Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Otsuse teatavaks tegemise aeg
29. jaanuar 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-6811
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagi XX ja YY vastu kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 15. augusti 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX ja YY apellatsioonkaebused
Apellatsioonkaebuse hind
XX apellatsioonkaebus 336 676,22 eurot YY apellatsioonkaebus 164 671,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis, registrikood 11937939) pankrotihaldur Kalev Mägi, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel Kirjalik menetlus
1.Lõpetada menetlus Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) hagis XX vastu kahjuhüvitise 120 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta XX 28. aprillil 2019 esitatud taotlus enda vande all ülekuulamiseks tähelepanuta.
3.Jätta YY 20. detsembril 2019 esitatud vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
Jätta Harju Maakohtu 15. augusti 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
5.Jätta XX ja YY apellatsioonkaebused rahuldamata.
6.Jätta apellatsioonimenetluses kantud Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi menetluskulud 49 % ulatuses solidaarselt XX ja YY kanda ning 51 % ulatuses XX kanda.
7.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
8.Mõista XX-lt riigituludesse välja 2700 euro suurune riigilõiv, mille tasumisest XX oli vabastatud. XX-l tuleb tasuda 2700 eurot riigituludesse praeguse ringkonnakohtu otsuse jõustumisest alates ühe aasta jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates tasumise kohustuse tekkimisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis, pankrotivõlgnik) pankrotihaldur Kalev Mägi (hageja) esitas 29. aprillil 2017 Harju Maakohtule XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt pankrotivõlgniku kasuks välja kahjuhüvitise 164 671,22 eurot ja kostjalt I 172 125 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hageja vähendas 18. detsembril 2017 nõuet kostja I vastu 120 euro võrra. Hagiavalduse kohaselt asutati pankrotivõlgnik 2010. aasta mais ja selle põhitegevusalaks oli kindlustusmaakleri tegevus. Äriregistrisse kandmisel oli osaühingu ainuosanikuks kostja II, alates 2010. a detsembrist olid osanikeks BAZEL Holding OÜ (33,25 %), BB Invest OÜ (33,25 %) ja Fort Invest OÜ (33,5 %). Kuni 30. juunini 2015 oli osaühingu ainsaks juhatuse liikmeks kostja II, alates 1. juulist 2015 oli ainsaks juhatuse liikmeks kostja I. Harju Maakohtu 30. septembri 2016. a määrusega kuulutati välja pankrotivõlgniku pankrot. Pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate nõudeid kokku summas 527 033,23 eurot. Kostja I on kostja II mõjutamise tulemusena teinud pankrotivõlgniku pangakontodelt alates 2013. aastast osanikule BAZEL Holding OÜ-le ning teistele kostjatega seotud äriühingutele makseid, millel puudus hagejale teadaolevatel andmetel nii õiguslik alus kui ka majanduslik põhjendus. Pankrotivõlgniku osanikule BAZEL Holding OÜ-le tehti alusetult väljamakseid ajavahemikus 2013. a mai kuni 2014. a märts summas 33 956,22 eurot ja 22. juunil 2016. a summas 650 eurot (s.o kokku 34 076,22 eurot). Alfa Meridianus OÜ-le tehti alusetult väljamakseid 2014. a aprillis summas 10 990 eurot. Tafaas M OÜ-le tehti alusetult väljamakseid ajavahemikus 2014. a aprill kuni september summas 21 025 eurot. Malburg Integro Ltd-le (kostjate varifirma) tehti alusetult väljamakseid ajavahemikus 2014. a juuli kuni detsember summas 98 700 eurot. Lisaks maksis kostja I pankrotivõlgniku pangakontolt
18.novembril 2015 Rialto Inter Ltd-le alusetult välja 80 985 eurot ja võttis alates
19.novembrist 2015 alusetult välja sularaha 91 020 eurot. Kostjatel tuleb solidaarselt pankrotivõlgnikule tekitatud kahju 164 671,22 eurot ja kostjal I 172 005 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 ja § 1671 lg 1 alusel hüvitada. Pankrotivõlgniku osanikule alusetu väljamakse tegemisel saab kostja II vastutuse aluseks olla ka ÄS § 158 lg 6. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. 2 (14)
Kostja I vastuväidete kohaselt oli alates pankrotivõlgniku asutamisest kuni 1. juulini 2015 pankrotivõlgniku ainuke juhatuse liige kostja II. Pankrotivõlgniku teistel osanikel (sh kostjal I) ei olnud ülevaadet pankrotivõlgniku majanduslikust olukorrast. Kostja II poolt üle antud dokumendid on loetletud üleandmis-vastuvõtmis aktis, mille kostja II jättis allkirjastamata. Kostja II ei andnud kostjale I üle kõiki pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumente. Arvutist, milles pidi olema pankrotivõlgniku raamatupidamine, ja mille kostja I sai mõni aeg hiljem raamatupidamisteenust osutava osaühingu Raameri Grupp käest, oli eemaldatud kõvaketas. Kostjaga I seotud äriühingutele tehtud väljamaksetel oli majanduslik sisu (vahendustasu OÜ GRS TECNO kindlustuslepingute vahendamise eest). Malburg Integro Ltd ei ole kostjaga I seotud äriühing ja sellele tehtud väljamaksete majanduslikku sisu kostja I ei tea. Kostja I ei ole mõjutanud kostjat II võlgnikule kahju tekitama ja see väide on tõendamata. Rialto Inter Ltd-le ei ole kostjaga I seotud äriühing ja sellele tasuti 80 985 eurot sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmiseks. Pankrotivõlgniku kontodelt väljavõetud sularaha kasutati pankrotivõlgniku huvides. Alternatiivselt, välja mõistetavat kahjuhüvitist tuleb vähendada, sest hageja ei ole väidetavalt alusetult tehtud makseid kolmandatelt isikutelt tagasi nõudnud. Kostja II vastuväidete kohaselt ei olnud ta pankrotivõlgniku viimane juhatuse liige, mistõttu tal ei ole ligipääsu pankrotivõlgniku arhiivis olevatele dokumentidele. Kostja II andis kõik dokumendid 2015. aastal üle kostjale I. Kostja II tehtud tehingutel oli majanduslik sisu ja nende tõttu kasvas oluliselt võlgniku müügitulu. Mh kinnitavad seda võlgniku majandusaasta aruanded. Juhatuse pädevusse jäävaid otsuseid võttis vastu kostja I. BAZEL Holding OÜ-le, Malburg Integro Ltd-le, Tafaas M OÜ-le ja Alfa Meridianus OÜ-le tasus kostja II kostjalt I saadud arvete alusel, sest tehingud olid dokumenteeritud ja teenuseid pankrotivõlgnikule osutatud. Pankrotivõlgniku osanikud kiitsid kostja II tegevuse pankrotivõlgniku juhatuse liikmena heaks. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 15. augusti 2019. a otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt pankrotivõlgniku kasuks välja kahjuhüvitise 164 671,22 eurot ja kostjalt I 172 005 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 75 % ulatuses kostja I kanda ja 25 % ulatuses kostja II kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. Hagi tagamise määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud jättis maakohus kehtima ning kostja I taotlused menetlustähtaja ennistamiseks ja menetlusabi saamiseks rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et 30. septembril 2016 kuulutati välja pankrotivõlgniku pankrot ja määrati pankrotihalduriks K. Mägi. Pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate nõudeid kokku summas 527 033,23 eurot. Pankrotivõlgniku asutajaks ja juhatuse liikmeks oli ajavahemikus 7. mai 2010 kuni 1. juuli 2015 kostja II ning sealt edasi oli juhatuse liikmeks kostja I. Pankrotivõlgniku osanikeks olid alates 28. detsembrist 2010 BAZEL Holding OÜ, BB Invest OÜ ja Fort Invest OÜ. Äriregistrist nähtub, et BAZEL Holding OÜ juhatuse liikmeks oli ajavahemikus 26. november 2010 kuni 10. detsember 2014 BB ja sealt edasi kostja I, BB Invest OÜ juhatuse liikmeks oli ajavahemikus 22. november 2010 kuni 11. veebruar 2015 UU ja sealt edasi CC ning Fort Invest OÜ juhatuse liikmeks oli alates
18.juunist 2010.a kostja II. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on tekitanud solidaarselt pankrotivõlgnikule kahju 164 671,22 eurot ja kostja I kahju 172 005 eurot. Maakohus tugines ÄS § 178 lg-tele 1 ja 2, § 1671 lg-le 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 35 ja VÕS § 115 lg-le 1 ja § 127 lg-le 1 ning tuvastas kostjate vastutuse eeldused. Tõenditest nähtuvalt on pankrotivõlgniku pangakontolt ajavahemikus 2013. a mai kuni 2014. a märts BAZEL Holding OÜ-le üle kantud 33 956,22 eurot, Alfa Meridianus OÜ-le 10 990 eurot, ajavahemikus 2014. a aprill kuni september Tafaas M OÜ-le 21 025 eurot, juulist kuni detsembrini Malburg Integro Ltd-le 21 025 eurot. Kuna kostjate menetluses väljendatud seisukohad äriühingutele tehtud maksete seaduslikkuse osas on vastuolulised, saab järeldada, et 3 (14)
nendeks ei olnud seaduslikku alust. Kostja II väidab, et äriühingutele maksti vahendustasu kostja I vahendatud OÜ GRS TECNO kindlustuslepingute eest kokku summas 33 128,03 eurot ning ülejäänud summa muude teenuste eest. Kostja I väidete kohaselt on kõik eelpool toodud äriühingutele tasutud summad vahendustasu OÜ GRS TECNO kindlustuslepingute vahendamise eest. Käesoleval juhul ei ole kostjad esile toonud selliseid asjaolusid, millest saab järeldada, et äriühingutele tehtud maksete tulemusena on pankrotivõlgnik saanud äriühingutelt enda majandustegevuseks vajalikku vastusooritust, s.o mõnda teenust või toodet. Ka ei ole eluliselt usutav, et pankrotivõlgnik oleks teostanud sellises suurusjärgus ülekandeid ilma lepinguteta. Kostja II väide, et pankrotivõlgniku kontolt tasuti 8800 eurot Tafaas M OÜ-le arve nr 14001 alusel ettemaksuna kostjale I kindlustusmaakleri tarkvara loomise eest, on tõendamata ning selleks puudus ka vajadus. Kostja II ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Tafaas M OÜ on asunud looma pankrotivõlgnikule tarkvara ning kostja II vande all antud seletuse kohaselt kasutas võlgnik igapäevaselt Insly tarkvara. Maakohus ei tuvastanud, et pankrotivõlgnik tasus BAZEL Holding OÜ-le, Alfa Meridianus OÜ-le ja Tafaas M OÜ-le vahendustasu OÜ GRS TECNO kindlustuslepingute vahendamise eest. Hageja esitas võlgniku ja teiste kindlustusandjatega sõlmitud koostöölepingute väljavõtted, millistest nähtub, et tavaliselt oli äriühingul õigus saada veosekindlustuse lepingute vahendamise eest maakleritasu 10–15 % laekunud kindlustusmaksetest. Kostjad ei ole tõendanud, miks sai OÜ GRS TECNO suuremat tasu kindlustuslepingute vahendamise eest kui teised kindlustusandjad. Seega ei ole eluliselt usutav, et pankrotivõlgnik võttis endale lepingulise kohustuse tasuda äriühingutele kindlustuslepingute vahendamise eest vahendustasu oluliselt suuremas summas kui tavapäraselt kindlustusturul tasutakse. Selline tegevus ei ole kooskõlas pankrotivõlgniku huvidega. Maakohus leidis, et Malburg Integro Ldt teostatud ülekanded 98 700 eurot on tehtud alusetult. Pankrotivõlgniku ja Malburg Integro Ldt vahel ei ole reaalselt toimunud äritegevust. Vaidlust ei ole, et ajavahemikus 2014. a juuli kuni detsember teostati pankrotivõlgniku pangakontolt Malburg Integro Ldt pangakontole ülekandeid 98 700 euro ulatuses. Kostjad on esitanud ülekannete teostamise kohta 28. juuli 2014. a arve nr MI280714 6700 eurot ja 13. novembri 2014. a arve nr MI131114 12 000 eurot. Nimetatud arvetel on viide lepingule nr 250714, kuid pankrotivõlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvad viited lepingutele nr 131114. Kostjad ei ole esitanud lepinguid, mille alusel on teostatud Malburg Integro Ldt ülekandeid eespool toodud summades. Kostja II vande all antud seletuse kohaselt ei ole tema ühtegi lepingut Malburg Integro Ldt sõlminud ega ole näinud ka maksete aluseks olevaid lepinguid. Vande all antud seletuse kohaselt on kostja II lähtunud maksete teostamisel üksnes kostja I poolt öeldust. Eluliselt ei ole usutav, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis registreeritud ettevõte, kelle ainuaktsionäriks ja direktoriks oli Vanuatu elanik Mrs KK, kes on ühtlasi veel 134 seal tegutseva ettevõtte direktor, on võlgnikule osutanud teenuseid. Maakohtu hinnangul ei taganud kostja II, et BAZEL Holding OÜ-le, Alfa Meridianus OÜ-le ja Tafaas M OÜ-le teostatud maksete aluseks olevad algdokumendid oleks pankrotivõlgnikule esitatud. Kostja II vande all antud seletuse kohaselt sõlmis pankrotivõlgnik nimetatud äriühingutega lepingud vahendustasu maksmiseks kostjaga I suuliselt ning nimetatu ütles kostjale II ette kostja I. Põhjendamata on kostja II väide, et pankrotivõlgniku osanikud on tema tegevuse heaks kiitnud. Osanike 30. juuni 2015. a koosoleku protokollist nähtub, et otsustati mitte kinnitada pankrotivõlgniku 2010, 2011, 2012, 2013 ja 2014 aastate majandusaasta aruanded, kuivõrd oli vajadus läbi viia täiendav kontroll. Maakohus leidis, et kostja II on tekitanud pankrotivõlgnikule kahju 164 671,22 eurot. Maakohus leidis, et kostja I vastutab solidaarselt kostjaga II pankrotivõlgnikule tekitatud kahju eest, sest kostja I on omanud mõju pankrotivõlgniku suhtes ja suunanud sellest tulenevalt makseid endaga seotud äriühingutele (ÄS § 1671 lg 1). Kostja I omas BAZEL Holding OÜ kaudu pankrotivõlgnikus olulist osa, mida kinnitab ka asjaolu, et kostja I eestvedamisel on kutsutud kostja II 30. juunil 2015 pankrotivõlgniku juhatuse liikme kohalt tagasi. Kostja II vande all 4 (14)
antud seletuste kohaselt on kostja I dikteerinud summade suurused, mis tuleb tasuda BAZEL Holding OÜ-le, Alfa Meridianus OÜ-le, OÜ-le Tafaas M ja Malburg Integro Ldt-le. Samuti esitas kostja I kostjale II tasumisele kuuluvad arved. Maakohus leidis, et kostjalt I tuleb võlgniku kasuks välja mõista kahjuhüvitis 172 005 eurot, mis koosneb pankrotivõlgnikult Rialto Inter Ldt-le tehtud 80 985 euro suurusest väljamaksest ja pankrotivõlgniku pangakontolt väljavõetud sularahast summas 91 020 eurot, mida ei kasutatud pankrotivõlgniku huvides. Vaidlust ei ole selles, et 18. novembril 2015 kandis kostja I pankrotivõlgniku pangakontolt Rialto Inter Ldt-le üle 80 985 eurot. Tõendeid selle kohta, et pankrotivõlgniku ja Rialto Inter Ldt vahel on sõlmitud mõni leping, mille alusel on pankrotivõlgnikule arve esitatud, kohtule esitatud ei ole. Ka ei ole lepingu sõlmimine tõendatud muude tõenditega. Kuigi kostja I on avaldanud, et võlgnevus Rialto Inter Ldt ees tekkis 2014. aastal osutatud teenuste eest, ei ole kostja II vande all antud seletuse kohaselt teadlik sellise lepingu olemasolust. Kui Rialto Inter Ldt oleks olnud sõlmitud 2014. aastal leping, oleks kostja II seda teadnud, sest ta oli sel ajal pankrotivõlgniku juhatuse liige. Seega ei olnud pankrotivõlgnikul kohustust tasuda Rialto Inter Ldt-le 80 985 eurot. Ilmselgelt on tegemist fiktiivse arvega, mille tegelikuks eesmärgiks oli pankrotivõlgnikust rahaliste vahendite väljaviimine. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja I on ajavahemikus 19. november 2015 kuni 30. juuni 2016 võtnud pankrotivõlgniku pangakontodelt välja sularaha 93 150 eurot ning tagastanud 2130 eurot. Tõendamata on kostja I väited, et pankrotivõlgniku töötajatele on tasutud sularahas töötasu ajavahemikus 2015. a juuli kuni 2016. a mai kokku 70 695,59 eurot, Aimexx Capital SIA-le võlgniku majandustegevuse auditeerimise eest 9420 eurot ja Alfa Meridianus OÜ-le ajavahemikus 2015. a juuli kuni 2016. a juuni osutatud koristus- ja IT-teenuste eest 13 344 eurot. Pankrotivõlgniku maksudeklaratsioonidest nähtub, et kostja I ei ole deklareerinud töötajatele väidetavalt teostatud väljamakseid ning nimetatut ei tõenda ka pankrotivõlgniku pangakonto väljavõtted ega kassaraamat. DD 27. augustil 2015 pankrotivõlgnikule saadetud ekirjast nähtub, et pankrotivõlgnikul esines probleeme töötasu maksmisega. Kui töötajale oleks kokkulepitud töötasu sularahas makstud, siis ei oleks töötaja saamata jäänud töötasu nõudnud. Kuna Aimexx Capital SIA poolt koostatud auditit esitatud ei ole, on selle eest tasutud alusetult. Eluliselt ei ole usutav, et Läti Vabariigis tegutsev äriühing teostab Eesti Vabariigis tegutseva äriühingu auditeerimist. Alfa Meridianus OÜ poolt esitatud arved ei tõenda teenuste osutamist. Alfa Meridianus OÜ pangakonto väljavõttest ei nähtu, et äriühingu poolt on teostatud sularaha sissemakseid. Kuna Alfa Meridianus OÜ kuulub kostjale I, vajas kostja I võlgniku nimel tehingute tegemiseks Alfa Meridianus OÜ-ga võlgniku osanike nõusolekut vastavalt ÄS § 181 lg-le 3, kuid tõendeid nõusoleku olemasolu kohta esitatud ei ole. Pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentide üleandmine kostjalt II kostjale I on tõendatud tunnistaja ütluste ja aktiga. Kostja I väide dokumentide ja arvuti varguse kohta on paljasõnaline. Kuna vastav väide on esitatud kaks aastat pärast hagi kohtusse esitamist, ei ole see ka usutav. VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamiseks alust ei ole. Hageja on veenvalt põhistanud, et äriühingud, kellele kostjad on teostanud makseid, on varatud ning osaliselt ka registrist kustutatud. Seega on ilmne, et nõuete esitamine nende vastu ei oleks andnud reaalset tulemust ja tekitaks üksnes täiendavaid menetluskulusid pankrotivõlgniku võlausaldajatele. Kostja I esitatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd tegemist oli kohtu määratud tähtajaga, mida saab pikendada, mitte ennistada. Seetõttu jääb rahuldamata ka kostja I esitatud menetlusabi taotlus. Maakohus märkis, et kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Apellatsioonkaebused
4.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse kostjat I puudutavas osas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja I vastu täielikult rahuldamata. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda. 5 (14)
Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei osalenud kostja I maakohtu 4. aprilli 2019. a kohtuistungil ja sai kohtu poolt määratud menetlustähtaegadest teada alles 7. mail 2019, mil pöördus lepingulise esindaja poole. Maakohus jättis kostja I taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja hilinenult esitatud seisukohaga arvestamata, mistõttu kostja I ei olnud menetluses kohtule kuuldav. Pankrotivõlgnikul ning BAZEL Holding OÜ, Alfa Meridianus OÜ ja Tafaas M OÜ vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe 30 % suuruse vahendustasu maksmiseks pankrotivõlgnikule kliendi leidmise ja vahendamise eest. Viidatud klient OÜ GRS TECNO kindlustas pankrotivõlgniku vahendusel oma majandus- ja kutsetegevuses kaubaveoseid ning tasus pankrotivõlgnikule selle eest kokku 211 369,12 eurot, millest vahendustasu oli 63 410,73 eurot (tõendatud arvetega). Seega oli nimetatud äriühingutele tehtud ülekannetel majanduslik sisu. Maakohus leidis ekslikult, et vahendustasu oli liiga suur, sest ajas segamini maakleritasu ja lepingute vahendustasu. Tafaas M OÜ koostas pankrotivõlgnikule 8800 euro eest tarkvara arenduse ülesande, mis anti küll pankrotivõlgnikule üle, kuid varastati kostja I sõidukist. Rialto Inter Ltd-le tasutud 80 985 eurot oli Ukraina kindlustusandjatele kompromisskokkuleppe alusel poliiside eest tasumine, mitte aga vahendustasu. Pankrotivõlgnikul oli võlgnevus, mille kohta olid olemas ka dokumendid, mis varastati kostja I sõidukist. Malburg Integro Ltd-le tasus kostja II 98 700 eurot veosekindlustuse lepingute alusel. Kuna ükski klient ei ole pretensioone esitanud, siis tõendab seegi juba ahela toimumist ning seda, et tehing on toimunud ning omas majanduslikku sisu. Maakohtu otsuse p-des 26-28 tehtud vastupidine järeldus on põhjendamata. Kostja I ei mõjutanud kostjat II tegema pankrotivõlgnikule kahjulikke tehinguid ega omanud vaidlustatud maksete tegemise ajal olulist mõju pankrotivõlgniku üle, sest omandas pankrotivõlgniku 66,5 % suuruse osa alles 10. veebruaril 2015. Maakohus jättis ÄS § 1671 lg 1 eeldused kontrollimata, mistõttu leidis ekslikult, et kostja I vastutab solidaarselt kostjaga II tekitatud kahju eest. Rialto Integro Ltd ei ole kostjaga I seotud äriühing ning pankrotivõlgnikul oli Rialto Integro Ltd-le tasumata kindlustusteenuse osutamise eest 80 985 eurot, mis tuli nõuetekohaselt täita. Kostja II juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise järgselt sai kostja I teada, et pankrotivõlgnikul on alates 2014. aastast üleval võlgnevus. Kostja I käitus makse tegemisel juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega ega tekitanud pankrotivõlgnikule kahju. Ajavahemikus 19. november 2015 kuni 30. juuni 2016 väljavõetud sularaha kasutati pankrotivõlgniku huvides. Maakohus kohaldas ÄS § 187 lg-t 2 valesti.
5.Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse kostjat II puudutavas osas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja II vastu rahuldamata või saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Lisaks palus kostja II nõuda välja kindlustusandjate pangakonto väljavõtted ajavahemikus 2010. aasta kuni 2016. aasta ja väljavõtte pankrotivõlgniku arvetest ja laekumistest Insly OÜ peetavast tarkvarasüsteemist. Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei hinnanud maakohus kõiki tõendeid. Kostja II esitas 19. oktoobri 2019. a menetlusdokumendis tõendid ja seisukohad, et osaliselt tehti pankrotivõlgniku pangakontolt makseid seoses MAPPER projektiga, kuid maakohus neid oma otsuses ei käsitlenud. Maakohus on otsuse p-s 16 põhjendamatult leidnud, et kostjate väited vaidlusaluste maksete kohta on vastuolulised, mis annab aluse järeldada, et äriühingutele tehtud maksetel ei olnud seaduslikku alust. Otsusest ei nähtu, milles vastuolu seisnes. Tafaas M OÜ-le tehtud maksetega seoses käsitles maakohus kostja II ütlusi valikuliselt. Kostja II kinnitas kohtuistungil, et tarkvara arenduse tellis kostja I ja see oli pankrotivõlgnikule majanduslikult otstarbekas. Maakohtu otsus on vastuoluline. Otsuse p-s 19 leidis maakohus, et pankrotivõlgnik ei saanud vaidlusaluste maksete alusel vastusooritust. Samas otsuse p-s 22 leidis maakohus, et OÜ GRS 6 (14)
TECNO sai suuremat tasu kindlustuslepingute vahendamise eest võrreldes teiste kindlustusandjatega. OÜ-le GRS TECNO tehtud maksed olid maakohtu hinnangul üheaegselt nii alusetud kui ka suured võrreldes vahendatud lepingute eest laekunud kindlustusmaksetega. Kui maakohus luges põhjendatud vahendustasu suuruseks 10-15 %, siis oleks tulnud lugeda makseid vähemalt 21 136,91 euro kuni 31 705,35 euro ulatuses põhjendatuks. Maakohus jagas tõendamiskoormise valesti ja heitis kostjale II ette dokumentide üleandmata jätmist. Otsuse p-des 19, 24-25 asus maakohus seisukohale, et vaidlusalused maksed on alusetud, sest kostjad ei ole esitanud lepinguid. Maakohus tuvastas otsuses, et kostja II andis olemasoleva pankrotivõlgniku raamatupidamise üle kostjale I, kes oli kuni pankrotivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni selle juhatuse liige. Kostja II ei vastuta selle eest, et kostja I võis teda eksitada, viivitas oluliselt dokumentide esitamisega ning kaotas need hiljem ära. Ekslik ja vastuoluline on maakohtu seisukoht, et pankrotivõlgniku osanikud ei kiitnud kostja II äriühingutele tehtud väljamakseid heaks. Maakohus jättis tähelepanuta kostja II esitatud arvukad e-kirjad ja arved, mille saatis talle kostja I. Nimetatud arved tõendavad seda, et pankrotivõlgniku osanikud kiitsid vaidlusalused tehingud heaks ning kostja I nõudis nende tasumist. Kuna seda vastuolu ei ole kohtuotsuses käsitletud, on kohtuotsus puudulikult põhjendatud. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata ÄS § 168 lg 2. Kostja I juhatuse liikmeks oleku ajal tegi hagis loetletud juhatuse pädevusse jäävaid otsuseid kostja II, kellele sisuliselt kuulus pankrotivõlgniku enamusosalus. Seega vastutab pankrotivõlgnikule tekkinud kahju eest üksnes kostja I. Pankrotivõlgnikule kahju tekkimine ei olnud kostjale I ettenähtav ega põhjuslikus seoses tema tegevusega. Maakohus on põhjendamatult jätnud kahjuhüvitise vähendamata (Riigikohtu 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p-d 30 ja 31). Kuna praegusel juhul esitati kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu, oleks kohtupraktikat arvestades tulnud väljamõistetavat hüvitist vähendada 245 656,22 euro ulatuses. Maakohus jättis kostja II tõendite kogumise taotluse põhjendamatult rahuldamata. Nimetatud tõendite alusel oleks olnud võimalik uurida pankrotivõlgniku võlgade ja makseraskuste tekke perioodi, mis omab tähtsust käesoleva asja korrektsel lahendamisel. Kostja II ei vastuta klientide halva maksekäitumise eest, mis põhjustas pankrotivõlgniku pankroti. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata.
8.Esmalt võtab kolleegium seisukoha pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude vähendamise osas ja lahendab veel lahendamata taotlused.
8.1.Hageja on esialgses hagis esitanud nõude kostja I vastu kahjuhüvitise 172 125 euro saamiseks. 18. detsembril 2017 teatas hageja, et vähendab nõuet 120 euro võrra (II kd, tl 161 pöördel, p 4.1). 20. detsembril 2019 täpsustas hageja, et loobub 120 euro osas nõudest (IV kd, tl 108). TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Maakohus ei ole lahendanud pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude vähendamist. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kostja I ei ole hagist osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud. 7 (14)
Kolleegium leiab, et puuduvad asjaolud, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta osaline hagist loobumine vastu võtmata. Seega tuleb osaline hagist loobumine vastu võtta ja menetlus kahjuhüvitise 120 euro väljamõistmise osas lõpetada (TsMS § 431 lg 1).
8.2.Ringkonnakohus lahendab kostja I taotluse vande all ülekuulamiseks. Kostja I on vastavasisulise taotluse esitanud ringkonnakohtule 28. septembri 2019. a e-kirjas, s.o pärast apellatsioonitähtaja lõppemist. Kostja I soovib kogutava tõendiga tõendada ettevõtte rahavarguse asjaolusid ja tema poolt tehtud maksete vajalikkust (IV kd, tl 88). Eeltoodud taotlus tuleb TsMS § 652 lg 4 järgi jätta tähelepanuta, sest kostja I ei ole tõendi kogumise taotluse esitamise lubatavust põhjendanud. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole kostjalt I vande all seletuse võtmata jätmisega menetlusõiguse norme rikkunud. Kuigi maakohus rahuldas 18. mai 2018. a määrusega (e-kiri) kostja I taotluse vande all ülekuulamiseks, siis kostja I ei ilmunud mõjuva põhjuseta tema vande all ülekuulamiseks määratud kohtuistungile (vt 4. aprilli 2019. a kohtuistungi protokoll; III kd, tl 173). Sellisel juhul võis lugeda menetlusosalise tulenevalt TsMS § 270 lg-st 2 seletuse andmisest keeldunuks.
8.3.Vaidlustatud otsuses on maakohus jätnud rahuldamata kostja I 21. mai 2019. a taotluse tähtaja ennistamiseks, selgitades, et kohtu poolt määratud tähtaega saab pikendada (otsuse p 70). Kolleegium on 28. novembri 2019. a määrusega määranud kindlaks kostja I apellatsioonkaebuse lahendamise aluseks olevad asjaolud ning leidnud, et uued asjaolud tuleb jätta arvestamata (IV kd, tl-d 105-106; määruse p 6). Sama määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata kostja II tõendite kogumise taotluse (määruse p 5). Nimetatud ringkonnakohtu otsustuse peale esitas kostja II 20. detsembril 2019 vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 alusel (IV kd, tl-d 113-114). Kostja II vastuväite kohaselt taotles ta kindlustusseltside pangakontode analüüsimist selleks, et tõendada, et kostjaga I seotud äriühingutega sõlmitud lepingud ei omanud mingit negatiivset mõju pankrotivõlgniku majandustegevusele ja olid vajalikud äriühingu toimimiseks ning makseraskuste põhjuseks olid pankrotivõlgniku klientide halb maksekäitumine. Eelnimetatud tõendite kogumata jätmisel jääb kostja II arvates lahendamata pankrotivõlgniku maksejõuetuse põhjus. Kostja II kordab oma tõendite kogumise taotluses esitatud põhjendusi. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohus tõendite kogumise taotluse lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmist on ringkonnakohus 28. novembri 2019. a määruses põhjendanud, täiendava vastuväite esitamine ei anna menetlusele midagi juurde. Kostjal II on võimalus vaidlustada ringkonnakohtu otsustust kassatsioonkaebuses TsMS § 696 lg 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja II vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
9.Apellatsioonkaebuste põhjendustest olenemata käsitleb kolleegium digitaalse protokolli koostamist ning kohtuistungil helisalvestatud tunnistajate ja poolte ütluste protokollimist. Praegusel juhul on maakohus TsMS § 52 lg-t 2 kohaldades teinud 4. aprilli 2019. a kohtuistungi protokolli üksnes märke tunnistajate ja menetlusosalise salvestatud ütluste kohta (III kd, tl-d 172-174 pöördel). Seega on maakohus TsMS § 52 lg-st 2 tulenevat diskretsiooniõigust kohaldanud selliselt, et jättis tunnistajate ütlused ja kostja II vande all antud seletuse põhisisu protokollimata. Tegemist on menetlusõiguse normi rikkumisega, sest kohus peab TsMS § 52 lg-st 2 tulenevat diskretsiooniõigust kohaldama selliselt, et protokollib salvestiste põhisisu alati, kui tunnistaja ütluste, eksperdi suulise arvamuse ja menetlusosalise vande all antud seletusega soovitakse tõendada asjaolusid, millest asja lahendamine olulises osas sõltub (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-122860, p 13.2). Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist sedavõrd olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis võiks mõjutada asja lahendamist. Maakohus on tunnistaja ütluse või menetlusosalise vande all antud seletuse tõendina hindamisel viidanud helisalvestise konkreetsele ajale. See tagab vajalikul määral võimaluse kogutud tõendite hindamiseks ja nende alusel asjaolude tuvastamiseks. 8 (14)
10.Vaidlustamata asjaolude kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 30. septembri 2016. a määrusega välja pankrotivõlgniku pankrot ning pankrotihalduriks nimetati K. Mägi (I kd, tl-d 18-21 pöördel). Pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku 527 033,23 eurot (I kd, tl 22). Pankrotivõlgniku asutajaks ja juhatuse liikmeks oli alates 7. maist 2010 kuni 1. juulini 2015 kostja II ning alates 1. juulist 2015 kostja I. Pankrotivõlgniku osanikeks on BAZEL Holding OÜ, BB Invest OÜ ja Fort Invest OÜ (I kd, tl-d 8-9, 12-17).
11.Esmalt käsitleb kolleegium hageja nõuet kostjate vastu osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohus on sellise nõude õigusliku alusena õigesti viidanud ÄS § 187 lg-le 2 (analoogne regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 esimesest lausest). Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt ka Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 10 ning 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-120-14, p 11).
12.Maakohus tuvastas, et kostja I vastutab ÄS § 187 lg 2 alusel pankrotivõlgnikule kahju 172 005 euro tekitamise eest (Rialto Inter Ldt-le tehtud makse 80 985 eurot ja pankrotivõlgniku pangakontolt välja võetud raha 91 020 eurot). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tõendatud on nii kostja I kohustuste rikkumine, pankrotivõlgnikul kahju tekkimine kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, ning et kostja I ei ole tõendanud oma kohustuste täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus on õigesti jaganud poolte tõendamiskoormise (TsMS § 230 lg 1, ÄS § 187 lg 2 teine lause) ning nõuetekohaselt tuvastanud nõude eeldused (maakohtu otsuse p-d 29 ja 30). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed (TsÜS § 35). Juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele.
12.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja I väide, et talle ei antud kostja II poolt üle kõiki pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumente ning üle antud arvuti kõvaketas oli kahjustatud, on tõendamata. Tunnistaja AA ütluste kohaselt anti kostjale I üle töökorras arvuti (III kd, tl 173; 4. aprilli 2019 a kohtuistungi salvestis 01:41:3201:49:32). Pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentide üleandmist kostjalt II kostjale I tõendab 2. detsembri 2015. a akt, mille kostja I on allkirjastanud (II kd, tld 94-96).
12.2.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme sellega, kui menetles kostja I poolt 21. mai 2019. a menetlusdokumendi p-s 2.1.1 esitatud uut väidet, et arvuti ja raamatupidamisdokumendid varastati (IV kd, tl 2). Hageja vaidles kostja I poolt esitatud uute väidete menetlemisele vastu ning on sellele tuginenud ka apellatsioonimenetluses (vt hageja 27. mai 2019. a menetlusdokument; IV kd, tl-d 39-40 pöördel). Maakohus ei võtnud enne kohtuotsuse tegemist kostja I poolt 21. mai 2019. a menetlusdokumendis esitatud uute väidete menetlemise kohta seisukohta. Ringkonnakohus võttis uute asjaolude osas seisukoha 28. novembri 2019. a määruses, et kostja I uusi asjaolusid ei arvestata. Maakohtu otsuse põhjendustest tuleb uue asjaolu menetlemine ja hindamine välja jätta (maakohtu otsuse p-d 58 ja 59).
12.3.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I on tekitanud pankrotivõlgnikule kahju 80 985 euro ulatuses. Maakohus tuvastas, et kostja I kandis 18. novembril 2015 pankrotivõlgniku pangakontolt Rialto Inter Ldt pangakontole 80 985 eurot (I kd, tl 44). 9 (14)
Kostja I on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja I vastutuse tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse norme rikkunud ning on vastutuse eelduseks olevatele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust (maakohtu otsuse p-d 42-45). Kolleegium selgitab, et tsiviilkohtumenetluses on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Kostja I ei ole oma väiteid tõendanud. Samuti on kostja I väited vastuolus vaidlusaluse asjaolu kohta esitatud dokumentaalse tõendiga – 18. novembri 2015. a arvega nr 180015 (II kd, tl 129). Nimetatud arve selgituses on viide OÜ-ga GRS TECNO seotud kindlustusteenustele 2014. aastal. See ei sisalda viiteid kostja I poolt välja toodud asjaoludele (kindlustuspoliisid, AS Baltic Marine Bunker, Ukraina kindlustusseltsid). Kostja I ei ole välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaksid kohtud järeldada, et makset teostades tegutses kostja I korraliku ettevõtja hoolsusega (nt nõude põhjendatuse kontroll ja arve esitamise õiguslik alus). Asjaolu, et pankrotivõlgnikul ei olnud Rialto Inter Ldt-ga võlasuhet, tõendab kostja II vande all antud seletus, mille usaldusväärsuses puudub alus kahelda (III kd, tl 173; 4. aprilli 2019. a kohtuistungi salvestis 01:19:14-01:20:27). 18. novembri 2015. a arve nr 180015 fiktiivsuse teeb usutavaks ka asjaolu, et Rialgo Inter Ldt näol on tegemist Ühendkuningriigis registreeritud äriühinguga, mille ainsaks aktsionäriks ja direktoriks on Vanuatu kodanik KK (I kd, tl-d 45-46; tõlge tl-d 46 pöördel-47 pöördel).
12.4.Maakohus tuvastas, et kostja I võttis ajavahemikus 19. november 2015 kuni 30. juuni 2016 pankrotivõlgniku pangakontodelt välja sularaha summas 93 150 eurot ning kandis tagasi 2130 eurot (I kd, tl-d 48-51; II kd, tl 106). Seega on vaidlus 91 020 euro kasutamise üle. Kostja I pidi tõendama pankrotivõlgniku pangakontolt välja võetud sularaha kasutamist pankrotivõlgniku huvides. Maakohus leidis, et kostja I väide, et ta kasutas 70 695,59 eurot pankrotivõlgniku töötajatele sularahas töötasu maksmiseks, on tõendamata (maakohtu otsuse p-d 50-51). Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega (TsMS § 654 lg 6). Maakohus leidis, et tõendamata on kostja I väide, et ta kasutas 9420 eurot pankrotivõlgniku huvides, s.t tasus Aimexx Capital SIA-le majandustegevuse auditeerimise eest (maakohtu otsuse p 53). Arve esitamine ja selle tasumine ei tõenda lepingulise suhte olemasolu ega teenuse osutamist. Hageja on välja toonud asjaolu, et Aimexx Capital SIA ei ole audiitorettevõtja, vaid tegeleb puidutöötlemise ja hulgimüügiga. Kostja I väide, et pankrotivõlgniku auditeerimine toimus üksnes panga- ja kassadokumentide alusel, ei ole ühegi asjas esitatud tõendiga tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega (TsMS § 654 lg 6). Maakohus leidis, et tõendamata on kostja I väide, et ta kasutas 13 344 eurot pankrotivõlgniku huvides, s.t tasus Alfa Meridianus OÜ-le koristus- ja IT-teenuste eest (maakohtu otsuse p 56). Maakohtu otsuse põhjendustest tuleb välja jätta maakohtu viide võimalikule tehingu tühisusele ÄS § 181 lg 3 alusel, sest see ei seondu praeguse nõude eeldustega. Ringkonnakohus asendab selle osa uue põhjendusega. Nõustuda ei saa maakohtu poolt tuvastatuga, et 13 344 euro tasumine Alfa Meridianus OÜ-le on tõendatud. Maakohus on sellise järelduse tegemisel viidanud üksnes Alfa Meridianus OÜ arvetele (II kd, tl-d 132-137 pöördel). Samas on maakohus otsuse p-s 54 leidnud, et ainuüksi arved ei tõenda teenuse osutamist ning Alfa Meridianus OÜ pangakonto väljavõttest ei nähtu, et osaühingu pangakontole on tehtud sularaha sissemakseid (III kd, tl 127). Samuti on osa Alfa Meridianus OÜ arvetest esitatud pankrotivõlgniku pangakontolt sularaha väljavõtmisest varem. Seega on Alfa Meridianus OÜle tehtud makseid ilma õigusliku aluseta.
12.5.Kostja I, kasutades pankrotivõlgniku rahalisi vahendeid viisil, kus ei ole tuvastatav nende kasutamine pankrotivõlgniku huvides, on rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Ilma õigusliku aluseta kolmandatele isikutele raha ülekandmise ning pankrotivõlgniku pangakontolt sularaha 10 (14)
väljavõtmise tagajärjel on vähenenud pankrotivõlgniku vara – pankrotivõlgnik on sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (VÕS § 127 lg 4).
13.Maakohus tuvastas, et kostja II vastutab ÄS § 187 lg 2 alusel ja kostja I vastutab ÄS § 1671 lg 1 alusel solidaarselt pankrotivõlgnikule kahju 164 671,22 euro tekitamise eest (BAZEL Holding OÜ-le tehtud ülekanded 33 956,22 eurot, Alfa Meridianus OÜ-le tehtud ülekanded 10 990 eurot, Tafaas M OÜ-le tehtud ülekanded 21 025 eurot ja Malburg Integro Ltd-le tehtud ülekanded 98 700 eurot). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et pankrotivõlgnikule on tekitatud kahju 164 671,22 euro ulatuses ning selle kahju eest vastutavad kostjad solidaarselt. Maakohus on õigesti jaganud poolte tõendamiskoormise ning nõuetekohaselt tuvastanud nõude eeldused (maakohtu otsuse p-d 29-30, 37). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendusega (TsMS § 654 lg 6).
13.1.Kostjad väidavad, et pankrotivõlgnik maksis kindlustuslepingute vahendamise eest vahendustasu. Maakohtu järeldus, et pankrotivõlgniku poolt kolmandatele äriühingutele teostatud maksetel polnud õiguslikku alust, on ringkonnakohtu hinnangul õige, kuid 65 971,22 euro maksete osas tuleb täpsustada maakohtu otsuse põhjendust (maakohtu otsuse p-d 21 ja 22). Maakohus viitas maakleritasu vahendustasu suurusele selleks, et näidata, et kostjate väited väidetava tasu maksmise kohta ei saa olla usutavad, kuna on vastuolus väljakujunenud tavalise maakleritasu suurusega (III kd, tl-d 11-22). Samuti on kostja II avaldanud, et pankrotivõlgnik ei vahendanud OÜ-le GRS TECNO kindlustuslepingute sõlmimist Eesti kindlustusandjatega, vaid välismaiste kindlustusseltsidega, mida tõendavad Foxtall Kindlustusmaakler OÜ arved (4. aprilli 2019. a kohtuistungi salvestis 1:00:50-1:01:15; III kd, tl 77-79, 81, 85, 88, 91). Ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata, et BAZEL Holding OÜ, Alfa Meridianus OÜ ja Tafaas M OÜ olid kindlustusmaaklerid, kes osutasid pankrotivõlgnikule kindlustusvahendusega seotud teenuseid. Kindlustusmaakleril on õigus saada kindlustusmaksete arvel üksnes vahendustasu (maakleritasu) kindlustusandjaga kokkulepitud ulatuses. Tõendamata on kokkulepped, mille kohaselt pidi pankrotivõlgnik tasuma väidetavatele kindlustusmaakleritele kindlustuslepingute vahendamise eest mitu korda suuremas summas vahendustasu. Klientide poolt pretensioonide puudumine seda asjaolu ei tõenda.
13.2.Kostja I etteheide, et maakohus on segi ajanud maakleritasu ja vahendustasu mõisted, on põhjendamatu. Kuni 31. detsembrini 2015 kehtinud kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 4 järgi oli kindlustusmaaklerlus üheks kindlustusvahenduse liigiks, mistõttu ei ole sisulist vahet, kas vahendajale makstavat tasu nimetada vahendustasuks või maakleritasuks. Kostja I ei ole apellatsioonkaebuses täpsemalt selgitanud, milles seisneb eelnimetatud tasude sisuline erinevus ja kuidas see peaks mõjutama maakohtu järeldusi. Kolleegiumi hinnangul ei mõjuta makse nimetus tuvastatud asjaoludele antavat õiguslikku hinnangut.
13.3.Kuigi maakohus ei viidanud otsuse põhjenduses kõikidele tõenditele seoses MAPPER projektiga (II kd, tl-d 57-63, 68-69), ei ole tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis viinuks ebaõige lahendini. Kostja II ei ole seoses MAPPER projektiga toonud kohtu ette asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid, nt milles see projekt seisnes ning milliseid pankrotivõlgniku majandustegevusega seotud teenuseid selle raames pankrotivõlgnikule osutati. Üksnes arve esitamine ei saanud tekitada pankrotivõlgnikule kohustusi. Kui kohus on juba tõendi vastu võtnud, võib ta jätta asja lahendamisel tõendi arvestamata, kui see ei oma asjas tähtsust (maakohtu otsuse p 73; TsMS § 238 lg 5).
13.4.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tõendamata on kostja II väide, et 8800 eurot tasuti Tafaas M OÜ-le tarkvara loomise eest (arve nr 14001; II kd, tl 55). Maakohus ei ole eeltoodud asjaolu tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse norme 11 (14)
rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega, et kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et pankrotivõlgnik sai eeltoodud makse eest majandustegevuseks vajaliku vastusoorituse. Kostjate väited on vastuolulised. Kostja II ei kinnitanud vande all seletusega kostjalt I või Tafaas M OÜ-lt tarkvara saamist (4. aprilli 2019. a kohtuistungi salvestis 1:31:581:33:00). Kostja I on
9.aprilli 2018. a menetlusdokumendis avaldanud, et vaidlusaluse arve selgitus oli ekslik ning tegelikult oli see arve esitatud OÜ GRS TECNO kindlustuslepingute vahendamise eest, esitades mh ka parandatud selgitusega arve (vt 9. aprilli 2018. a menetlusdokumendi p 2.1.3; III kd, tl 97).
13.5.Maakohus leidis, et pankrotivõlgniku pangakontolt Malburg Integro Ltd-le tehtud seitse ülekannet kogusummas 98 700 eurot on alusetud (maakohtu otsuse p 28). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Maakohus on põhjendatult arvestanud kostja II vande all antud seletusega, sest puudus alus sellega arvestamata jätmiseks. Nimetatud seletus ei ole vastuolus ühegi teise asjas esitatud tõendiga. Nagu maakohus on otsuse p-s 24 märkinud, siis kostjad ei ole esitanud kohtule võlasuhet tõendavaid lepinguid. Maakohus on täiendavalt selgitanud, miks ei ole usutav pankrotivõlgniku ja Malburg Integro Ltd vaheline majandussuhete olemasolu (maakohtu otsuse p-d 26-28).
13.6.Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et kostja II on eeltoodud makseid tehes rikkunud juhatuse liikme kohustusi, tekitades sellega pankrotivõlgnikule kahju (VÕS § 127 lg 4). Kostja II tegi juhatuse liikmena makseid kolmandatele äriühingutele, kuigi tal puudusid maksete aluseks olevad algdokumendid. Piisavaks ei saa lugeda, et pärast maksete tegemist palus kostja II kostjalt I arvetega seotud dokumente (19. mai 2015. a e-kiri; II kd, tl 70, tõlge tl 71). Kostja II ei teinud enne maksete tegemist kindlaks, kas maksete tegemiseks on õiguslik alus. Kostja II ei ole tõendanud, et tema vastutust välistaks TsÜS § 37 lg 1 teine lause ning et ta oleks oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna kostja II ei ole tõendanud, et kolmandatele isikutele makseid tehes on ta oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, siis ÄS § 1671 lg 2 järgi vastutab ta solidaarselt teda mõjutanud isikuga.
13.7.Kolleegium ei nõustu kostja II apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et seoses raamatupidamisdokumentide üleandmisega tulnuks tõendamiskoormis jagada teisiti. Maakohus on poolte vahel õigesti jaganud tõendamiskoormise. Kostja II on ise vande all seletanud, et mingeid kirjalikke lepingudokumente seoses kolmandatele isikutele tehtud maksetega ei koostatud (kostja II seletas, et lepingud olid sõlmitud kas suuliselt või ta pole lepinguid näinud). Seega ei saanud maksete aluseks olevaid dokumente olla ka pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentide hulgas.
14.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja I vastutab solidaarselt kostjaga II pankrotivõlgnikule tekitatud kahju 164 671,22 eurot eest ÄS § 1671 lg 1 alusel. Kolleegium täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi, tuues välja ÄS § 1671 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisest tuleneva deliktilise vastutuse eeldused.
14.1.ÄS § 1671 lg 1 on deliktiõiguslik kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. ÄS § 1671 lg 1 keelab mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema osaühingu kahjuks. Selleks, et kohaldada isiku suhtes ÄS § 1671 lg 1 rikkumise eest deliktilist vastutust VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, peab isik olema rikkumises süüdi (vt VÕS § 1043) ning tema tekitatud kahju peab olema hõlmatud ÄS § 1671 lg 1 kaitse-eesmärgiga (vt VÕS § 1045 lg 3). Kostja I vastutuse eeldused on järgmised (Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 321-181-15, p 26): • •
mõjutajal on oluline mõju osaühingu üle; mõjutaja kasutab eelnimetatud olulist mõju ära tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema osaühingut kahjustavalt; 12 (14)
•
juhtorgani liige rikub mõjutamise tulemusel kas tahtlikult või hooletusest oma kohustusi, kusjuures juhtorgani liikme kohustuste rikkumine võib olla ka vabandatav ÄS § 187 lg 2 teise lause mõttes;
•
osaühingule tekib mõjutamise ja sellest tuleneva juhtorgani liikme kohustuse rikkumise tõttu kahju, kusjuures kahju tekkimise ja mõjutamise vahel on kahetasandiline põhjuslik seos: esiteks peab mõjutamine olema põhjustanud juhtorgani liikme kohustuse rikkumise ja teiseks peab juhtorgani liikme kohustuse rikkumine põhjustama osaühingule kahju;
•
teo subjektiivne külg peab sisaldama mõjutaja otsest tahtlust mõjutada juhtorgani liiget ühingule kahjulikult käituma, st et mõjutaja tegutseb osaühingu kahjustamise eesmärgil. Kostja I vastutuse eelduseks olevate asjaolude tuvastamisel ei ole maakohus välja toonud kõiki kostja I deliktilise vastutuse eeldusi, kuid vaatamata sellele ei anna kostja I apellatsioonkaebuses esitatud väited põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumine ei viinud asja ebaõige lahendamiseni. Ringkonnakohus saab sellise menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
14.2.Nii kostja II vande all antud seletuse kui ka dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et kostjal I oli oluline mõju pankrotivõlgniku ja kostja II üle (maakohtu otsuse p-d 7-8, 38). Kohtupraktika kohaselt ei pea mõjutaja ja mõjutatava juhtorgani liikme vahelist seost selgelt määratlema ning mõjutaja ei pea olema enamusosanik, s.t tegemist võib olla nii ühingusisese kui ka -välise isikuga (vt eelpool viidatud Riigikohtu
13.aprilli 2016. a otsuse p 29). Praeguses asjas on tõendatud, et kostja I positsioon oli piisav, mõjutamaks kostjat II rikkuma oma juhatuse liikme kohustusi. Sellele viitab ka vaidlustamata asjaolu, et kostja I eestvedamisel on kostja II juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud (I kd, tl-d 10-11). Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et kostja I kasutas oma mõju ära, eesmärgiga panna kostjat II tegema õigusliku aluseta makseid teistele äriühingutele. Asjas esitatud ja kogutud tõenditest saab teha järelduse, et algatus pankrotivõlgniku kahjustavaks tegevuseks tuli kostjalt I. Pankrotivõlgniku kontolt tehti osa makseid kostja I poolt esitatud arvete alusel, sest kostja I oli arvete esitamise ajal BAZEL Holding OÜ, Alfa Meridianus OÜ ja Tafaas M OÜ juhatuse liige, mistõttu sai just tema arveid pankrotivõlgnikule esitada (I kd, tl-d 12-13, 26 ja pöördel, 29 ja pöördel). Kolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et kostja I dikteeris tasumisele kuuluvad arved ja nende suurused. Kostja II tegi kõik maksed täpselt nii nagu kostja I soovis ning seega sai kostja I tegevuse eesmärgiks olla pankrotivõlgniku varatuks muutmine (II kd, tld 44-69). Mõjutamine põhjustas kostja II kohustuse rikkumise (ilma õigusliku aluseta maksete tegemine kolmandatele isikutele), mille tagajärjel vähenes pankrotivõlgniku vara. Seega esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Kolleegiumi hinnangul on täidetud ÄS § 1671 lg-s 1 nimetatud teo subjektiivne külg, sest kostja I eesmärgiks oli mõjutada kostjat II nii, et ta rikuks oma kohustusi ja tekitaks sellega pankrotivõlgnikule kahju. Kostja I teadis oma mõjust pankrotivõlgnikule ning tahtis seda mõju kasutada, et kostja II pankrotivõlgnikule kahjulikult käituks.
14.3.Pankrotivõlgnikule tekitatud kahju on VÕS § 1045 lg 3 mõttes hõlmatud ÄS § 1671 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esineks VÕS § 127 lg 5 kohaldamise eeldusi. Pankrotivõlgnik ei ole saanud kahju tekitamise tagajärjel kasu (vt otsuse p 15).
15.Kostjad on maakohtus taotlenud VÕS § 139 lg 1 kohaldamist kahju vähendamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole põhjust (maakohtu otsuse p-d 63-66). 13 (14)
Vastuseks kostja II apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et kui äriühingust hagejale kuulub alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue ja juhatuse liikme vastu soovitakse esitada kahju hüvitamise nõue põhjusel, et rikastumisnõude maksmapanek võib osutuda keeruliseks, tuleb alusetu rikastumisest tuleneva nõude väärtust kahjuhüvitise suuruse määratlemisel arvesse võtta selleks, et välistada seda, et kahjustatud isik saaks kahju tekitamisest kasu (VÕS § 127 lg 5; vt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 24). Samuti on Riigikohus leidnud, et juhatuse liikmelt saab kahjuhüvitist nõuda vaid ulatuses, milles alusetust rikastumisest tulenev nõue on väärtusetu (vt Riigikohtu 30. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-07, p 16). Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et alusetust rikastumisest tulenevad nõuded on väärtusetud. Kostjad ei ole hageja poolt kohtu ette toodud asjaolusid ümber lükanud (III kd, tl-d 102-103). Kostja I BAZEL Holding OÜ, Alfa Meridianus OÜ ja Tafaas M OÜ juhatuse liikmena oleks saanud nõude (osalise) väärtuse kohta esitada tõendeid. Hageja on menetluse kestel pakkunud kostjatele võimalust omandada alusetust rikastumisest tulenevad nõuded kolmandate isikute vastu (vt hageja 18. detsembri 2017. a menetlusdokumendi p 4.4.2; II kd, tl-d 158-164). Kostjad pole sellest ettepanekust olnud huvitatud.
16.Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, ei näe kolleegium põhjust TsMS § 162 lg 1 alusel muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Kostjad ei ole sisulisi vastuväited maakohtu menetluskulude jaotusele esitanud (TsMS § 651 lg 1).
17.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 171 lg-st 1, § 165 lg-st 3 ja § 168 lg-st 4. Hageja loobumine kostja I vastu esitatud 120 euro suurusest nõudest ei mõjuta menetluskulude jaotust, sest selles osas rahuldati nõue pärast hagi esitamist (TsMS § 168 lg 4; II kd, tl 106). Arvestades, et kostjad vastutavad solidaarselt 164 671,22 euro suuruse nõude osas, siis jäävad menetluskulud 49 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 51 % ulatuses kostja I kanda.
18.Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
19.Ringkonnakohus rahuldas 11. oktoobri 2019. a määrusega kostja I apellatsioonkaebuse esitamiselt 2700 euro suurusest riigilõivust vabastamise taotluse (IV kd, tl-d 90-91). TsMS § 190 lg 2 järgi kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kolleegium leiab, et kostjalt I tuleb riigituludesse mõista 2700 euro suurune riigilõiv, mille tasumisest kostja I oli vabastatud. Kolleegium leiab, et arvestades kostja I majanduslikku seisundit tuleb kostjal I TsMS § 190 lg 7 järgi raha riigituludesse tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist tasumise kohustuse tekkimisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.