Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Torufix OÜ vastu leppetrahvi 270 euro ja sissenõudekulu 40 euro saamiseks 310 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn) Hageja esindaja: R L (e-post [email protected]) Kostja: Torufix OÜ (registrikood 12229682; asukoht Lastekodu tn 48, 10144 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: A B (isikukood xxx; e-post xxx; xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Torufix OÜ vastu.
2.Välja mõista Torufix OÜ-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvide võlgnevus 270 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot.
3.Jätta menetluskulud Torufix Estonia OÜ kanda.
4.Välja mõista Torufix OÜ-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 95 eurot.
5.Torufix OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OÜ-le EUROPARK ESTONIA viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja oli sõiduki xxx (VIN:xxx) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja 04.11.201328.11.2018.
2.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Parklate sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel (parkimistingimused) koos viitega sõiduki parkimiseks sisaldavatele tingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Hageja avaldas tüüptingimustes tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib s.t tegi pakkumuse. Juhul, kui sõiduki parkinud isikule sobivad parkimistingimused ja/või tal on parkimisõigust andev luba ning ta pargib sõiduki parklasse, annab ta nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Kostja parkis enda sõiduki hageja opereeritavatele järgmistele parkimisaladele: 1) 13.02.2017 xxx; 2) 17.02.2017 xxx; 3) 08.05.2017 xxx; 4) 02.08.2017 xxx; 5) 12.08.2017 xxx; 6) 08.10.2017 xxx 7) 27.11.2017 xxx; 8) 02.08.2018 xxx; 9) 17.10.2018. Seega sõlmiti poolte vahel lepingud.
3.Hageja kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist. Sõiduki parkimisel v.a 13.02.2017 ei olnud kostja parkimise eest tasunud. 13.02.2017 ei parkinud kostja sõidukit parkimiseks ettenähtud parkimiskohal. Parkimistingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi.
4.Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi, kuna sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kostjale kohe pärast rikkumise tuvastamist leppetrahvinõuded 270 (9x30) euro ulatuses, mida kostja ei ole tasunud.
5.Hageja esitas leppetrahvinõuded kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele.
6.Samuti nõuab hageja kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lõikega 1 40 euro sissenõudmiskulu hüvitamist. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
8.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud nõudeteabe kostjale 28.09.2019 kättetoimetamist. Hageja ei ole kasutanud võimalust saata nõuded kostja registris märgitud aadressidel või postiga.
9.Hageja ei ole teavitanud kostjat leppetrahvinõuetest mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg peab andma parkimise korraldajale piisava võimaluse selgitada, kes oli parkimislepingu teine pool.
10.Samuti tuleb arvestada sõiduki omaniku/vastutava kasutaja huviga säilitada sõiduki tegeliku kasutamise andmeid piiratud aja jooksul. LS § 72 lg 2 näeb ette kuuekuulise tähtaja, mida tuleb pidada leppetrahvi esitamise mõistlikuks ajaks VÕS § 159 lg 2 tähenduses. Kostja ei ole kojamehe vahele pandud teateid kätte saanud. Nõudekirja saatmise ajaks oli isegi viimasest parkimislepingu rikkumisest möödunud enam kui aasta s.t kauem kui mõistlik aeg. Hageja ei valinud leppetrahvist teatamiseks mõistlikku viisi. Piisav ja TsÜS § 70 tähenduses mõistlik ei ole, kui parkimise korraldaja jätab ainult teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele ega üritagi leppetrahvist teatada sidevahendeid või postiteenust kasutades. Kohaliku omavalitsuse nõutava viivistasu otsuse kohta näeb LS § 188 lg 3 ette kindlad edastamisviisid, mis peavad tagama lisaks
sõidukile paigaldatud teatele veel ka omaniku või vastutava kasutaja teavitamise. Hageja ei ole tõendanud iga rikkumise puhul leppetrahvi saamise soovi kajastava tahteavalduse jätmist sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Sõidukist tehtud fotodelt nähtub, et esiklaasile on osal juhtudest paigutatud punane ja kollane lipik, mis on sarnane reklaamflaieriga, aga neist viimase sisu ei ole võimalik tuvastada. Punane lipik on vähemalt osal juhtudest piisavalt sarnane hageja esitatud hoiatuskaardiga, aga selgelt ei nähtu leppetrahvi saamise soov. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) kostja oli sõiduki xxx (VIN:xxx) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja 04.11.2013-28.11.2018 (sõiduki omanikuvahetuse aeg veebiaadressil https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf ja omanik hagi lisa 33); 2) hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; 3) hageja ja kostja vahel sõlmiti kostjale kuuluva/kasutatava sõiduki parkimiseks üürilepingud järgmistel parklates ja kuupäevadel: 1) 13.02.2017 xxx (hagi lisa 1); 2) 17.02.2017 xxx (hagi lisa 2); 3) 08.05.2017 xxx (hagi lisa 3); 4) 02.08.2017 xxx (hagi lisa 4); 5) 12.08.2017 xxx (hagi lisa 5); 6) 08.10.2017 xxx (hagi lisa 6); 7) 27.11.2017 xxx (hagi lisa 7); 8) 02.08.2018 xxx (hagi lisa 8); 9) 17.10.2018 (hagi lisa 9); 4) sõiduki parkimisel v.a 13.02.2017 ei olnud kostja parkimise eest tasunud. 13.02.2017 ei parkinud kostja sõidukit parkimiseks ettenähtud parkimiskohal.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on teavitanud leppetrahvinõuetest kostjalt õigeaegselt ja isegi kui teavitas, kas kostja pidi aru saama, et sõiduki kojamehe vahele on pandud leppetrahvinõue. Samuti selle üle, kas hageja nõudeõigust kostja suhtes mõjutab asjaolu, et kostja peab auto kasutamise andmeid säilitama 6 kuud.
14.Leppetrahvinõuete kättetoimetamisest
14.1.Kostja leiab, et hageja ei ole teavitanud kostjat leppetrahvinõuetest mõistliku aja jooksul.
14.2.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõuded kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
14.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda. Kostja on seisukohal, et hageja on leppetrahvi nõuete esitamisega hilinenud.
14.4.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
14.5.Kostja märgib, et ei ole kojamehe vahele pandud leppetrahvi teateid ja 28.09.2019 teabenõuet kätte saanud.
14.6.Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi.
Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
14.7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
14.8.Kuivõrd Riigikohus on punktis 14.6 viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele ja kas kostja on teinud usutavaks sõiduki kojamehe vahelt üheksal päeval erinevates kohtades leppetrahvinõude kaotsimineku võimaluse. Kohus leiab, et hageja on fotodega (hagiavalduse lisad 1-9) tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäevadel kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate. Kohtu hinnangul ei ole kostja muutnud usutavaks leppetrahvinõuete kaotsimineku võimalust. Kostja ei ole väitnud, et rikkumise päevadel esinesid erandlikud ilmaolud. Nimetatu ei nähtu ka hageja fotodelt.
14.9.Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.
15.Sidevahendite kaudu nõuete teavitamisest
15.1.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud nõudeteabe kostjale 28.09.2019 kättetoimetamist. Hageja ei ole kasutanud võimalust saata nõuded kostja registris märgitud aadressidel (xxx ja xxx) või postiga.
15.2.Hageja märgib, et saatis kohtueelselt võlgnevuse meeldetuletuse äriregistris avaldatud kostja elektronpostiaadressile xxx.
15.3.Kohus leiab, et lisaks pärast kohe peale kostja rikkumise avastamist leppetrahvi nõuete kättetoimetamist on hageja saatnud 28.09.2019, 07.10.2019 ja 14.10.2019 (hagi lisa 34, 35) kostja enda poolt märgitud ja äriregistris avaldatud kostja elektronpostiaadressil võlgnevuse meeldetuletuse, millele kostja ei vastanud. Kostja 28.09.2019 kirja kättesaamist ja kirjale reageerimata jätmist tõendab kostja e-postilt saabunud kinnituskiri (hagi lisa 34). Seega on kostja kätte saanud ka hageja 28.09.2019 nõude tasumise meeldetuletuskirja.
16.Kas kostja pidi aru saama, et sõiduki kojamehe vahele pani hageja leppetrahvinõude
16.1.Sõidukist tehtud fotodelt nähtub, et esiklaasile on osal juhtudest paigutatud punane ja kollane lipik, mis on sarnane reklaamflaieriga, aga neist viimase sisu ei ole võimalik tuvastada. Punane lipik on vähemalt osal juhtudest piisavalt sarnane hageja esitatud hoiatuskaardiga, aga selgelt ei nähtu leppetrahvi saamise soov.
16.2.Kohus leiab, et kuivõrd Riigikohus on punktis 14.6 märgitud lahendis pidanud mõistlikuks leppetrahvi nõudest edastamise viisiks selle sõiduki esiklaasi kojamehe vahele paigutamist, siis tuleb eeldada, et tal oli mõistlik võimalus ka sellega tutvuda. Asjaolu, kas kostja seda võimalust,
kojamehe vahele paigutatuga tutvuda, kasutas või mitte, ei oma tähtsust. Kohtu hinnangul võtab siiski mõistlikult hoolas isik, enne sõidukiga sõitma asumist, sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pandu ja veendub, kas tegemist on reklaami või leppetrahvinõudega.
17.Kostja poolt andmete säilitamisest
17.1.Kostja leiab, et arvestada tuleb sõiduki omaniku/vastutava kasutaja huviga säilitada sõiduki tegeliku kasutamise andmeid piiratud aja jooksul.
17.2.LS § 72 lg-te 2 ja 3 järgi peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
17.3.Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole teatanud, et sõidukit kasutas kolmas isik, siis ei oma iseenesest nimetatud vastuväide käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Isegi juhul, kui sõidukit kasutas kolmas isik, siis ei vabastataks see kostjat üürilepingu rikkumisest tulenevast leppetrahvi nõude tasumise kohustusest. Andmete puudumisel jääks kolmanda isiku poolt põhjustatud rikkumisest tingitud kulud kostja enda kanda kooskõlas TsÜS § 146 lõikega 1 on hagejal üürilepingust tulenevat nõuet (sh leppetrahvinõuet) esitada kolme aasta jooksul. Hageja esitas nõuded 28.10.2019 s.t tähtaegselt.
18.Võlgnevusest
18.1.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 270 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest 270 eurot (9 x 30 eurot).
19.Sissenõudekuludest
19.1.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuluna 40 eurot.
19.2.Kostja vaidles hagile vastu, kuid eraldi sissenõudmiskulude nõuet ei vaidlustanud.
19.3.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
19.4.Hageja pöördus kohtueelselt kostja poole võlgnevuse tasumise nõudega ja saatis võlgnevuse meeldetuletuse kostja äriregistris avaldatud elektronpostiaadressile xxx(hagi lisa 34, 35), millele kostja ei vastanud (hagi lisa 34). Seega on hagejal õigus nõuda viivist. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Viivisenõuet hageja esitanud ei ole.
20.Osundatust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg kokku 310 eurot.
21.Menetluskulude jaotus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskulud on kokku summas 95 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 75 eurot ning esindajakuludest summas 20 eurot käibemaksuta. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kooskõlas TsMS § 4842 määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud ja vajalikud hageja välja toodud ulatuses. Hageja menetluskulud kokku on 95 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.