema kohustustest, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks CC ja kohustas teda täitma usaldusisiku kohustusi.
4.24.04.2018 toimus Harju Maakohtus võlgniku ärakuulamine.
5.02.05.2018 kohtumäärusega vabastas Harju Maakohus võlgniku usaldusisiku CC tema kohustustest ja määras võlgniku täitma usaldusisiku kohustusi.
6.Menetluse ajal on võlgnik ja usaldusisik avaldanud järgnevat: 1) 17.02.2015 usaldusisiku aruanne – võlgnevuste katteks on 2014.a välja makstud 352,50 eurot. 2) 27.01.2016 usaldusisiku aruanne – võlgnevuste katteks on 2015.a välja makstud 109,51 eurot. Võlgnik vabastati vanglast ennetähtaegselt vastavalt 26.11.2015 kohtumäärusele ning võlgnik käib tööl alates 07.01.2016 B OÜ-s töötasuga 400 eurot kuus. 3) 18.01.2017 usaldusisiku aruanne – 2016.a võlgnevuste katteks väljamakseid ei tehtud. Võlgnik töötas 07.01.2016-07.02.2016 B OÜ-s (töötasu 400 eurot), 19.04.2016-16.12.2016 S OÜ-s (töötasu 430 eurot) ja alates 20.12.2016 T AS-is (töötasu 8,50 eurot tunnis). 4) 07.03.2017 teatas usaldusisik, et võlgnikul sündis tütar 26.02.2017. 5) 11.02.2018 usaldusisiku aruanne – võlausaldajatele 2017.a väljamakseid ei tehtud. Võlgnik töötab T AS-is töötasuga 398,46 eurot neto. 6) 31.03.2018 usaldusisiku täiendavad selgitused – T AS on ainus stabiilne tööandja, kes pakkus võlgnikule tööd. Võlgnik on uus töötaja, tal on põhiharidus, tal ei ole 2(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-9294 eriala ega tööstaaži selles valdkonnas. Palgast maksab võlgnik üüri, võlgnikul on elukaaslane, kes saab peretoetust ja vanemahüvitist. 7) 24.04.2018 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et kui täiturid on saatnud tööandjatele kirjad võlgnevuste koha, siis tööandjad on lõpetanud töösuhted, kuid praegune tööandja seda ei teinud. Võlgnik õpib praeguses töökohas ametit, et saada suuremat töötasu, samuti soovib võlgnik minna õhtukooli ja õppida eesti keelt. 8) 15.05.2018 usaldusisiku aruanne – võlgnik saab T AS-ist töötasu 482 eurot. Võlgnik on saanud 2016.a kaks korda ühekordset toetust kokku summas 130 eurot. Muu sissetulek ja vara puudub, igakuised kulutused on 482 eurot. 9) 19.02.2019 võlgniku aruanne – võlgnik töötab T AS-is, töötasu on 516,45 eurot kuus. 10) 13.03.2019 teatas võlgnik, et käib koolitusel kvalifikatsiooni tõstmiseks ning on 2019.a maksnud võlausaldajatele 45 eurot.
7.Harju Maakohus tegi järelpärimised krediidiasutustesse ning Maksu- ja Tolliametile. Päringute vastustest nähtub järgnev: võlgnikul on arvelduskonto AS-is SEB Pank, millel menetluse ajal toimingud puudusid ja vabad vahendid puuduvad; (2) võlgnikul on kaks blokeeritud arvelduskontot Swedbank AS-is- ühe konto jääk 0 eurot ja viimane toiming toimus 2018.a lõpus, teise konto jääk 35,07 eurot ning sinna laekub võlgniku töötasu; (3) Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu J OÜ-lt 2016.a novembris 430 eurot, S OÜ-lt mai-oktoober 2016.a 2582 eurot ning T AS-ilt 2017.a 6156,69 eurot, 2018.a 6 775,10 eurot ning jaanuar-veebruar 2019 eest 1080 eurot.
8.Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) 08.03.2018 esitas Swedbank AS seisukoha, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud, kuna ei ole otsinud tasuvamat töökohta. 11.03.2019 esitasid Swedbank AS ja Swedbank Liising AS seisukoha, paludes pikendada menetlust seitsme aastani. Võlgnevusi on tasutud 3,58%. Võlgnik ei saa leppida miinimumtasu eest töötamisega, vaid peab otsima paremini tasustatud töökohta. Kuivõrd võlgnik viibis kinnipidamisasutuses menetluse algusest aasta ja 9 kuud, on võlgnikul olnud võimalus pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi sisuliselt täita vaid veidi enam kui kolme aasta jooksul seaduses ette nähtud viie aasta asemel, mis kahjustab võlausaldajate huve. 2) 20.04.2018 ja 01.03.2019 teatas Riigi Tugiteenuste Keskus, et ta ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega ja palub menetluse lõpetada või alternatiivselt menetlust pikendada seitsme aastani. Võlausaldaja nõudest on tasutud vaid 4% ja kohustustest vabastamine kahjustaks oluliselt riiki kuna nõue on suures ulatuses rahuldamata. Isik on süüdi mõistetud kriminaalkuriteos ning põhjustanud enesele ise oma tegevuse läbi olukorra, kus majanduslik tegevus on raskendatud ning samas on oma õigusvastaselt tahtlikult teoga (KarS § 118) kuritegu sooritades tekitanud teadlikult kulutusi kohtukulude näol. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole eesmärgiga võimaldata üldiselt vaba ligipääsu võlavabastusele. Seda lubatakse vaid neile, kes seda tõeliselt väärivad. 3) 23.04.2018 seisukoha kohaselt puuduvad kohtutäitur Arvi Pingil nõuded võlgniku vastu, kuna võlgnevus on tasutud 2015.a. Sellest tulenevalt nõustus võlausaldaja kohustustest vabastamisega. 4) Kohtutäitur Katrin Vellet ei nõustu kohustustest vabastamisega, kuid nõustuks menetluse pikendamisega. Võlgnevuse katteks on laekunud 0,69 eurot. Maakohtu määrus
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-9294
9.Harju Maakohus tegi 02.05.2019 määruse, millega rahuldas võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks, lõpetas kohustustest vabastamise menetluse, vabastas võlgniku tema kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 10.09.2013; jättis menetluskulud võlgniku kanda ning määras avaldada teade XX kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määras, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused;
10.Määruse põhjenduste kohaselt otsustab kohus PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). PankrS § 175 lg 51 sätestab, et „kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest“.
11.Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 19.02.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohustustest vabastamise osas on vastuväited esitanud võlausaldajad Swedbank AS, Swedbank Liising AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ja kohtutäitur Katrin Vellet. Võlausaldajad on tuginenud sellele, et võlgnik on võlgnevusi tasunud liiga vähe ning võlgnik oleks pidanud otsima tasuvamat tööd. Kohtutäitur Arvi Pink kinnitas, et nõue on tasutud, kohtutäitur Elin Vilippus seisukohta ei esitanud.
12.Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Menetluse alguses viibis võlgnik kinnipidamisasutuses ning vabanes sealt 26.11.2015 kohtumääruse alusel (I kd, t lk 146-150). Võlgnik töötas B OÜ-s (I kd, t lk 160-162), S OÜ-s ja T AS-is (I kd, t lk 170-176), töötasu töökohtades oli miinimumpalk (Maksu- ja Tolliameti teatis; II kd, t lk 154-155). Aruannete kohaselt on võlausaldajatele tehtud väljamakseid kokku 462,01 eurot (aastatel 2014 ja 2015).
13.Võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma miinimumpalga ja toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik on võlgnevusi täitnud vähesel määral, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele.
14.Kohus pidas eluliselt usutavaks, et võlgnikul on keeruline saada paremini tasustatud töökohta, kuivõrd võlgnikul on põhiharidus, ta ei ole õppinud eriala, ta on
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-9294 kriminaalkorras karistatud ning ta ei oska eesti keelt. Kohus ei kahelnud selles, et töösuhet mõjutab ka see, et võlgnik oli pankrotis ning tema suhtes toimub täitemenetlus. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud parima olukorras, milles ta käesoleval ajal on. Seetõttu ei pidanud kohus paremini tasustatava töökoha mitteleidmist süüliseks rikkumiseks ning oli seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
15.Võlausaldajad olid alternatiivselt nõus menetluse pikendamisega. Kohus leidis et käesoleval juhul on kohustustest vabastamine põhjendatud, seega ei ole vajalik menetlust pikendada. Kohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud võlgniku kanda. Swedbank AS määruskaebus
16.Võlausaldaja Swedbank AS esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta võlgniku taotlus tema kohustustest vabastamiseks rahuldamata või alternatiivselt pikendada menetlust seitsme aastani, tagastada määruskaebuse tasutud riigilõiv.
17.Määruskaebuse kohaselt tuleb maakohtu määrus tühistada, kuna kohus ei ole kontrollinud, kas võlgnik täitis kohaselt PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi või mitte ning asjas esitatu info ja tõendite pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlgnik on oma kohustusi kohaselt täitnud. Võlgnik on üksnes väitnud, et tal ei ole võimalik saada paremini tasustatud töökohta, kuna tal on põhiharidus, tal ei ole eriala ega tööstaaži, ei valda eesti keelt. Selgitusi ega tõendeid tasuvama töökoha otsimise kohta võlgnik aga esitanud ei ole.
18.Maakohus on märkinud, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses, kuid kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, millised on need võlgniku pingutused, mida maakohus on pidanud piisavaks. Võlgnik ei ole avaldanud kuhu ja millal kandideeris (rääkimata tõendite esitamisest), et oleks võimalik asuda paremini tasustatavale ametikohale. Maakohus ei ole asja lahendamisel nõudnud võlgnikult tõendite esitamist ega tuvastanud asjaolusid, millele tuginedes saaks väita, et võlgnik on kohaselt täitnud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi.
19.Võlgniku haridustase, kriminaalne taust ning eesti keele oskamatus võivad küll raskendada tasuvama töökoha leidmist, kuid ei välista seda võimalust. Kui võlgnik isegi mitte ei proovi tasuvamat töökohta leida, ei saa ta ka väita, et paremini tasustatud töökoha leidmine ei ole võimalik ja maakohtul puudus mistahes alus asuda seisukohale, et tegemist on asjaoludega, mis takistavad sellise palgaga töökoha saamist, kus oleks võimalik tasuda ka võlgnevusi.
20.Võlgnik on 30-aastane teovõimeline ja täistöövõimega isik, kes elab Tallinnas, kus tööpuudus ei ole suur. Ei ole eluliselt usutav, et noor teo- ning töövõimeline inimene pole võimeline reaalse tahtmise juures aastate kestel omandama eesti keele oskust kasvõi suhtlustasandil. Harjumaal on võimalik leida mõistlikult tasustatav töökohta ka vaid vene keele oskusega, mistõttu ei ole eesti keele mitteoskamine mõjuv põhjus tasuvama töö mitteotsimiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 19.02.2014 määrusega. Kohustustest vabastamise menetluse viieaastasest perioodist 1 aasta ja 9 kuud viibis võlgnik vangistuses, kus võlgnikul oli piisavalt aega eesti keele oskuse omandamiseks vähemalt suhtlustasandil. Seda võlgnik aga teinud ei ole, märkides alles kohustustest vabastamise menetluse lõpus, et soovib minna õhtukooli ja
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-9294 õppida eesti keelt. Selline olukord on käsitletav vähemalt raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 mõttes. Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste kaudu) määruskaebus
21.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse ka Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste kaudu), milles palub maakohtu määruse tühistada, jätta võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik täitmata kohustustest vabastamata: alternatiivselt jätta taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks rahuldamata ning pikendada kohustustest vabastamise menetluse tähtaega.
22.Määruskaebuse kohaselt ei nõustu võlausaldaja maakohtu seisukohtadega, et võlgnikul on raske saada paremini tasustatud töökohta, kuna tal on põhiharidus ning ei oska eesti keelt, samuti mõjutab töösuhet see, et võlgnik on pankrotis, tema suhtes toimub täitemenetlus, mistõttu ei pea maakohus paremini tasustatava töökoha mitteleidmist süüliseks rikkumiseks.
23.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle viie aasta, millise aja jooksul on võlgnik teinud võlausaldajale väljamakseid väga vähesel määral. RTK andmete kohaselt on võlausaldajale viie aasta jooksul tehtud väljamakseid kokku summas 333,53 eurot ehk 4,22% koguvõlast. Võlgniku vabastamine käesoleval hetkel kahjustaks ebamõistlikult riiki kui võlausaldajat.
24.Dokumentidest ei tulene, et kohus oleks kontrollinud, kas võlgnik täitis kohaselt PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi või mitte. Asjas esitatu info ja tõendite pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlgnik on oma kohustusi kohaselt täitnud. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks otsinud tasuvamat tööd. Võlgnik on põhjendanud, et tal puudub võimalus tasuvama töö leidmiseks, kuna tal on põhiharidus, ei oska eesti keelt, ei ole konkreetset eriala ega tööstaaži. Võlausaldaja ei saa nende väidetega nõustuda, kuna Harjumaal on võimalik leida mõistlikult tasustatav töökohta ka vaid vene keele oskusega.
25.Kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, millised on need võlgniku pingutused, mida maakohus on pidanud piisavaks. Võlgniku haridustase, kriminaalne taust ning eesti keele oskamatus võivad küll raskendada tasuvama töökoha leidmist, kuid ei välista seda võimalust. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik piisavalt motiveeritud ning ei pinguta piisavalt, et oma olukorda parandada. Praegusel juhul on võlgnik oma kohustusi süüliselt rikkunud. Menetluse edasine käik
26.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja palus menetlusosalistel esitada seisukohad.
27.Võlgnik palus jätta määruskaebused rahuldamata ning leidis, et on oma kohustusi täitnud heas usus. Nõudeid ei ole saanud rahuldada tulenevalt perekonna raskest majanduslikust olukorrast.
28.Swedbank Liising Aktsiaselts teatas, et ühineb Swedbank AS poolt esitatud määruskaebusega.
29.Kohtutäitur Katrin Vellet teatas, et jätab kaebuste põhjendatuse kohtu otsustada.
30.Swedbank AS ja Swedbank Liising Aktsiaselts teatasid, et toetavad Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste kaudu) määruskaebust.
31.Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-9294
32.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud
määruskaebused on põhjendatud ning vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 kohaselt menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha ise uue määruse, millega jätab võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks rahuldamata ning pikendab tema kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.
33.Asjas vaieldakse selle üle, kas maakohus on õigustatult vabastanud võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sealjuures heidetakse määruskaebuse esitanud võlausaldajate poolt maakohtule ette nii võlgniku PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise kontrollimata jätmist, kui määruse põhjendamiskohustuse rikkumist. Määruskaebuste kohaselt ei ole asjas esitatud tõendite ja tuvastatud asjaolude pinnalt võimalik asuda seisukohale, et võlgnik on PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi kohaselt täitnud. Ringkonnakohus nõustub eelneva seisukohaga, mida põhjendab alljärgnevalt.
34.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
35.Eelnevast tulenevalt on maakohus iseenesest õigesti märkinud, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses rahuldada.
36.Erinevalt maakohtust on aga ringkonnakohus, arvestades, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on tegemist võlgniku kohustuse, mitte õigusega, seisukohal, et võlgnik peab mitte ainult selgitama, vaid ka põhistama, et on mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud või kui seda pole, siis seda otsinud. Põhistamine TsMS § 235 kohaselt on põhistamine väite põhjendamine kohtule selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
37.Riigikohtu seisukohtade kohaselt tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluses selgitada tõendite kogumise vajadust tasuvama töö otsimiseks tehtud jõupingutuste kohta juhul, kui võlgnik on määratud iseenda usaldusisikuks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.10.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 26-27).
38.Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et võlgnikule määrati esialgu usaldusisikuks CC, kellelt on kohus 15.03.2018 nõudnud nii selgitusi kui tõendeid selle kohta, mida on võlgnik teinud parema töötasu saamiseks, kas ta on tööd otsinud ja kui ei ole, siis mis põhjusel (II kd, tlk 18). Maakohtule 20.04.2018 esitatud vastuse kohaselt korjab võlgnik tõendeid (I kd, tlk 70).
39.Maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel jätnud aga tähelepanuta, et lubatud tõendeid esitatud ei ole ning võlgnik on 24.04.2018 toimunud ärakuulamisel väitnud, et ei olegi enam paremale tööle kandideerimist jätkanud (II kd, tlk 77 pöördel). Maakohus on tuginenud võlgniku kohustustest vabastamisel üksnes tema selgitustele ja elulisele usutavusele selle kohta, et võlgnikul on keeruline saada paremini tasustatavat töökohta, arvestades tema põhiharidust, eriala puudumist, kriminaalkorras karistatust, eesti keele mitteoskamist, pankrotistumist ning algatatud täitemenetlust. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et vaidlustatud määruse põhjendustest ei nähtu, millised on need võlgniku jõupingutused, mis võimaldasid maakohtul teha järelduse,
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-9294 et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal andnud endast parima, saab maakohtule saab ette heita ka TsMS § 465 lg 2 p 8 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumist.
40.PankrS § 173 lg 1 eesmärgiks on ringkonnakohtu hinnangul võlausaldajate huvide kaitse. Nendeks huvideks saab pidada õigust saada võlgniku tulusa tegevuse tulemusena rahuldatud võimalikult suur osa pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest. Eeltoodut ning hagita menetlustes kohaldatavat uurimisprintsiipi arvesse võttes on maakohus eksinud, pidades võimalikuks võlgniku PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste kontrollimisel piirduda üksnes tema selgituste ja nende elulise usutavuse hindamisega. Maakohtul tulnuks võlgniku kohustuste täitmise kontrollimisel arvestada TsMS §-s 235 sätestatud põhistamiskohustust ning võlgnikult jätkuvalt nõuda tõendeid tasuvama töö otsimise kohta. Eksides eelneva vastu, saab nõustuda määruskaebuste esitajate väitega, et sisuliselt on maakohus jätnud võlgniku PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise kontrollimata ja asjas tähtsust omavad asjaolud tuvastamata.
41.Ringkonnakohus parandas maakohtu eksimuse määruskaebusmenetluses, paludes võlgnikul esitada info ja tõendid selle kohta, millal ja millistele töökohtadele ta kandideerinud on ning milline oli tulemus.
42.Vastuses ringkonnakohtule väidab võlgnik küll, et on kandideerinud paljudesse firmadesse (sh B OÜ-sse betoonitööde spetsialistiks, B AS-i laotöötajakomplekteerijaks, OÜ-sse C ehitustööliseks, S AS-i pakkijaks-klienditeenindajaks, A OÜ-sse tööliseks (III kd, tlk 15)), kuid sellekohased tõendeid esitanud ei ole, mistõttu on väide paljasõnaline. Võlgniku PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmine on seega hinnatav vaid olemasolevate tõendite pinnalt.
43.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik pärast kinnipidamisasutusest vabanemist töötanud perioodil 07.01.2016-07.02.2016 B OÜ-s netopalgaga 342,48 eurot; perioodil 19.04.2016-16.12.2016 S OÜ-s netopalgaga 365,62 eurot. Alates 20.12.2016 on võlgnik asunud tööle T AS-s isoleerija ametikohal, täieliku tööajaga, arvestuslikult 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas tasuga 8,50 eurot tunnis (I kd tlk 167, 170; II kd, tlk 154; III kd tlk 15). Tunnitasu suurusest ja 2019 a. jaanuarikuu palgast summas 516,45 eurot (II kd tlk 108) järeldub, et võlgnik ei tööta täistööajaga (516,45 eurot : 8,5 eurot=60,75 h). Võlgnik on ise 24.04.2018 ärakuulamisel ka selgitanud, et töötab vastavalt töö olemasolule ning kahjuks 160 tundi kuus ei tule (II kd, tlk 77 pöördel).
44.PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuste sisustamisel on Riigikohus asunud seisukohale, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada täistööajaga. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-9294 kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.10.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 18, p 19).
45.Tsiviilasjas ei ole tuginetud sellele ega esitatud tõendeid, et võlgnikul esineksid täistööajaga töötamist mittevõimaldavad erandlikud asjaolud. Võlgnik ei ole väitnud, et täistööajaga töötamist takistaksid näiteks perekondlikud kohustused või tema halb tervislik seisund. Võlgnik on tuginenud eesti keele mitteoskamisele, vähesele haridusele ja eriala puudumisele, kriminaalkorras karistatusele, pankrotistumisele ning algatatud täitemenetlusele, kuid ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud asjaolud tasuvama töö leidmist takistasid ja selle mittejõukohaseks on teinud. Võlgniku selgitustest nähtuvalt töötab ta vastavalt sellele, kas tööd on ning parema töö leidmiseks ta ei kandideeri, kuna loodab kvalifikatsiooni tõsta praeguse tööandja juures kursusi läbides (III kd, tlk 77 pöördel).
46.Eeltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus ka selle määruskaebuste esitajate väitega, et teadaolevate asjaolude ja olemasolevate tõendite pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlgnik on oma PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi kohaselt täitnud.
47.Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik oma PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi rikkunud süüliselt. Tsiviilasjas esitatud tõendite ja tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa mõistlikuks pidada, et võlgnik on olukorras, kus tal on lisaks enese ja alaealise ülalpidamiskohustusele ka täitmata kohustused võlausaldajate ees, pikemat aega rahuldunud mittetäistööajaga töökohaga. Iga mõistlik ja heas usus tegutsev 30-aastane töövõimeline isik oleks sarnases olukorras, arvestades et tööandjal ei ole ehk igapäevaselt täistööaja raames tööd pakkuda, teinud oma sissetulekute suurendamiseks jõupingutusi kas teise või uue töökoha leidmiseks. Selliste pingutuste tegemise kohta võlgnik tõendeid esitanud ei ole. Võlgniku enda selgitustest järelduvalt on ta teinud valiku parema töö saamise nimel mitte kandideerida. Võlgniku väide, et ta on oma kohustuste täitmisel käitunud heas usus (III kd, tlk 15 pöördel), on väär.
48.PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega on võlgnik ühtlasi rikkunud võlausaldajate huve, milleks tuleb, nagu ringkonnakohus eespool märkis, pidada õigust saada võlgniku tulusa tegevuse tulemusena rahuldatud võimalikult suur osa pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et võlgniku vabastamise kohustustest ei ole põhjendatud.
49.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Mõlemad nimetatud eeldused on käesoleval juhul täidetud.
50.Määruskaebuste esitajad on lisaks võlgniku kohustustest vabastamata jätmisele alternatiivselt taotlenud kohustustest vabastamise menetluse pikendamist seitsme aastani. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
51.Ringkonnakohus leiab, et rahuldada tuleb määruskaebuste esitajate alternatiivne nõue. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 19.02.2014 (I kd, tlk 109), kuid väljamakseid võlausaldajatele on selle aja jooksul teostatud väheses mahus (alla 5 %). Samas on võlgnik selgituste kohaselt kvalifikatsiooni tõstmiseks läbinud isoleerijate kursused ning soovib omandada keskharidust, millise asjaoluga on tööandja tööajagraafiku tegemisel lubanud arvestada (III kd, tlk 15). Ringkonnakohtu hinnangul suurendab eelnev võlgniku võimalusi nii parema töötasu saamiseks praegusel
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-9294 töökohal, kui ka tasuvamale töökohale kandideerimiseks ja PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmiseks. Arvestades eeltoodut ning võlausaldajate valmisolekut anda võlgnikule täiendav võimalus kohustustest vabastamise menetluse pikendamise teel täitmata jäänud nõuete rahuldamiseks, leiab ringkonnakohus, et menetluse pikendamine on käesoleval juhul põhjendatud kuni maksimaalselt lubatud tähtajani, so kuni 19.02.2021. Peale eelnimetatud kuupäeva möödumist otsustab maakohus uuesti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise, sh selle, kas võlgnik vabastatakse täitmata jäänud kohustustest või mitte.
52.Võlgnikul tuleb edasise kohustustest vabastamise menetluse käigus arvestada põhistamiskohustusega ehk sellega, et juhul, kui võlgnik kandideerib tasuvamale tööle, tuleb kohtule esitamiseks ka sellekohased tõendid alles jätta.
53.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, jaotab määruskaebuste menetlemisega seotud kulud maakohus TsMS § 174 lg-st 6 tulenevalt asja uuel läbivaatamisel.
54.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt PankrS § 175 lg 6 teisest lausest. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.