Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

2(10)

Avaldaja nõudeks on: välja mõista F. P. S.ilt 31.08.2019 seisuga 964,92 eurot, sh hooldustasu 942,40 eurot (530,10 + 412,30), sissenõutav viivis 22,52 eurot ja lisanduvad viivised alates 09.10.2019. Avaldaja palub kindlaks määrata ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ka menetluskulud 937,87 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot, tõlkekulud 215,27 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu (Kinnistusraamatu väljavõte) 3 eurot ja õigusabikulud 669,60 eurot. Puudutatud isiku vastuväited

menetluskulude osas hiljemalt 27.12.2019. Puudutatud isikul oli võimalik esitada enda lõplik vastus avalduse ja seisukoht avaldaja menetluskulude osas tõlgituna eesti keelde hiljemalt 13.01.2020. Kohus teatas ka, et teeb lahendi avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 31.01.2020. Samast ajast on lahend pooltele kättesaadav veebilehel xxx. Kohus selgitas määruses mh, et avaldajal, so korteriühistul on õigus majandamiskulude võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 66 lg 2 kohaselt läksid korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Korteriühistu registrikaart on avatud ametiülesande korras KrtS § 66 lõige 4 alusel, kanne on tehtud KrtS § 63 lg 1 alusel, põhikirja ei ole registriosakonnale esitatud. Kohus selgitas veelkord (kohus on selgitanud seda ka kohtuistungil), et kui puudutatud isikul on nõue korteriühistu vastu siis on tal võimalik vastavate eelduste olemasolul esitada enda selge nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis eraldi käesolevast menetlusest. Samuti on puudutatud isikul õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega, esitades sellekohane soov korteriühistu juhatusele. Kohtumääruse põhjendused

isiku võlgnevus korteriühistu ees. Seisuga 31.08.2019. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 942,40 eurot ja viivise võlgnevus 22,52 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul 01.01.2016 – 01.08.2019. a avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Avaldaja selgitab ka, et hooldustasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi ametlik suurus on 58,9 m2, tõend kinnistusraamatu väljavõte). Tariifid on kinnitatud üldkoosoleku otsustega. Alates januaarist 2016 kuni juunini 2018 oli hooldustasu suurus 0,30 eurot/m2, s.o 30 kuud. Puudutatud isiku korteri suurus on 58,9 m2, seega ühekuuline hooldustasu suurus oli 17,67 (0,30 * 58,9). Võlgnevuse suurus alates jaanuarist 2016 kuni juunini 2018 on 530,10 eurot (17,67 * 30). Alates juulist 2018 on hooldustasu suurus 0,50 eurot/m2. Sellel perioodil on ühekuuline hooldustasu suurus 29,45 (0,50 * 58,9). Võlgnevuse suurus alates juulist 2018 kuni augustini 2019 on 412,30 eurot (29,45 * 14 kuud). Kohus märgib, et kokkuvõtlikust tabelist nähtub, et avaldaja on arvestanud juunis 2018 madalamat tariifi so 0,30 ehk siis nõudnud tasumist vähem 11,78 euro võrra (29,45-17,67). Kokku on põhivõlgnevuse summa 942, 40 eurot. Arvestus on korrektne. Avaldaja on esitanud tõenditena korteriomanike ühisuse 15.12.2010 koosoleku protokolli, millest nähtub, et hooldustasu tariifiks on kehtestatud 0,30 eurot/m2 kohta ja korteriühistu 02.06.2018 üldkoosoleku protokolli, millest nähtub, et hooldustasu tariifiks on kehtestatud 0,50 eurot/m2 kohta. Avaldaja on esitanud tõenditena ka puudutatud isikule esitatud arved alates 01.01.2016 kuni 01.08.2019. Igakuiste arvete alusel on hooldustasu võlgnevus kokku 942, 40 eurot. Viivist on avaldaja arvestanud seadusjärgses määras alates 01.06.2018 ning põhivõlgnevusele lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivise summa on 31.08.2019. a seisuga 22,52 eurot. Viivise arvestus nähtub esitatud viiviseraportist, mis on samuti korrektne.

alates 01.01.2018 korteriühistuga, registrikaart avatud ametiülesande korras (elektrooniline äriregister). Seega on korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle läinud korteriühistule. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Seega, puudutatud isiku kohustus tasuda majandamiskulude, käesoleval hetkel hooldustasu eest tuleneb seadusest ja korteriomanike ühisuse/korteriühistu otsustest. Üldkoosolekute otsuseid hooldustasude tariifide kehtestamise kohta tähtaegselt vaidlustatud ei ole. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse perioodi ega suurust vaidlustanud, kuid on märkinud, et on nõus maksma korteri hoolitsemise eest kuutasu pärast seda, kui korteriühistu remondib korteri. Hoone haldamine on vabatahtlik töö ja see peab olema tasuta. Ei ole nõus maksma, kuna on oma korteri ja selle remondi eest juba maksnud. Avaldaja on kohtuistungil kinnitanud, et puudutatud isik ei ole võlgnevust tasunud. Avaldaja on oma nõuet selgitanud, so millest võlgnevus koosneb, mis oli arvete esitamise õiguslik alus ja kuidas maksed on korteriomanike vahel jaotatud. Avaldaja on oma nõuet ka tõendanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et avaldaja poolt märgitud ajavahemikus ei olnud tal võlgnevust või on võlgnevus tasutud. Kohus selgitab, et korteriühistul ei ole kohustust remontida puudutatud isikule kuuluvat korteriomandi reaalosa. Korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustus on korteriomanikul endal. Tasaarvestust ostetud korteris remondi teostamiseks ühise asja majandamiseks kogutavate hooldustasudega teha ei ole võimalik. Hooldustasu on korteriühistu majandamiskulu, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Hooldustasu kogutakse selleks, et majandada kaasomandi eset. Hoone haldamine ei ole tasuta. Puudutatud isik on esitanud vastuväite, et enne kohtumenetlust ei ole talle arveid saadetud. Detsembris 2019 saadetud arved ei ole esitatud õigeaegselt. Arvete kuupäevad on võltsitud ja summad on valed. Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isik ei ole kunagi esitanud avaldajale oma kontaktandmeid arvete esitamiseks. Avaldaja esitas igakuiselt puudutatud isikule arved tema postkasti aadressil Keskallee 14a-xx Kohtla-Järve. Alati, kui puudutatud isik viibis KohtlaJärvel, võttis ta posti postkastist. 2019 aasta alguses sai avaldaja teada puudutatud isiku postiaadressi (postiaadressi andmed teatas avaldajale puudutatud isiku endine abikaasa J. S.). Avaldaja saatis 10.04.2019 puudutatud isiku postiaadressile (xxx xxx xxx Rootsi) pretensiooni võlgnevuse tasumise kohta. Puudutatud isik sai avaldaja pretensiooni isiklikult allkirja vastu kätte (tõend toimikus). Kohus leiab, et avaldaja selgitus on usutav ja arvestatav. Puudutatud isik avaldaja selgitustele vastanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku vastuväited, et arved on koostatud tagantjärgi ja võltsitud ning summad ei ole õiged, ka tõendatud. Kohtule esitatud arvetest nähtub, arve koostamise ja tasumise kuupäev ja tasumise summa, mis tuleneb üldkoosoleku otsustest. Avaldaja on igakuised arved pannud puudutatud isiku eluruumi postkasti ning esitanud detsembris 2019 arved kohtule ja saatnud puudutatud isiku e-posti aadressile. Kohtu hinnangul on puudutatud isikul olnud võimalik avaldada enda e-posti aadress avaldajale, kui ta 6(10)

soovis saada arveid muul viisil kui korteriomandi asukoha järgselt. Puudutatud isik tegi seda alles menetluse käigus. Kohus leiab ka, et iseenesest arve mittesaamine või selle hilisem esitamine ei vabasta selle tasumisest. Puudutatud isikul kui korteriomanikul on igal juhul kohustus tasuda korteriga seonduvate põhjendatud kulude eest. Kohus märgib ka, et vastavalt KrtS § 46 on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi (lg 1). Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi (lg 2). Kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht (lg 3) Eeltoodu alusel, mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 942, 40 eurot.

taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Puudutatud isik on esitanud vastuväite 1 päev enne kohtulahendi tegemist, vastuväide on esitatud hilinenult ja esitatud ei ole põhistust hilisemaks esitamiseks, mistõttu kohus sellega ei arvesta.

väljavõte) saamiseks tehtud kulu 3 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning ka need kulud tuleb puudutatud isikult välja mõista. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja avaldajale õigusabi kokku 5 tundi 35 minutit tunnitasuga 120 eurot koos käibemaksuga Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabile kulutatud aeg 5 tundi 35 minutit (2,35+2x1,5) ning arvete kohaselt on 5 tundi 58 minutit (2,58+2x1,5) ja õigusabikulud 669,60 eurot (309,60 + 2x180). Avaldaja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 120 eurot käibemaksuga on põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses (3-2-1-415). Kohus leiab, et tegemist on trafaretse ja mitte keeruka avaldusega võlgnevuse nõudes. Õigusabile kulunud ajakulu menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses so avalduse koostamine (2 h), puudutatud isiku nõudekirjaga tutvumine (20 min) ja puudutatud isikule nõude esitamine (15 min), 27.11.2019 kohtuistungi ettevalmistamine ja istungil osalemine (1 h 30 min), 10.12.2019 kohtumäärusega tutvumine ja avalduse täpsustuse koostamine (1 h 30 min) on põhjendatud ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele. Kohtule jääb arusaamatuks, miks on arvete alusel ajakuluks kokku 5 h 58 min. Kohus loeb põhjendatud ajaks kokku 5 h 35 minutit (vastav ajakulu on märgitud ka menetluskulude nimekirjas). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kuna avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 642 eurot käibemaksuga (5,35x100x20%) (TsMS § 174 lg 10). Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 910,27 eurot, sh tasutud riigilõiv 50,00 eurot, tõlkekulud 215,27 eurot, dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot ja õigusabikulud 642 eurot käibemaksuga ning menetluskuludelt tasumisele kuuluva viivise vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 617 lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.

9(10)

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.