Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-17401
Kohtuasi
Z.F hagi M.R vastu kaasomandi lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.06.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
M.R apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4708,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Z.F (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Annika Vait ja Henri Torop Kostja M.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 19.05.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.06.2024 otsus osas, milles maakohus lahendas Z.F ja M.R vastastikused rahalised nõuded ja jaotas menetluskulud, ning saata asi selles osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Harju Maakohtu 04.06.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus lõpetas menetluse M.R vastuhagis Z.F vastu kaasomandi lõpetamise nõudes M.R taotletud viisil seoses M.R loobumisega vastuhagist.
3.Harju Maakohtu 04.06.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas Z.F hagi M.R vastu ning lõpetas Z.F ja M.R kaasomandi korteriomandile (registriosa nr 9764250) viisil, mille kohaselt korteriomand (registriosa nr 9764250) müüakse avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadav raha jagatakse Z.F ja M.R vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurustele võrdselt, s.o 1⁄2 Z.F-ile ja 1⁄2 M.Rle.
4.4.Ülejäänud müügist saadud raha jaguneb Z.F ja M.R vahel võrdselt.
5.Harju Maakohtu 04.06.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis jõusse Harju Maakohtu 11.12.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
6.Rahuldada M.R apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Z.F (hageja) esitas 08.12.2023 Harju Maakohtule M.R (kostja) vastu hagi, milles palus lõpetada kaasomand korteriomandile (registriosa nr 9764250), müües see täitemenetluses avalikul enampakkumisel selliselt, et esimese enampakkumise alghind on 215 000 eurot ning müügist saadud raha eest makstakse esmalt ära enampakkumise korraldamise kulud (täitekulud). Ülejäänud müügist saadud raha kannab enampakkumise korraldaja 50% ulatuses hageja arveldusarvele ning 50% ulatuses kostja arveldusarvele. Avaliku enampakkumise korraldajaks palus hageja määrata tema poolt valitav Harju tööpiirkonna kohtutäitur (04.06.2024 kohtuistungil täpsustas hageja, et kohtutäitur on Elin Vilippus). Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks ka kahjuhüvitise 1079,35 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates 08.12.2023 kuni nõude täieliku täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kaasomandis korteriomand, millest kummalegi poolele kuulub 1⁄2 mõttelist osa. Pooled kohtuväliselt kaasomandi lõpetamises kokkuleppele ei jõudnud. Kaasomand tuleb lõpetada korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel. Kuna hageja pidas kohtuväliselt kostjaga läbirääkimisi kaasomandi lõpetamiseks kandes õigusabikulusid, siis on hagejal tekkinud kahju, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada 1079,35 euro ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei olnud nõus kaasomandi lõpetamisega hageja taotletud viisil. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on põhjendamatud.
2
2-23-17401 Kostja vastuhagi nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
4.Kostja esitas vastuhagi, milles palus lõpetada korteriomandi kaasomand ja jätta korteriomand kostjale kohustusega tasuda hagejale tema osa kaotuse eest rahaline hüvitis.
5.Kostja palus hagejale hüvitise määramisel võtta arvesse, s.o tasaarvestada kostja nõuded (alusetust rikastumisest seoses korteri sisustamise ja kommunaalkulude kandmisega, kahju hüvitamisest, kasutuseeliste saamisest ning laenulepingust) hageja vastu kokku summas 20 417 eurot. Kostja on teinud ainuisikuliselt korteri sisustamiseks kulutusi kokku 5992 eurot, millega hageja on rikastunud kostja arvelt poole summa ulatuses 2996 eurot. Kostja tasus 2019. a juunist kuni 2022. a augustini ainuisikuliselt korteri kommunaalkulusid kokku 5294,72 eurot, millega on hageja rikastunud pooles ulatuses 2647,36 eurot. Hageja viis korterist ära kostja triikraua ja lõhkus pliidiplaadi, millega on tekkinud kahju 523,99 eurot. Hageja elas ainuisikuliselt korteris 2022. a maist kuni 2023. a septembrini ja sai kasutuseeliseid 5950 euro ulatuses. Kostja laenas 2015. a hagejale 8300 eurot kaasomandi mõttelise osa ostmiseks. Hageja vastuväited vastuhagile
6.Hageja vaidles kostja rahalistele nõuetele vastu. Kõik kostja rahalised nõuded on sisustamata ja tõendamata, samuti on nõuded aegunud, mistõttu ei ole kostjal hageja vastu kaasomandi lõpetamise hüvitisest tasaarvestatavaid nõudeid. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus lõpetas 04.06.2024 otsusega menetluse kostja vastuhagis hageja vastu kaasomandi lõpetamiseks kostja taotletud viisil seoses kostja vastuhagist loobumisega. Maakohus rahuldas hageja hagi ja lõpetas korteriomandi kaasomandi korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et enampakkumise viib läbi kohtutäitur Elin Vilippus; enampakkumise alghind on 215 000 eurot; enampakkumise tulemist kaetakse esmajärjekorras enampakkumise kulud (täitekulud); ülejäänud müügist saadud raha jaguneb hageja ja kostja vahel võrdselt vastavalt nende kaasomandiosade suurusele ning seejärel arvestab kohtutäitur hagejale makstavast hüvitisest maha kostja tasaarvestatava nõude summas 1568,01 eurot, mille võrra on hagejale väljamakstav summa väiksem ja kostjale väljamakstav summa suurem. Maakohus jättis jõusse Harju Maakohtu 11.12.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
8.Kostja loobus vastuhagist 09.05.2024 kohtuistungil, hageja loobumisele vastuväiteid ei esitanud.
9.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja on korteriomandi (regisriosa nr 9764250) kaasomanikud selliselt, et kummalegi kuulub 1⁄2 kaasomandi mõttelist osa.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 järgi, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi 3
2-23-17401 avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Maakohus ei tuvastanud kaasomanike kaasomandi lõpetamise välistamise kokkulepet ega ka muid piiranguid, mis takistasid kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 2). Kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused on täidetud.
11.Maakohus leidis, et kaasomand tuleb lõpetada hageja taotletud viisil selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja müügitulem jagatakse pärast hageja ja kostja vahel võrdsetes suurustes, kuna kaasomanike osade suurused on samuti võrdsed.
12.Kuivõrd kostja taotles, et kohus arvestaks müügist saadava raha jagamisel kostja nõudeid hageja vastu ja tasaarvestaks kostja nõuded, siis on selline tasaarvestus võimalik. Nii nagu kaasomandis oleva asja jätmisel ühele kaasomanikule teisele kaasomanikule makstava hüvitise vastu on võimalik kattuvas ulatuses tasaarvestada ühele kaasomanikule makstav õiglane hüvitis teise kaasomaniku rahalise nõudega esimese kaasomaniku vastu, mis seonduvad kaasomandi eseme omandamiseks kantud kuludega, on samasugune tasaarvestus võimalik ka juhul, kui kaasomand lõpetatakse selle avalikul enampakkumisel müümisel. Hageja ei vaielnud vastu, et eelkirjeldatud kujul on tasaarvestus võimalik.
13.VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
14.Kostja soovis tasaarvestada 2996 eurot, millega hageja on rikastunud kostja arvelt poole võrra korteri sisustamisel tehtud kulutustest 5992 eurot. Kostja ei tõendanud, et ta on kaasomandis korteri sisustamiseks kandnud kulusid 5992 euro ulatuses. Kostja esitatud tõenditest ei tulene, et soetatud tehnika ja mööbel on paigaldatud vaidlusalusesse korterisse. Seetõttu ei ole kostjal hageja vastu nõuet 2996 euro ulatuses ja kostja nõuet ei ole võimalik hüvitisega tasaarvestada.
15.Kostja soovis tasaarvestada korteri kommunaalkulude hüvitamise nõude 2647,36 euro ulatuses, mille võrra on hageja rikastunud kostja arvelt, sest kostja kandis kommunaalkulusid kokku 5294,72 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 kohaselt on korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulusid. Kostja on tõendanud, et ta on tasunud alates 2019. a majandamiskulusid 5294,72 euro ulatuses. Seega pooles ulatuses ehk summas 2647,36 eurot on tegemist hageja kohustusega korteriühistu ees, mille hageja eest täitis kostja. Kostja käitumisel on käsundita asjaajamise tunnused ning VÕS § 1023 lg-st 1 tulenevalt on õigus nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja saab selle nõude tasaarvestada.
16.Kostja soovis tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude 523,99 eurot, kuna hageja viis korterist ära kostjal kuuluva triikraua (triikraua maksumus on 124,99 eurot) ja lõhkus korteris olnud pliidiplaadi (uue pliidiplaadi soetamise hind on 399 eurot). Kostja ei tõendanud oma väiteid, et hageja oleks korterist ära viinud triikraua ja lõhkunud pliidiplaadi. Seetõttu ei ole kostjal hageja vastu nõuet, mida oleks võimalik hüvitisega tasaarvestada.
17.Kostja soovis tasaarvestada kasutuseeliste hüvitamise nõuet 5950 eurot põhjusel, et hageja elas korteris 2022. a maist kuni 2023. a septembri lõpuni, mil ta sai korterit ainuisikuliselt kasutada. Maakohus leidis, et kostja nõue kasutuseeliste hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kostja nõue on VÕS § 1037 lg 1 järgne väärtuse hüvitamise nõue valduse rikkumise korral. Sellise nõude esmaseks eelduseks on ilma omaniku nõusolekuta ehk omaniku õiguste 4
2-23-17401 rikkumine. Kuna kostja kinnitas, et kostjal oli juurdepääs korteriomandile, ta käis omanikuna korteri seisukorda kontrollimas ja takistusi kostjale selleks ei tehtud, siis ei ole hageja kostja õigusi rikkunud. Kostjal ei ole hageja vastu 5950 euro ulatuses nõuet, mistõttu ei ole kostjal võimalik vastavat nõuet hüvitisega tasaarvestada.
18.Kostja soovis tasaarvestada hagejalt laenu tagastamise nõuet 8300 eurot, millise summa andis kostja hagejale 2015. a sularahas laenuks, et hageja saaks teostada 21.09.2015 tehinguga ostueesõigust ühe teise kinnistu kaasomandi mõttelise osa suhtes. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja ei ole üldse väitnudki, kas ja millal ning mis tingimustel laenamiseks kokkulepe sõlmiti. Kostja ei tõendanud laenulepingu sõlmimist ja hagejale laenu 8300 euro andmist. Seega ei ole kostjal hageja vastu laenu tagastamise nõuet summas 8300 eurot, mistõttu ei ole kostjal võimalik vastavat nõuet hüvitisega tasaarvestada.
19.Eeltoodust tulenevalt tuvastas maakohus, et kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue 2647,36 eurot.
20.Hageja kohtueelsete õigusabikulud 1079,35 eurot on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad. Maakohus pidas põhjendatuks tasaarvestada hageja nõue kostja vastu summas 1079,35 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 2647,36 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on kostjal hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue summas 1568,01 eurot, mida tuleb arvestada korteriomandi müügist saadava raha jagamisel.
21.Kuna maakohus rahuldas hagi ning vastuhagist kostja loobus, siis jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel menetluskulud kostja kanda. Maakohus märkis, et ülekaalukaid põhjuseid menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks ei olnud (TsMS § 162 lg 4). Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel ka sellega, et kohus pakkus ja hageja oli nõus kompromissiga. Kompromissi kohaselt oleks enampakkumise tulemi jaotamisel hagejale väljamakstav summa 2000 euro võrra kostjale väljamakstavast summast väiksem ning selle summa arvelt oleksid kostja tasaarvestatavad nõuded rahuldatud. Kuivõrd maakohus tuvastas, et kostja nõuded on põhjendatud 1568,01 euro ulatuses ehk sarnases ulatuse sellega, millise kompromissiga hageja nõus oli, siis on tulenevalt TsMS § 163 lg-st 2 tuleneva põhimõtte kohaselt õiglane ja põhjendatud, et menetluskuud kannab pool, kes kompromissiga ei nõustunud. Apellatsioonkaebus
22.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 04.06.20024 otsus menetluskulude jaotuse ja kulude hüvitamise osas, samuti osas, milles maakohus ei tuvastanud kostja tasaarvestavat nõuet enam kui 1568,01 euro ulatuses. Kostja palus tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja määrata otsuse täitmise korras kostja tasaarvestatavaks nõude summaks 20 417 eurot.
23.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud nõudeid hageja vastu. Maakohus ei saanud järeldada, et kostja ei ole tõendanud, et köögimööbel ja tehnika on paigaldatud vaidlusalusesse korterisse, mille üle pooled ka ei vaielnud. Maakohus ei ole arvestanud asja juures olevate e-kirjadega, milles hagejat teavitati pliidist ja triikrauast. Pealegi on hageja kinnitanud kohustust vähemalt pool pliidi maksumusest (199,50 eurot) tasuda. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal ei ole kasutuseeliste nõuet. Asjaolust, et kostjal oli korteri võti, ei tulenenud reaalset korteri kasutamise võimalust. Maakohus jättis 5
2-23-17401 arvestamata, et poolte kooselu oli lõppenud ja korterisse jäi elama hageja, millises olukorras ei olnud kostjal võimalik korterit kasutada. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei tõendanud laenu andmist hagejale.
24.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja kohtueelsete kulude hüvitamise nõue 1079,35 eurot on põhjendatud. Kui kaasomandi lõpetamise vaidlustes jäävad kulud poolte endi kanda, siis peaks selline põhimõte rakenduma ka kohtueelsetele kuludele. Arusaamatuks jääb, kuidas maakohus on saanud võtta hageja nõudesumma 1079,35 eurot maha kostja nõudest, mida kostja soovis hageja vastu tasaarvestada. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude eraldi haginõudena, mille kohta ei ole resolutsioonis otsustust tehtud.
25.Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata üldreegliga, et kaasomandi lõpetamisel jäetakse menetluskulud poolte endi kanda, Kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetab kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Menetluskulude jaotamisel on maakohus ebaõigesti arvestanud, et kostja ei nõustunud kompromissiga. Kostja tasaarvestatava nõude osas kompromissi läbirääkimisi ei saanud arvesse võtta menetluskulude jaotamisel, kuivõrd see ei puudutanud hagi nõuet ning omas tähtsust vaid otsuse täitmise korra kindlaksmääramisel. Vastustaja seisukoht
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta menetluskulud kostja kanda.
rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 1 ja p 5 ning § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Kolleegium märgib, et kuigi kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, siis ringkonnakohus ei ole poole taotlusega seotud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
28.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi hageja rahalise nõude osas ja võttis seda arvesse enampakkumise tulemi jaotamisel. Samuti on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja osas, milles maakohus ei ole arvestanud kostja nõuetega hageja vastu kostja soovitud ulatuses ning jätnud need arvestamata enampakkumise tulemi jaotamisel. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus lõpetas menetluse kostja vastuhagis hageja vastu kaasomandi lõpetamise nõudes kostja taotletud viisil seoses kostja vastuhagist loobumisega. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu kaasomandi korteriomandile lõpetamiseks korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadava raha jagamisega poolte vahel võrdselt vastavalt nende kaasomandiosade suurustele. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et enampakkumise viib läbi kohtutäitur Elin Vilippus, enampakkumise alghind on 215 000 eurot, enampakkumise tulemist kaetakse esmajärjekorras enampakkumise kulud (täitekulud) ning ülejäänud saadud raha jaguneb hageja ja kostja vahel võrdselt vastavat 6
2-23-17401 nende kaasomandiosade suurustele. Seega on maakohtu otsus osas, milles maakohus lõpetas menetluse kostja vastuhagis hageja vastu kaasomandi lõpetamiseks kostja taotletud viisil seoses vastuhagist loobumisega TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Maakohtu otsus on jõustunud edasi kaebamata ka osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu ja lõpetas poolte kaasomandi korteriomandile viisil, mille kohaselt müüakse korteriomand enampakkumisel ning enampakkumisel saadav raha jagatakse poolte vahel võrdselt, s.o vastavalt nende kaasomandi osa suurustele 1⁄2 hagejale ja 1⁄2 kostjale. Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra otsuse osas, mida pooled ei vaidlustanud. Maakohtu otsus on jõustunud ka osas, milles maakohus jättis jõusse Harju Maakohtu 11.12.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtuotsuse (kaasomandi lõpetamise) täitmise tagamiseks.
29.Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna ei viinud läbi eelmenetlust nii nagu see on ette nähtud (TsMS § 392 lg 1–3) ega täitnud piisavalt selgitamiskohustust. Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised on mõjutanud asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Maakohus rikkus oluliselt selgitamiskohustust, lahendades kostja nõudeid, mida pole vastuhagi nõuetena esitatud ja mille menetlusse võtmist maakohus ei ole otsustanud.
30.Maakohus on kostja nõudeid hageja vastu käsitanud menetlusliku tasaarvestuse nõudena. Tasaarvestuse mõiste sätestab VÕS § 197 lg 1, mille kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kehtiv tasaarvestus lõpetab VÕS § 197 lg 2 järgi poolte nõuded kattuvas osas. Kohtupraktika kohaselt ei pea tasaarvestuse avalduse esitamiseks kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 27.11.2013, 3-2-1-126-13, p 12). Siiski peab menetlusliku tasaarvestusena esitatud vastunõue olema suunatud põhihagis esitatud nõude tasaarvestamisele, s.o ühe poole rahaline nõue peab olema suunatud teise poole rahalise nõude tasaarvestamisele (TsMS § 373 lg 1 p 1).
31.Kuna hageja kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõude puhul ei ole tegemist rahalise nõudega kostja vastu, siis on maakohus eksinud esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, et kostja nõudeid saab käsitada menetlusliku tasaarvestusena kaasomandi lõpetamise nõudele (vt ka RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399, p 22). Kohtu ülesanne on juba eelmenetluses poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).
32.Maakohus lahendas nõudeid, mida kostja on soovinud hageja vastu esitada, kuid neid vastuhagi nõuetena ei ole esitatud. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel pooltega õiguslikku olukorda arutama ja välja selgitama, kas pooled on soovinud esitada teineteise vastu rahalisi nõudeid, andma vajaduse korral selleks tähtaja ja kui nõuded esitatakse, need sisuliselt läbi vaatama. Maakohus peab täitma selgitamiskohustust ja juhtima poolte tähelepanu esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt nende nõuete maksmapaneku eeldustele. Kui pooled esitavad vastastikku põhjendatud nõudeid, saab maakohus need VÕS § 197 lg 1 ja TsMS § 445 lg 1 alusel resolutsioonis tasaarvestada.
33.Maakohus on jätnud otsuse resolutsioonis lahendamata hageja kahju hüvitamise nõude. Kohtul tuleb võtta seisukoht kõikide nõuete, sh kahju hüvitamise nõudelt viivise nõude 7
2-23-17401 suhtes, mis on menetluses esitanud. Kohus peab otsuse resolutsiooniga lahendama kõik esitatud nõuded (TsMS § 442 lg 5). Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
35.Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse poole maakohtu menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks seoses vastuhagist loobumisega. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule poolte rahaliste nõuete osas ning asja selles osas uuel läbivaatamisel maakohtus võib kostjal tekkida riigilõivu tasumise kohustus, jätab ringkonnakohus 04.07.2024 taotluse vajadusel maakohtu lahendada.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.