Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

xxxxxxx suhtes esimese ja vajadusel iga järgneva enampakkumise väljakuulutamise korral vähemalt kahel korral enne enampakkumise algust J. T. etteteatatud aegadel. Luba enampakkumise käigus müüdava varaga tutvumiseks kehtib alates kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxx enampakkumise või kordusenampakkumise toimumise kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise või kordusenampakkumise alguseni tingimusel, et J. T. on vähemalt kolm päeva enne kinnisasjale sisenemist saadetud e-posti teel käesoleva kohtumääruse sissejuhatavas osas märgitud aadressidel teade sisenemise aja kohta (kuupäev ja kellaaeg ajavahemikuna). Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale ja võlgnikele (TsMS § 478 lg 4). Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Jõustumisel saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulud

ASJAOLUD

2 (5)

summas 780 eurot ja täitemenetluse alustamise tasust summas 72 eurot. Nõude jääk on 3649,73 eurot. Täitmisteade täiteasjas 084/2019/1783 on võlgnikule isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 17.04.2019 ning võlgnik on kinnitanud, et edaspidi võib talle dokumente toimetada nii elukoha aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx kui ka elektrooniliselt epostile e. @hotmail.com. Võlgniku suhtes on pärast ülalnimetatud täitemenetlust algatatud veel 9 täitemenetlust, milles nõuete kogusumma on üle 43 500 euro. Võlgnik ei ole nõudeid vabatahtlikult täitnud ning sissenõude pööramine võlgniku sissetulekutele ei ole viinud ca poolteist aastat kestnud täitemenetluse vältel nõuete täitmiseni. Arvestades võlgniku suhtes täitmisele esitatud nõuete paljusust ning nende suurust on nõuete efektiivseks täitmiseks vajalik sissenõue pöörata võlgniku varale. Kohtutäitur teavitas võlgniku kinnisasjale sissenõude pööramisest esmakordselt juba augustis. 07.08.2019 teade kinnisasjale sissenõude pööramisest on võlgnikule isiklikult kätte toimetatud 31.08.2019. Võlgnik antud teate peale ei reageerinud ning kohtutäituriga ühendust ei võtnud. Kohtutäitur proovis võlgnikuga korduvalt ühendust võtta telefoni teel, kuid võlgnik telefonile ei vasta. 29.11.2019 õnnestus kohtutäituri büroo töötajal võlgnikuga kontakti saada, kuid kui võlgnik kuulus kust helistatakse, siis katkestas kõne. Kohtutäituri büroo töötaja edastas võlgnikule ka e-kirja, milles teavitas võlgniku uuesti, et tema suhtes menetluses olevates nõuetes asub kohtutäitur realiseerima talle kuuluvat korterit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning palus arestimistoimingu läbiviimiseks kohtutäiturit teavitada, millal saab kinnisasja üle vaadata. Võlgnik endiselt kohtutäituriga ühendust ei võtnud. Vaatamata korduvatele katsetustele ei ole temaga ka telefoni teel õnnestunud rohkem ühendust saada. Kohtutäituri hinnangul on ilmne, et võlgnik ei tee ega kavatse teha kohtutäituriga vajalikul määral koostööd. Võlgnik üritab kohtutäiturit vältides takistada täitemenetluse edasist käiku. Võlgnik on täitetoimingutest teadlik ning tal on olnud piisav aega, et reageerida ning võimalda vabatahtlikult tutvuda varaga arestimistoimingu läbiviimiseks. Seda ta aga teinud ei ole, millest tulenevalt on alust arvata, et ka edaspidi puudub vajalikul määral koostöö, et tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele. Kohtutäitur peab vajalikuks taotleda kohtult luba siseneda J. T. omandis ja valduses olevasse korterisse vara ülevaatamiseks ja ostuhuvilistele tutvustamiseks. 3.Kohus on pädev kohtutäituri avaldust lahendama tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 2, mis sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Vastavalt TsMS § 475 lg 2 vaatab kohus avalduse läbi hagita menetluses. Avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt riigilõivu 50 eurot, kuid kohtutäitur on RLS § 22 lg 2 p 7 alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohus leiab, et kuna avaldusel ei ole selle läbivaatamist takistavaid puudusi, tuleb avaldus võtta menetlusse.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

3 (5)

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3 kohaselt peavad TMS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Tulenevalt TMS § 137 kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui TMS 8. peatüki sätetest ei tulene teisiti. TMS § 85 lg 1 alusel on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni, vastavalt TMS § 85 lg 2 määrab kohtutäitur asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve. 5.Kohtutäituri avalduse kohaselt ei ole võlgnik võimaldanud kohtutäituril vara hindamiseks kinnisasjaga tutvuda. Enampakkumise läbiviimiseks on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku omandis olevale kinnistule, et hinnata kinnisasi ning seda enampakkumisest huvitatud isikutele näidata. Varaga tutvumine ja selle väärtuse määramine enne enampakkumist aitab kaasa vara edukamale realiseerimisele. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kohtutäitur on menetluses tegutsenud vastavalt TMS §le 8 ja on täidetud TMS § 28 lg 1 ja 2 sätestatud eeldused kohtutäiturile loa andmiseks võlgniku ruumidesse sisenemiseks, kuivõrd siseneda on vaja täitedokumendi täitmiseks ning võlgnik ei ole seda vabatahtlikult võimaldanud. Seega tuleb kohtutäiturile anda luba siseneda ilma võlgniku J. T. nõusolekuta võlgniku omandis omandis olevale kinnistule ja seal asuvatesse ruumidesse ja viibida ruumides ja kinnistul nii kinnisasja hindamis- ja arestimistoimingu läbiviimiseks kui ka kinnisasja ostuhuvilistele tutvustamiseks. 6.Kohtu hinnangul ei ole võlgniku huve ja eraelu puutumatust arvestades siiski lubatav olukord, kus võlgniku ruumidesse sisenemise aeg on jäetud täiesti lahtiseks. Seetõttu peab kohus otstarbekaks määratleda kinnisasja hindamis- ja arestimistoimingute läbiviimiseks kinnisasjale sisenemise ajavahemiku - 60 päeva arvates käesoleva määruse tegemisest, mis peaks kohtu hinnangul olema piisav aeg, et kohtutäitur saaks korraldada võlgnikule kuuluva kinnisasja hindamis- ja arestimistoimingute läbiviimise. Enampakkumise käigus kinnisasjaga tutvumine saab toimuda alates enampakkumise või kordusenampakkumise toimumise kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise (kordusenampakkumise) alguseni. Vastavalt taotlusele annab kohus loa viimatinimetatud eesmärgil võlgniku ruumidesse sisenemiseks kahel korral enampakkumise või kordusenampakkumise kohta, tingimusel, et võlgnikule on saadetud eelnevalt vähemalt kolm päeva enne kinnisasjale sisenemist teade, milles on märgitud tutvumise kuupäev ja ajavahemik kellaajalisena. Kohus on seisukohal, et teated võivad olla saadetud võlgniku kohtutäiturile avaldatud e-posti aadressil: e. @hotmail.co. Menetluskulud

4 (5)

7.Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 kohaselt on kohtutäitur vabastatud kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. RLS § 59 lg 5 kohaselt tuleb avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda ning mõista J. T. riigi kasuks välja riigilõiv 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.