Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

eurot, sest võlgnik oli kinnipeetav. 2016. aastal võeti võlgnik töötuna arvele ja talle määrati toetus. Samal aastal leidis võlgnik töökoha ning seoses eelnevaga lõpetas Eesti Töötukassa võlgnikule töötutoetuse maksmise ennetähtaegselt. Võlgniku poolt esitatust nähtuvalt maksis B OÜ vahemikus 01.01.2016-07.02.2016 võlgnikule töötasu summas 342,48 eurot, S OÜ maksis vahemikus 19.04.2016-16.12.2016 võlgnikule töötasu 365,62 eurot, T AS maksis vahemikus 20.12.201629.05.2020 võlgnikule töötasu järgmiselt, so 2016. aastal - 398,46 eurot, 2017. aastal - 398,46 eurot, 2018. aastal – 482 eurot, 2019. aastal - 516,45 eurot, 2020. aastal - 555,01 eurot, 2020/2021 maksis Eesti Töötukassa võlgnikule 13.07.2020-08.01.2021 töötuskindlustushüvitist summas 365,80 eurot (04.02.21-04.05.21 otsusega nr TT21-0007946 määratud töötutoetus (päevamäär 9,42 eurot)). Seoses COVID-19 tingitud piirangutest lõpetas tööandja võlgnikuga töölepingu ning alates 04.02.2021 on võlgnik töötu. Võlgniku poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnik koostanud oma karjäärinõustajaga karjäärinõustamise kokkuvõtte ja tegevuskavad igaks kuuks. Võlgnik on saatnud oma CV-d järgmistele firmadele: A OÜ, K AS, R OÜ, F OÜ, M OÜ, T OÜ, F AS, I OÜ, H OÜ. Pakkumisi ei ole võlgnikule esitatud. Võlgnik kandideeris isoleerija, müügikonsultandi, laotöötaja, majaehitaja ja üldehitaja töökohale. Võlgnik on saatnud uued CV-d järgmiselt: 17.02.2021 H OÜ-le, 15.03.2021 N OÜ-le, 22.03.2021 S OÜ-le ning ootab veel vastuseid. Lisaks õpib võlgnik MTÜ-s A alates 07.10.2020. Seisuga 24.03.2021 on võlgnikul raha kontodel summas 64,79, sh pangakulud summas 64 eurot on broneeritud Swedbank AS-i poolt. Võlgniku kulutused on järgmised: elukohakulu (üür, kommunaalkulud) – 120 eurot, toidukulu – 100 eurot, transpordikulu – 0 eurot, kulu ülalpeetavatele (alimendid tütrele) – 302 eurot, muud kulud (hügieeni- ja majandustarbed) – 33 eurot, kokku summas 555 eurot. Aruandest nähtuvalt kannab kulud muu isik. Kokku on võlgnik maksnud võlausaldajatele 567,01 eurot. Lisaks on võlgnik maksnud kohtutäitur Marek Laanemetsale 1037,33 eurot teise kohtuasja raames. 26.10.2021 esitas võlgnik kohtule tõendid, millest nähtub, et võlgnikule on 02.09.2021 tehtud pensioniosakute väljamakse summas 1655 eurot, millest võlgnik on 02.09.2021 tasunud alimendid summas 302 eurot ning teinud väljamakse kohtutäitur Marek Laanemetsale 09.09.2021 summas 880,39 eurot ja 28.09.2021 summas 41,41 eurot tsiviilasja nr xxx raames. 03.05.2021 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik arvelduskontot AS-is SEB Pank (konto jääk on 0,07 eurot) ja Swedbank AS-is (blokeeritud arvelduskonto nr XXXXXXXXXX (konto jääk seisuga 07.05.2021 summas 339,93 eurot), arvelduskonto nr XXXXXXXXXX (suletud 28.07.2020), konto jääk 0 eurot.)). Maksu- ja Tolliametile ei ole deklareeritud Xile väljamaksete tegemist ajavahemikus 01.02.2014 kuni 31.12.2014. Maksu- ja Tolliameti andmetel on X saanud ajavahemikus 01.01.2015 kuni 31.12.2018 maksustatavat tulu järgnevalt: 01.01.2015-30.04.2015 xxx Vangla brutotulu 149,03 eurot; 01.05.2016-31.10.2016 S OÜ brutotulu 2582 eurot; 01.11.2016-30.11.2016 J OÜ brutotulu 430 eurot; 01.01.2017-31.12.2017 T Aktsiaselts 6156,69 eurot; 01.01.2018-31.12.2018 T Aktsiaselts brutotulu 6775,10 eurot. Eesti Töötukassa teavitas kohut, et töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri alusel on X töötuna arvele võetud alates 06.07.2020 ja ta on töötuna arvel kuni käesoleva ajani. Väljamaksed on teostatud võlgniku pangakontole nr XXXXXXXXXX. Vahemikus 06.08.2020-03.05.2021 on võlgnikule teostatud Töötukassa poolt väljamakseid kogusummas 2868,17 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt Xile ei ole alates 19.02.2014 kuni käesoleva ajani määratud ega makstud sotsiaaltoetusi. Pensioniregistri pidaja andmetel on X esitanud raha väljavõtmise avalduse 16.02.2021. Väljamakse teostatakse septembris XXXXXXXXXX pangakontole. 05.05.2021 seisuga on saldo 1361,225 Swedbank Pensionifond K60 osakut summas 1968,09 eurot. 01.06.2021 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas.

Võlausaldaja kohtutäitur Arvi Pink teavitas juba 23.04.2018 kirjaga kohut, et võlgnik on võlgnevuse täies ulatuses tasunud ning kohtutäitur on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja kohtutäitur Elin Vilippus teavitas juba 28.05.2019 kohut, et kohtutäitur Elin Vilippuse ametialasele arvelduskontole on kohustustest vabastamise menetluse raames laekunud kokku 38,32 eurot, millega on kohtutäitur Elin Vilippuse nõue rahuldatud. Maksu- ja Tolliamet esitas 10.06.2021 seisukoha, milles avaldas, et Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu oli Xi pankrotimenetluses summas 7894,31 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlausaldaja nõude katteks laekunud 318,53 eurot ehk tasutud on ca 4% nõudest. Lisaks on võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse ajal tekkinud täiendav kohtunõue summas 48 eurot. Maksu- ja Tolliamet märkis, et jätab Xi kohustustest vabastamise menetluses lõpliku otsuse kohtu teha. Swedbank AS ja Swedbank Liising AS esitasid 28.06.2021 kohtule ühise seisukoha, milles avaldasid, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik Swedbank AS-i nõude katteks tasunud 83,44 eurot (tasumata nõude jääk on seega 1407,77 eurot). Swedbank Liising AS-i nõude katteks on võlgnik tasunud 43,40 eurot (tasumata nõude jääk on seega 330,55 eurot). Võlausaldajad palusid kohtul jätta X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohtutäitur Katrin Vellet ei ole omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. 16.12.2021 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et kohtutäitur Marek Laanemets võttis rahad pensionifondist saadud rahast maha, kuigi võlgnik kirjutas kohtutäiturile, et soovib pensionifondist laekunud raha jaotada võlausaldajate vahel ja tasuda lapsele elatist. Lisaks avaldas võlgnik, et kohtutäitur on arestinud võlgniku arveldusarved vaatamata asjaolule, et käimas on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on läbinud koolituse, kus võlgnikule anti eesti keele B kategooria. Võlgnik lisas, et ta on saatnud mitmeid CV-sid, kuid võlgnikku ei ole tööle võetud, kuivõrd võlgnik ei ole spetsialist ja on olnud kinnipeetav. Võlgnik selgitas, et Soomes sai ta tööd ehitusplatside koristajana, kuid seejärel selgus, et sellist firmat, kuhu võlgnik tööle võeti, ei eksisteeri. Kohus märkis ärakuulamisel, et kohtu hinnangul on võlgnik püüdnud enda võlgu tasuda, võlgnik on töötanud ja võlausaldajatele väljamakseid teostanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja (kuni 7 aastat menetluse algatamisest), pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2020 määrusega jäeti Xi taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks rahuldamata ning pikendati kohustustest vabastamise menetlust kuni 19.02.2021. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldajad kohtutäiturid Arvi Pink ja Elin Vilippus on teavitanud kohut, et võlgnik on oma võlgnevuse kohtutäiturite ees täies ulatuses rahuldanud, mistõttu on võlausaldajad nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et jätab lõpliku otsuse võlgniku kohustustest vabastamise menetluses kohtu teha. Swedbank AS ja Swedbank Liising Aktsiaselts paluvad kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohtutäitur Katrin Vellet seisukohta ei esitanud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule andmed, millest nähtuvalt viibis võlgnik vahemikus 2014-2015 vanglas. 2016. aastal läks võlgnik tööle. Võlgniku töötasu oli vahemikus 432,48 eurot kuni 555,01 eurot. Alates 04.02.2021 jäi võlgnik töötuks COVID-19 piirangutest tingituna. Võlgnik on koostanud oma karjäärinõustajaga karjäärinõustamise kokkuvõtte ja tegevuskavad igaks kuuks. Võlgnik on edastanud oma CV-d erinevatesse kohtadesse, kuid seoses COVID-19 viiruse levikuga ei soovinud tööandjad võtta tööle uut töötajat. Lisaks õpib võlgnik MTÜ-s A alates 07.10.2020. Kokku on makstud võlausaldajatele 567,01 eurot. Kohtutäitur Marek Laanemetsale on makstud 1037,33 eurot (teise kohtuasja raames). Võlgniku poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnikule 02.09.2021 tehtud pensioniosakute väljamakse summas 1655 eurot, millest võlgnik on koheselt tasunud alimendid oma tütrele summas 302 eurot ja teinud väljamakse teises tsiviilasjas summas 921,80 eurot. 16.12.2021 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et kohtutäitur Marek Laanemets võttis rahad pensionifondist saadud rahast maha, kuigi võlgnik kirjutas kohtutäiturile, et soovib pensionifondist laekunud raha jaotada võlausaldajate vahel ja tasuda lapsele elatist. Lisaks avaldas võlgnik, et kohtutäitur on arestinud võlgniku arveldusarved vaatamata asjaolule, et käimas on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on läbinud koolituse, kus võlgnikule anti eesti keele B kategooria. Võlgnik lisas, et ta on saatnud mitmeid CVsid, kuid võlgnikku ei ole tööle võetud, kuivõrd võlgnik ei ole spetsialist ja on olnud kinnipeetav. Võlgnik selgitas, et Soomes sai ta tööd ehitusplatside koristajana, kuid seejärel selgus, et sellist firmat, kuhu võlgnik tööle võeti, ei eksisteeri. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku püsikulud järgmised: elukohakulu (üür, kommunaalkulud) – 120 eurot; toidukulu – 100 eurot; transpordikulu – 0 eurot; kulu ülalpeetavatele (alimendid tütrele) – 302 eurot; muud kulud (hügieeni- ja majandustarbed) – 33 eurot, kokku summas 555 eurot. Kulud kannab muu isik. Võlgnik on teostanud võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 567,01 eurot. Kohtul ei ole põhjust kahelda võlgniku igakuiste püsikulude suuruses. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik on käesolevalt töötu, võlgnik on kohustatud maksma lapsele alimente ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele suuremas mahus maksete teostamiseks. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10).

Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel. Samuti nähtub võlgniku poolt esitatud andmetest, et võlgnik on pärast vanglast vabanemist otsinud endale töökoha ning omanud töökohta vahemikus 2016 kuni 2020 ning saanud töötasu vahemikus 342,28 eurot kuni 555,01 eurot. Pärast seda kui võlgnik kaotas töö on võlgnik saatnud oma CV-d erinevatele tööandjatele ning läinud 07.10.2020 õppima. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt enda võimalustele. Kohus leiab lisaks, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid maksimaalsel määral tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud igale võlausaldajale võlgnevusi võimaluste piires. Kusjuures kahe võlausaldaja nõuded on võlgnik tasunud täies ulatuses. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud kohusetundlikult talle pandud kohustusi terve kohustustest vabastamise menetluse vältel. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad Xi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.