Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-15910
Tsiviilasi
Männi Field OÜ (likvideerimisel) hagi Vladimir Gerasimovi, Tatjana Pihlaku, Natalia Gerasimova, Denis Kalnitskiy ja Osaühingu VOLHOV GRUPP vastu kinnisasja omandiõiguse tunnustamiseks ja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Männi Field OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. september 2019
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Männi Field OÜ (likvideerimisel) (hageja) (registrikood 12725895), esindaja advokaat Kai Villman Vastustajad:
1.Vladimir Gerassimov (kostja I) (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud XXXXX)
5.Osaühing VOLHOV GRUPP (kostja V) (registrikood 10579432) kostjate I, II ja IV lepinguline esindaja Marko Tiirik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. aprilli 2019 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada Männi Field OÜ (likvideerimisel) hagi Tatjana Pihlak, Natalja Greassimova, Denis Kalnitskiy ja Osaühing Volhov Grupp vastu.
2.Tunnustada Männi Field OÜ (likvideerimisel) omandiõigust kinnistule asukohaga XXXXXXX (reg nr XXXXXXXXX) ja mõista see välja Tatjana Pihlak, Natalja Gerassimova, Denis Kalnitskiy ja Osaühing Volhov valdusest Männi Field OÜ (likvideerimisel) valdusesse.
3.Lõpetada menetlus Männi Field OÜ (likvideerimisel) hagis Vladimir Gerassimov vastu seoses kostja surmaga.
4.Männi Field OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Jätta Männi Field OÜ (likvideerimisel) menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt Tatjana Pihlak, Natalja Greassimova, Denis Kalnitskiy ja Osaühing Volhov Grupp kanda. Vladimir Gerassimovi (surnud), Tatjana Pihlak, Natalja Greassimova, Denis Kalnitskiy ja Osaühing Volhov Grupp menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
6.Välja mõista Tatjana Pihlakult, Natalja Greassimovalt, Denis Kalnitskiylt ja Osaühingult Volhov Grupp solidaarselt Männi Field OÜ (likvideerimisel) kasuks menetluskuluna maakohtus 1026 eurot ja ringkonnakohtus 1157,23 eurot. Tasumisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Männi Field OÜ (likvideerimisel) (hageja) esitas hagi Vladimir Gerassimov (kostja 1), Tatjana Pihlak (kostja 2), Natalia Gerassimova (kostja 3), Denis Kalnitskiy (kostja 4) ja
OÜ Volhov Grupp (kostja 5) vastu omandiõiguse tunnistamise nõudes. Hageja palub tunnistada enda omandiõigust kinnistule asukohaga XXXXXXXXX ning mõista nimetatud kinnistu kostjate valdusest välja koos kohustusega vabastada kinnistu ja anda selle valdus üle hagejale. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 11. aprill 2018 notariaalse kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu OÜ-ga Torello, millega omandas kinnistu reg.osa nr XXXXXXXXX asukohas XXXXXXXXX. Hageja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud 13. aprill 2018. Hageja on seisukohal, et tema omandiõigus on tõendatud. Kinnistu on Zinaida Gerassimova ja tema perekonna otseses valduses. Vastavalt Z. Gerassimova ja Allan Uustal vahel 6. detsembril 1994 sõlmitud ehitise ostu-müügilepingule kasutavad Z. Gerassimova ja temaga koos elavad perekonnaliikmed kõiki eluruume kuni nende surmani (Eesti NSV Tsiviilkoodeksi § 243 lg 3). Z. Gerassimova suri 2017. aastal ning seoses tema surmaga lõppesid ka tema perekonnaliikmete õigused kinnisasja kasutada. Hageja on 14. mail 2018 teinud kostjale 1 ettepaneku valduse vabatahtlikuks üleandmiseks ning kinnisasja vabastamiseks. Kostja 1 oli enda vastuses seisukohal, et 06. detsembri 1994 lepingu p 7 järgi on müüjal ja temaga kooselavatel perekonnaliikmetel õigus ehitist kasutada kuni nende surmani. Perekonnaliikmetena nimetas kostja 1 Tatjana Pihlakut, Dmitri Pihlakut, Natalja Gerassimovat ja Denis Kalnitskiyt. Hageja 02. oktoobri 2018 päringu peale nimetatud isikutele, kas nad valdavad kinnistut ning kas neil on õigus kinnistut kuni surmani kasutada, vastas ainult D. Pihlak, et ta ei kasuta ning tal pole ka õigust kinnistut kasutada. Hageja arvates juhinduvad kostjad 24. novembri 2014 ostu-müügilepingu nr 7695 täpsustusest. Hageja on seisukohal, et kostjad valdavad asja ebaseaduslikult ning kostjate valdus on pahauskne AÕS § 34 lg 1 ja § 35 lg 2 alusel. Hageja on seisukohal, et TsK § 243 lg-s 3 nimetatud õigus ei saa olla määratud kogu kinnisasjale ning see ei saa kehtida põlvest põlve kõigi alanejate sugulaste ja nende pereliikmete kohta kuni nende surmani. Vastasel juhul puuduks asja ostjal igasugused õigused oma omandiõigust teostada ning mõistlikkus asja omandada ja ostuhinda tasuda. Samuti on TsK § 243 lg 3 mõte müüja poolt nimetatud isikute kaitse olemasoleva elukoha kaotamise vastu. Z. Gerassimova ega kostjate elukohaks ei ole olnud XXXXXXXXX, vaid XXXXXXXXX. Hageja arvates tuleks sarnaselt kehtiva VÕS § 29 lg-le 1 selgitada välja poolte tahe selles, miks lisati
6.detsembri 1994 lepingusse punkt 7. Lepingu teiseks pooleks olnud A. Uustal on hageja päringule 9. oktoobril 2018 vastanud, et tema mäletamist mööda oli eesmärgiks, et Z. Gerassimova eluajal saaksid tema ja perekonnaliikmed maja koos Z. Gerassimovaga kasutada. Hageja arvates tuleks lepingu p 7 mõista selliselt, et eluaegse elamise õigus kehtis ainult Z. Gerassimova eluajal ning seoses tema surmaga lõppesid tema perekonnaliikmete õigused nimetatud kinnistut kasutada.
2.Kostjad 1, 2 ja 4 vaidlesid hagiavaldusele vastu, paludes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei vaidlusta, et hageja on kinnistu omanik, kuid isikutel, kes olid 6. detsember 1994 lepingu sõlmimise hetkel Z. Gerassimova perekonnaliikmed, on õigus elada selles elamus kuni nende surmani. 11. aprillil 2018 sõlmitud kinnistu ostumüügilepingu p 4.3 kohaselt lähevad hagejale üle kõik lepingu eseme suhtes kehtivad õigused ja kohustused, mis tulenevad 6. detsembri 1994 lepingust. Kostjad 3 ja 5 ei ole hagiavaldusele vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 15. aprilli 2019 otsusega hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et poolte vahel on vaidlus 6. detsember 1994 sõlmitud lepingu p 7 tõlgendamise osas ehk kas Z. Gerassimova surmaga lõppesid ka tema perekonnaliikmete õigused kasutada XXXXXXX kinnistu eluruume. Hageja on esitanud kostjate vastu vindikatsiooninõude AÕS § 80 alusel. Maakohus ei nõustunud hageja tõlgendusega TsK § 243 lg 3 eesmärgi osas, mille järgi oli müüja või kolmanda isiku kasutusõiguse säilitamise eesmärk õiguskaitse elukoha kaotamise vastu. Maakohus märkis, et müüdud elamus teatud eluruumi ja selle juurde kuuluvate abiruumide kasutamise kohta sõlmitud kokkulepe jääb jõusse ka siis, kui hiljem toimub omandiõiguse üleminek. Lisaks võis selline kokkulepe mõjutada ka teisi lepingutingimusi, nt lepingu hinda. Tekkis piiratud asjaõigus võõrale asjale- asjaõiguslik koormis. Maakohus oli seisukohal, et lepingupoolte tahe on selgelt väljendatud 1994.a sõlmitud ostumüügilepingu nr 7695 p-s 7 ja täpsustatud 24. november 2014 (tl 24-25). A. Uustali
9.oktoobri 2018 vastus hageja lepingulise esindaja järelpärimisele (tl 29) ei kinnita poolte tahet lisada lepingusse tingimus, et eluruumide kasutamise õigus oli Z. Gerassimova perekonnaliikmetel ainult tema eluajal. 1994.a sõlmitud ostu-müügilepingu p 7 sõnastus ja Z. Gerassimova notariaalselt kinnitatud täpsustus lepingule nr 7695 (perekonnaliikmete loetelu) kinnitavad kohtu hinnangul üheselt asjaolu, et punkti 7 mõtte järgi sätestati kasutusõigus Z. Gerassimova ja tema perekonnaliikmetele kuni nende surmani ehk noorima kasutaja surmani. Maakohus märkis, et TsK § 243 lg 3 sisu on sarnane kehtiva AÕS-i kasutusvalduse sätetega. AÕS § 210 lg 1 järgi lõpeb kasutusvaldus kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 210 lg 11 reguleerib olukorda, kus üks kasutusvaldus on seatud mitme isiku kasuks ning tegemist on ühe tervikliku õigusega, mis kuulub mitmele isikule üheaegselt. Sel juhul kehtib sama õigus samas mahus ka pärast ühe kasutusvaldaja surma edasi ülejäänud kasutusvaldajate suhtes. Põhimõtteliselt saavad ülejäänud kasutusvaldajad kasutada kasutusvaldusest tulenevaid õigusi samas mahus, mis algselt kokku lepiti, kuni viimane kasutusvaldaja elab. TsK § 243 lg-st 3 ega kehtiva AÕS-i kasutusvalduse sätete sisust ei tulene Z. Gerassimova ja tema perekonnaliikmete (kostjate) kohustust kasutada XXXXXXX eluruume/elamut oma elukohana. Maakohus leidis, et kostjate valdus on õiguspärane, kostjate õigus kinnistut kasutada tuleneb 1994.a sõlmitud lepingu nr 7695 p-st 7 ja see õigus on müüja Z. Gerassimova perekonnaliikmetel jätkuv ka pärast lepingupoole (Z. Gerassimova) surma. Puudub alus AÕS § 80 alusel asja väljanõudmiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 15. aprill 2019 otsuse peale. Hageja palub tühistada otsus täies ulatuses, teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi ning tunnistada Männi Field OÜ (likvideerimisel) omandiõigust kinnistule asukohaga XXXXXXXXX ning mõista kinnistu kostjate valdusest välja koos kohustusega vabastada kinnistu ja anda selle valdus üle Männi Field OÜ-le (likvideerimisel). Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks läbivaatamiseks
esimese astme kohtule. Hageja palub menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Hageja hinnangul on maakohus jätnud tuvastamata asja lahendamisel olulised asjaolud, jätnud täitmata selgitamiskohustuse ning rikkunud õigusnorme (kohaldanud ebaõigesti VÕS § 29 lg 3 ja lg 4 ja Eesti NSV TsK § 243 lg 3, AÕS § 201, § 201 lg 1 , § 213 § 214 lg 1, § 221 lg 1 ja 227 ning VÕS § 389). Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille järgi kuni noorima kinnistu kasutaja surmani on kostjate valdus seaduslik terve kinnistu suhtes. Kohtu seisukoht ei põhine ühelegi asjas esitatud tõendil. 6. detsembri 1994 lepingu p-ga 7 määrati üksnes ehitistes asuvate eluruumide kasutusõigus. Kohus ei saanud iseseisvalt laiendada õigust kogu kinnistule; mistõttu hagi rahuldamata jätmine kogu kinnistu osas on ebaõige. Hageja esitas tõendina Z. Gerassimova seletuse 14. novembrist 2014. aastast kui tõendi, et Z. Gerassimova ega ükski kostjatest ei elanud aadressil XXXXXXXXX 6. detsember 1994 seisuga. 24. novembri 2014 täpsustuses puudub sõnastus, mis annaks alust pidada seda lepingupoolte ühiseks tahteavalduseks või Z. Gerssimova tahteavalduseks. 24. novembri 2014 täpsustus ei ole täpsustus lepingu kohta, vaid Z. Gerassimova poolt enda lähedastele vajaliku asjaolu fikseering, millel pole lepingu poole jaoks juriidilist tähtsust. Nimetatud dokument on notariaalne allkirja õigsuse kinnitamine. Samuti puuduvad selles andmed, et dokument vastab Z. Gerassimova tahteavaldusele. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda asjaoludest, kuidas lepingupool 6. detsembril 1994 lepingu p-i 7 mõistis, mitte kuidas ta 24. november 2014 (20 a hiljem) seda tagantjärele tahab mõista ja tõlgendada. Maakohus ei ole tuvastanud, kes kostjatest elasid 6. detsembri 1994 seisuga koos Z. Gerassimovaga elamuseaduse (ES) § 10 tähenduses ja kellele laienes TsK § 243 lg-st 3 tulenev õigus. Hageja arvates oleks neid asjaolusid pidanud tõendama kostja. Maakohtu viited asjaõigusseaduse kasutusvalduse sätetele ei ole asjakohased, kuna asjaõigusseaduses sätestatud kasutusvaldus ei ole analoogne TsK § 243 lg-s 3 sätestatud õigusega. Hageja hinnangul võib 6. detsembri 1994 lepingu p-s 7 nimetatud õigus oma sisult olla üürileping, tasuta kasutamise leping või muu võlaõiguslik leping ning selle oleks kohus pidanud tuvastama. Pooled ei ole 6. detsembril 1994 notarile avaldanud, et soovivad lepingu p-s 7 nimetatud õiguse kandmist kinnistusraamatusse.
5.Kostjad 1, 2 ja 4 ei nõustu apellatsioonkaebusega ja jäävad maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Kostjad 3 ja 5 ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
6.Hageja esitas 9. detsembril 2019 taotluse menetluse lõpetamiseks kostja 1 suhtes seoses tema surmaga TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel, sest vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõigusnormi rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel. Hagi kuulub rahuldamisele kostjate 2-5 osas. Seoses kostja 1 surmaga XXXXX kuulub menetlus tema suhtes TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetamisele, kuna vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
8.Maakohus tuvastas ja asjas ei ole vaidlust, et hageja on vastavalt kinnistusraamatu kandele kinnistu reg nr XXXXXXXXX asukohaga XXXXXXXXX, omanik. Kinnistu omandamisel nõustus hageja vastavalt 11. aprilli 2018 kinnistu müügilepingu p-le 4.3, et temale lähevad üle kõik lepingu eseme suhtes kehtivad õigused ja kohustused, mis tulenevad Z. Gerassimova ja A. Uustali vahel 6. detsembril 1994 sõlmitud ehitise ostu-müügilepingust (edaspidi müügileping). Müügilepingu p 7 kohaselt leppisid pooled kokku vastavalt TsK § 243 lg-le 3, et müüdavates ehitistes kasutavad müüja ja temaga koos elavad perekonnaliikmed kõiki eluruume kuni nende surmani. Asjas puudub vaidlus, et müügilepingu pooleks ja ehitise kui vallasasja endiseks omanikuks olnud Z. Gerassimova suri 2017. aastal. Hageja väitel on kinnistu koos selle oluliseks osaks oleva elamuga Z. Gerassimova pereliikmete valduses ning sellel aadressil on registreeritud ka OÜ Volhov Grupp (kostja 5). Hageja on AÕS § 80 alusel nõude esitanud nende isikute vastu, keda Z. Gerassimova nimetas 11. novembri ja 24. novembri 2014 notariaalsetes avaldustes oma perekonnaliikmetena müügilepingu sõlmimise ajal (v.a D. Pihlak, kes on hagejale teatanud, et ta ei kasuta kinnistut ja tal pole õigust seda kasutada).
9.AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Asja lahendamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas kostjatel (igal kostjal eraldi) on müügilepingu p-i 7 või muul alusel õigus kinnistut või selle osa kasutada (vallata). Tõendamiskoormus on selles osas kostjatel. Ringkonnakohus selgitas kostjatele nende tõendamiskoormist 30. septembri 2019 kirjaga. Kostjad ei ole ringkonnakohtule vastanud ega oma seisukohta esitanud. Maakohtu menetluses on kostjad 1-4 tuginenud oma valduse põhjendamisel müügilepingu p-le 7. Kostja 5 ei ole oma valduse õiguspärasust üldse põhjendanud.
10.Müügileping sõlmiti 6. detsembril 1994. VÕS, TsÜS ja RES RS § 11 kohaselt tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002 kohaldada enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 243 lg 3 kohaselt oli pooltel õigus võtta elamu ostu-müügi lepingusse tingimus müüja või kolmanda isiku õiguse kohta kasutada eluaegselt või tähtajaliselt eluruumi müüdavas majas. Selline kokkulepe säilitab kehtivuse elamu omandiõiguse hilisema ülemineku korral. TsK § 243 lg 3 järgne kokkulepe peaks selguse mõttes olema piisavalt määratletud. Antud juhul ei nähtu müügilepingust, kes on need konkreetsed isikud, kes võivad müügilepingu poolte kokkuleppel TsK § 243 lg 3 kohaselt kasutada ehitises eluruume kuni oma surmani. Alates 1. juulist 2002 hakkas kehtima võlaõigusseadus. VÕS, TsÜS ja RES RS § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Maakohus on jätnud nimetatud normi tähelepanuta ning pooltevahelise õigussuhte pärast
1.juulit 2002 kvalifitseerimata.
11.Hageja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et antud juhul ei ole müügilepingu pooled avaldanud tahet lepingu p-s 7 saavutatud kokkuleppest tuleneva õiguse kandmiseks kinnistusraamatusse. Ringkonnakohus märgib, et AÕS § 51 lg 1 ja KRS § 9 lg 1 kohaselt peavad kinnisasjaga seotud asjaõigused olema kantud kinnistusraamatusse, kuid sellist kannet ei ole kinnistusraamatusse tehtud. Olukorras, kus õigustatud isikute ring on määratlemata (v.a Z. Gerassimova) ei oleks see ka võimalik. Seega ei saa ehitises asuvate eluruumide kasutamise õiguslikuks aluseks olla piiratud asjaõigus (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus). Müügilepingu p-s 7 kokkulepitu on vähemalt alates 1. juulist 2002 võlaõigusliku sisuga kokkulepe. Maakohtu viited asjaõigusseaduse kasutusvalduse sätetele ei ole asjakohased.
12.Õigussuhte kvalifitseerimine on kohtu kohustus ja kohus peab menetlusosalistega kohtuasja asjaoludele antavat võimalikku õiguslikku hinnangut arutama. Ringkonnakohus on selle kohustuse täitnud 30. septembri 2019 kirjaga, milles selgitas menetlusosalistele õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist. Ringkonnakohus leiab, et 6. detsembri 1994 müügilepingu p 7 kokkuleppele kohalduvad asja tasuta kasutamise lepingu sätted (VÕS § 389- § 395). Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Asjas puuduvad andmed, et Z. Gerassimova ja tema pereliikmed oleksid asja kasutamise eest tasu maksnud. Olukorras, kus müügilepinguga ei ole eluruumi kasutamiseks õigustatud konkreetseid isikuid kokku lepitud, on pärast Z. Gerassimova surma ülejäänud eluruumi kasutama jäänud pereliikmete osas tegemist tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga. VÕS § 393 lg 3 kohaselt kui eseme kasutamistähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist.
13.Hageja on 14. mail 2018 teinud kostja V. Gerassimovile ja 2. oktoobril 2018 kostjatele T. Pihlak, N. Gerassimova ja D. Kalnitskiy ettepaneku kinnisasi tagastada ja on andnud selleks ka tähtaja. Tegemist on isikutega, kes ise peavad ennast müügilepingu p 7 tähenduses Z. Gerassimova perekonnaliikmeteks. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on kehtivate tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavaldustega ja need on kostjatele (hiljemalt koos hagiavaldusega) kätte toimetatud. Kostjad 1-4 ei ole kohtumenetluses esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse asuda teistsugusele seisukohale. Kuna leping on kehtivalt üles öeldud, puudub kostjatel 1-4 õiguslik alus vaidlusaluse ehitise ja kogu kinnistu kasutamiseks.
14.Maakohus ei ole asja lahendades võtnud seisukohta, kes olid Z. Gerassimova perekonnaliikmed lepingu p 7 tähenduses. Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse seisukohad selles, et Z. Gerassimova 14. ja 24.novembri 2014 seletusi ei saa pidada lepingu p 7 täpsustusteks, kuna need on koostatud lepingu ühe poole poolt. Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda mh lepingu sõlmimise ajal kehtinud elamuseadusest, mille § 10 lg 1 järgi on eluruumi omaniku perekonnaliikmed tema abikaasa, nende lapsed ja vanemad. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt teisi isikuid, sh töövõimetuid ülalpeetavaid võidakse tunnistada perekonnaliikmeteks, kui nad elavad omanikuga koos ja neil on ühine majapidamine. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et lepingus selge kokkuleppe puudumise tõttu saab kohus mõiste „kooselav perekonnaliige“ sisustada eelkõige lepingu sõlmimise hetkel kehtinud õiguse alusel. Z. Gerassimova 2014. aasta täpsustused ja selgitused ei tõenda kostjate kasutuse õiguslikku alust. Kostjad 1-4 ei ole tõendanud, et nad olid lepingu sõlmimise ajal Z. Gerassimova perekonnaliikmed ES § 10 lg 1 järgi. Arvestades ringkonnakohtu seisukohta otsuse p-s 13 ei oma see asjaolu ka asja lahendamisel tähtsust.
15.Hageja väidab, et kostjate valduses ei ole üksnes eluruumid, vaid kogu kinnistu. Maakohus ei ole selle hageja väite osas seisukohta võtnud. Kostjad ei ole selgitanud, millises ulatuses nad peavad oma valdust kinnistule õiguspäraseks. Maa vaidlusaluse ehitise juurde kinnistati 2018. aastal. Kuni selle ajani kasutasid kostjad ehitist kui vallasasja koos seda ümbritseva maatükiga, mis oli praktikas tavapärane, kui ei olnud lepitud kokku teisiti. Lepingu ülesütlemisega ütles hageja kehtivalt üles kogu kinnistu tasuta kasutamise lepingu, mistõttu tuleb kostjatel 1-4 vabastada kogu kinnistu valdus.
16.Kostja 5 on juriidilise isikuna registreeritud vaidlusalusele kinnistule ja tema juhatuse liikmeks on kostja 3. Kostjad 3 ja 5 ise ei ole oma seisukohta kostja 5 kasutuse õiguslikku aluse kohta kohtumenetluses avaldanud. Kostja 5 on juriidiline isik, mistõttu ei saa kostja 5 tugineda
kinnistu kasutamisel ka võimalikele Z. Gerassimova perekonnaliikme õigustele müügilepingu p 7 alusel. Seega kuulub hagi rahuldamisele ka kostja 5 suhtes, kuna asjas ei ole leidnud tuvastamist tema kasutuse õiguslik alus.
17.Ringkonnakohus leiab, et hagi kuulub kostjate 2-5 vastu rahuldamisele AÕS § 80 alusel. Kostja 1 osas tuleb menetlus seoses tema surmaga lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel, kuna vaidlusalune õigussuhe ei võimalda õigusjärglust.
18.Seoses hagi rahuldamisega tuleb hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate 2-5 kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirjad. Hageja menetluskulud maakohtus on 1026 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja kulutused õigusabile 5, 5 h (110 eurot/h , lisandub km) ulatuses 726 eurot (koos km-ga) (lk 98). Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on 1157,23 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja kulutused õigusabile 6,5 h (110 eurot/h, lisandub km) ulatuses kokku 857,23 eurot (koos km-ga). Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi on tegemist vajalike ja põhjendatud kulutustega õigusabile, mis tuleb koos tasutud riigilõivuga kostjatelt 2-5 solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel kuulub menetluskuludelt välja mõistmisele viivis kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.