Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

BELGARDI KINNIVARA OÜ HAGI

(I kd lk 47, II kd 98, II kd lk 151, III kd 109) Belgardi Kinnisvara OÜ on koos I S (K) T B, S D kinnistu nr xxxx xxxx kaasomanik. Belgardi Kinnisvara OÜ –le kuulub 1⁄2 mõttelist osa sellest kinnistust. Ülejäänud mõttelisse osa kuulub

I S (K) T Ble, S Dile. Kohtuväliselt ei õnnestu kaasomandit lõpetada, mistõttu palub see lõpetada nii, et jätta kinnistu talle kohustusega välja maksta teistel kaasomanikele hüvitis 8430 eurot.08.12.17 märkis, et on nõus sellega, et xxxx tee kinnistu väärtus on 150 000 eurot ja nõus selle saama 75 000 €-ga, kuid kompromissi pole teistelt omanikelt tulnud. Oma 02.02.18 menetlusdokumendis märkis, et selle kinnistu väärtus on 65-75 tuhat eurot. Seega kui jätta asi tema ainuomandisse, tuleb tal maksta teistele vastavalt 11666,67 € (lk 151, II kd). Tema hagi täpsustust 23.10.2018 (III kd lk 108) kohus ei menetlenud (vt istungi protokoll III kd lk 117p).

I S (K) VASTUSED, HAGI

(I kd lk 191, II kd lk 13, II kd lk 47, II kd lk 86, II kd lk 139, lõplikud nõuded II kd lk 209, 21.03.18 ) I S ei ole nõus Belgardi Kinnisvara OÜ hagiga seetõttu, et xxxx kinnistu turuväärtus on näidatud ebamõistlikult madala hinnaga. Selle alghind võiks olla 88 000 eurot (lk 139p, II kd). xxxx kinnistut I. S endale ei soovi. Hüvitis omandi kaotuse eest tuleb saada koheselt, mitte mitme aasta pärast. T. B peab maksma hüvitist xxxx tee korteri eest koheselt, mitte hiljem. Vaidlus xxxx põik xxxx ja xxxx üle käis mitu aastat ja seda mitte üksnes tema ning S. D tõttu, sest vaidlus käis J. K testamendi üle. Ühistu võlanõuded nende korteriomandite eest on aegunud 31.12.2013, lisaks on T. B esitanud hagi, kus vaieldakse nende võlgade üle. Nii ei saa T. B sama nõuet esitada I. S ja S. D vastu. Käesolevas kohtumenetluses ei saa teostada tasaarvestust, kuna Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-14610, mille aluseks on T B nõuded I S ja S D vastu kaasomandiga seotud kulutuste osaliseks hüvitamise kohta ning I S vastunõuded T B vastu kasutuseeliste saamiseks

Selle vastu ei ole tal midagi kui xxxx ja xxxx kinnistu jäävad T. B, kuid pole nõus sellega, et ta saab hüvitise 6265 eurot kätte mitme aasta pärast. Samuti ei nõustu ta T. B poolt nimetatud asjade turuväärtusega. Arvestades seda, millal T. B esitas vastuhagi, ei ole ta midagi teinud selleks, et kokkuleppel kinnistud võõrandada, mille pärast ei nõutu I. S sellega et pikendada nende asjade müügiprotsessi veel 18 kuud. See rikuks tema kui kinnisasjade omaniku õigusi, kuna pika aja vältel ei saa neid asju kasutada, saada tulu pärandavarast, samal ajal kui tal on kanda nende kinnistute kulusid. Ta ei ole nõus veel edasi kandma 18 kuu jooksul kulusid, lisaks võib siis nende võõrandamisest saadud tulu mitte katta kulusid. Vastuhagi I S (vt abielutunnistus, I kd lk 172) on koos T. B, S. D kinnistute registriosa nr xxxx xxxx tee xxxx nr xxxx xxxx tee xxxx, nr xxxx xxxx, nr xxxx xxxx, nr xxxx (korteriomand, xxxx), nr xxxx (korteriomand, xxxx) kaasomanik ja ühisomanik. Lisaks on ta xxxx tee xxxx kinnistu nr xxxx osas kaasomanik veel Belgardi Kinnisvara OÜ-ga.

I S leiab, et kõik märgitud kaasomandid ja ühisomandid tuleb lõpetada. Tal ei ole huvi xxxx tee xxxx korteri vastu, see võib jääda T. B omandisse, kuid T. B peab maksma õiglase hüvitise. Selle turuväärtus on 77 000 eurot (II kd lk 139p). Tal tuleb maksta hüvitist 12833,33 eurot. xxxx tee xxxx kinnistu võib jääda Belgardi Kinnisvara OÜ-le ja tema peab maksma hüvitist. Selle väärtus on 88 000 eurot. Lahe põik 6 asuvad mõlemad korteriomandid tuleb müüa avalikul enampakkumisel ja tulemustest saadu jagada omanike vahel. xxxx ja xxxx kinnistu võivad jääda T. B omandisse. xxxx kinnistu väärtus on 28 000 eurot, xxxx väärtus on 9000 eurot. Kõige nende eest on tal õigus saada hüvitist ja see tuleb T. B välja maksta: xxxx eest 3166,67 € ja xxxx eest 9333,33 €. Samuti tuleb teha vastavad kanded kinnistusraamatus vastavalt omanike kannete kustutamise ja uue omaniku sissekandmiseks. (lk 13, II kd, lk 140 II kd). I S palub:

Lõpetada korteriomandi aadressil xxxx tee xxxx (registriosa xxxx) ühisomand selliselt, et korteriomand müüakse kohtutäituri poolt avalikul ennempakkumisel ning saadud raha jagatakse ühisomanike vahel vastavalt nendele kuuluvale osadele. 3.Lõpetada kinnistu aadressil xxxx maakonnas xxxx vallas xxxx külas xxxx (registriosa nr xxxx) turuhinnaga 9 500 eurot ühisomand ja jätta eelnimetatud kinnisasja ainuomandisse T Ble. Mõista T B ́lt välja I S kasuks hüvitist 3 166,67 eurot kinnistu aadressil xxxx külas xxxx (registriosa nr x) omandi osa kaotamise eest. Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr xxxx muudatused kinnisasja omaniku kohta ja teha kinnistu aadressil xxxx külas xxxx T B kohta omaniku kanne. Alternatiivselt palub: Lõpetada korteriomandi aadressil xxxx külas xxxx (registriosa nr xxxx) ühisomand selliselt, et kinnistu müüakse kohtutäituri poolt avalikul ennempakkumisel ning saadud raha jagatakse ühisomanike vahel vastavalt nendele kuuluvale osadele.

S DI VASTUS

(lk 81, I kd) S.D oli nõus sellega, et xxxx tee xxxx ja xxxx tee kinnistu kaasomandi(ühisomandi) lõpetamisega nii nagu Belgardi Kinnisvara OÜ ja I. S pakkusid, kuid polnud nõus pakutud hüvitisega. Hüvitis peab vastama õiglasele väärtusele ehk asjas keskmisele turuhinnale. xxxx kinnistu väärtus on suurem kui seda hagis on näidatud. xxxx kinnistu turuväärtus on 90 000 eurot. Kostjal on õigus 1/6-le ehk 15 000 eurole. xxxx tee korter tuleks võõrandada avalikul enampakkumisel, kuid nõus selle jätmisega T. B. Sellisel juhul on S.D õigus saada õiglast hüvitist. S.D on olnud nõus jagama kinnistuid kohtuväliselt, ent ettepanekutega polnud nõus T. B. S. D palus, et xxxx kinnistu kaasomandi/ühisomandi lõpetamisel tuleb teha otsus nii, et ühe kaasomanik nõue omandi üleandmiseks rahuldatakse samaaegselt teiste kaasomaniku rahalise nõude täitmisega TMS § 21 järgi (lk 84, I kd). Õige pole jätte menetluskulusid S. D kanda.

T B VASTUS HAGILE, VASTUHAGI

(lk 95, I kd, II kd lk 1,lk 32,59,67,75, terviktekst (koond) II kd lk 78, täpsustus II kd lk 154, 177, III kd lk 1-5) Esialgses vastuses (23.10.13, lk 95, I kd) tunnistas ta haginõudeid osaliselt. Leidis, et üksnes xxxx tee xxxx kaasomandi lõpetamisest ei piisa, tuleks lõpetada ka ühisomand, sest muidu ei vastaks see maa sihtotstarbelisele kasutusele. Näiteks tõi ta, et kui I S on soov midagi talle ühisomandina kuuluvaga ette võtta, näiteks müüa, siis oleks see võimalik vaid kõigi ühisomanike nõusolekul. Seetõttu on mõttekas lisaks kaasomandile ka ühisomand lõpetada. Ta on nõus ühisomandi lõpetamisega, kuid tal on vastuväiteid seoses kaasomandi lõpetamise nõuetega. Ta ei soovi omandada xxxx tee xxxx kinnistut. xxxx tee xxxx hind on hagejal valesti määratud, see maksab rohkem. Internetiportaali city24.ee andmeil maksab xxxx tänaval 877 ruutmeetrine ehk praegusest väiksem krunt 107 000 eurot (ruutmeeter 122,01 eurot), xxxx teel asuv krunt 1160 ruutmeetrit maksab 115 000 eurot (ruutmeeter 99,14 eurot) jne. Seepärast ei nõustu ta väitega, et sellest krundist oleks tema osa vaid 8430 eurot ehk 50 eurot ruutmeeter. Üks ruutmeeter maksab 100 eurot ja T. B osa oleks turuhinnas oluliselt suurem ja õiglane väärtus on 33 733,33 eurot. Xxxx tee xxxx on T. B kasutuses (65,8 m2), see vajab remonti. Väärtus on 58 000 eurot. Ta ei ole avaliku enampakkumisega nõus, sest ta soovib seda korterit edasi kasutada. Näitena maksab xxxx tee xxxx asuv 3- toaline korter (67,1 m2) 55 000 eurot, xxxx tee xxxx samasugune 3- toaline korter maksab samuti 55 000 eurot. Kuna ta loodab saada selle vara 100% omanikuks, siis teistele praegustele omanikele tal väljamakseid teha ei tuleks. Oma vastustes tõstatas ta küsimuse ka ülejäänud kinnistute, st xxxx (nüüd xxxx põik xxxx) asuvate korteriomandite (korterite nr xxxx ja xxxx) kaasomandi ja ühisomandi lõpetamiseks. Menetluskulud palub jätta vastaspoole kanda. Vastuhagi

T. B soovib samuti kaasomandi ja ühisomandi lõpetamist. Lisaks leiab ta, et teha tuleb tasaarvestused. xxxx tee xxxx korteri omand tuleb jätta talle, sest see on tema kodu ja teha vastavad teiste kaas ja ühisomanike kustutamiskanded ja kinnistusraamusse tema kasuks omanikukanne. xxxx tee korteri turuhind on 66 000 eurot. 13.03.18 (lk 177p, II kd) märkis, et turuväärtus on 68900 €. 06.04.18 märkis, et turuväärtus on 70 000 eurot ja iga kaasomaniku osa suurus on 11 666, 67 eurot. Samas leidis, et tal on õigus saada xxxx kinnistu eest 15 000 eurot ja seega on kummagi ühisomaniku osa 4166,67 eurot. xxxx tee xxxx kinnistu hind on 132 000 eurot, see tuleks avalikul enampakkumisel müüa täituri vahendusel parima hinna saamiseks ja teha seda avalikul enampakkumisel 18 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Enne seda tuleks püüda kinnistut müüa parima hinna saavutamiseks poolte kokkuleppel. Siis peaksid teised kaasomanikud peaksid andma tahtevalduse kinnistu müügiks avalikul enampakkumisel. Ta soovib tasaarvestada xxxx tee kinnistu müügist saadud raha arvelt S. D ja I. S vastunõuetega saada hüvitist teiste kaasomandite ja ühisomandite lõpetamise eest. 02.02.18 märkis, et selle kinnistu väärtus on 90 000 € (II kd lk 153p). T B tasub pärast xxxx tee xxxx ning teiste kaas- ja ühisomandis olnud kinnistute jagamist või müüki ja tasaarveldusi senistele ühisomanikele I Sle ja S Dile kummalegi 11 000 eurost puudu jääva osa, kui tasaarveldusega teiste kinnistute osas need summad juba kaetud pole. Mingit olulist põhjust tasumist kohe teha ei ole, sest rohkem kui 10 aastat pärast J K surma on pärijad ilma hakkama saanud. Teiseks on tal kahtlusi, kas teistel ühisomanikel on vaba raha summade tasumiseks kui aeg kätte tuleb ja ülejäänud kinnistute ja võlad tuleb neil talle tasuda. Seepärast tuleks arveldused teha ühekorraga pärast ühis- ja kaasomandi realiseerimist ja jagamist. Ka teiste kinnistute ühisomand ja kaasomand tuleb lõpetada. Need tuleks müüa ja kui 18 kuu jooksul ei ole ostjat, siis müüa need avalikul enampakkumisel. Lahe põik 6 korteriomanditel (korterid nr17,18) lasuvad võlad ühistu ees. Korteriomandi xxxx põik xxxx prognoositav hind on 21000 eurot ja korteri nr xxxx hind vastavalt 8 000 eurot. 02.02.18 märkis ta, et xxxx põik xxxx hind on 35 000 € ja xxxx põik xxxx hind 21000 €. T. B pole neist huvitatud ja need tuleks müüa. Teisi ühis- või kaasomanikke tuleb kohustada andma tahteavaldused võõrandamiseks ja kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. xxxx põik xxxx korteriomandil lasuv võlg koos viivistega KÜ xxxx ees on 01.05.2017 5177,62 eurot ja xxxx põik xxxx lasuv võlg KÜ xxxx ees koos viivistega on 15 850,62 eurot, kokku 21 028,13 eurot (Edaspidi on T. B oma seisukohtades väitnud, et on lähtutud lihtsuse mõttes 10.03.2017 seisu summadest). Teises kohtumenetluses on tal nõue S. D ja I. S vastu xxxx põik (endine xxxx) xxxx korteriomandite (korter nr xxxx, nr xxxx) võlgnevuste eest. Tal on õigus saada hüvitist kulude

eest, mis ta on kandnud nende korterite eest. Need nõuded pole aegunud ja on seotud tema tasaarvestusega (lk 152, II kd). Ta on maksnud mõlema korteri eest seisuga 07.04.17 9459,22 eurot (2008-2017) ja lisaks viiviseid. Teiste ühisomanike eest on ta tasunud kokku 4494,29 ja tema osa on vaid 4964,93€. Seega on tal teistelt õigus nõuda 9459,22 - 4964,93 ehk 4494,29 eurot ehk kummaltki 2247,15 eurot. Selle summa on ta teiste ühisomanike eest ühistule tasunud. T. B on esile toonud, et kuna antud nõuete osas käib juba üks kohtuvaidlus, siis teistkordselt seda nõuet hagina ei esitata, kuid hagi rahuldamise korral võib tekkida tasaarvestuse võimalus. Ta soovib seda nõuet tasaarveldada: st kui xxxx ja xxxx kinnistu jäävad talle, siis selle hüvitise, mis ta peaks maksma teistele, saaks ta oma nõudega tasaarvestada I. S ja S. D hüvitisnõudega orienteeruvalt arvestuse järgi 2247,15 eurot. Pärast esimest tasaarveldust jääb tal tasuda kummalegi ühisomanikule (S Dile ja I Sle) järgmiselt: 6265-2247,15 ehk 4017,85 eurot juhul, kui maa hind on 10 eurot m2 ja kohtuotsus tuleb talle positiivne. Teine tasaarveldus teostatakse seoses kompensatsiooniga vara väärtuse vähenemise eest kahe nimetatud korteriomandi müügil. Kui S D ja I S oma võlad korteriühistule tasuvad, siis nende vastu tal alus teiseks tasaarvelduseks puudub. Kui aga nende poolsete korterivõlgade tõttu toimub müük vähendatud hindadega (sest need tasub ostja ja seetõttu toimubki ost vähendatud hindadega), siis selle võrra saadava kahju nõuab vastuhageja võlglastelt sisse. Kuna alates 2013. aastast pole ta kaasomanike eest enam juurde tasunud, kuid ise on senini tasumist jätkanud, siis teiste ühisomanike mittemaksmise tõttu lasuvad nendele korteritel võlad. Võlg vähendab nende korteriomandite hindu võlasummade võrra, kokku 20 814,11 eurot. Kuna korterite müügihind väheneb selle võlgnevuse 20 814,11 euro võrra (võlad lähevad üle korterite ostjaile, kes sellevõrra müüjaile vähem maksavad), siis soovib ta saada S Dilt ja I Slt nende võlgnevuste tõttu vähenenud müügihinnast kompensatsiooni kummaltki 10 407,05 eurot. Pärast teist tasaarveldust jääb tal tasuda I Sle ja S Dile kummalegi 6389,20 eurot. Kui midagi jääb tasaarvelduseks summadest kellelgi puudu, siis tasub võlgnik õigustatud isikutele 18 kuu jooksul alates käesolevas asjas kohtulahendi jõustumisest. 12.02.18 dokumendis märkis ta, et teine tasaarvestus, mida tuleb teha, on seotud sellega, et nende korterite hind on teiste kaasomanike võlgnevuste tõttu vähenenud kokku hoopis 21023,13 €. Kuna selle võrra hind väheneb (võlad lähevad üle ostjatele, kes selle võrra müüjale vähem maksvad), siis tahab ta saada S. D ja I Slt vähenenud müügihinna kompensatsiooni 10514,06 eurot kummalti 5257,03 eurot. Kokku tahab ta saada I. S ja S. D 17652,72 eurot (kummaltki 8826,36 eurot) ja need summad välja mõista. 13.03.2018 märkis, et nende korterite müügist laekuv läheb võlgade katteks ja saadav summa ei tohiks jaguneda kõigi vahel võrdselt, sest T. B on oma kohustused täitnud ja pärast 01.11.12 oma osa ühistule ära tasunud, seega ei saa seda võlga kõige vahel jagada. T. B tahab saada kompensatsiooni kui kahju eest vastavalt võlasumma ulatuses vastavalt kummaltki 11155,11 eurot või alternatiivselt alusetu rikastumise õiguse alusel. 06.04.18 menetlusdokumendis märkis, et 2018.a. märtsi seisuga see võlasumma on hoopis 22310,23 eurot, mille eest nõuab ta I. S 3718,37 euro (1/6 osa) ja sama palju S. D (1/6 osa). Alternatiivselt soovib saada seda alusetu rikastumise järgi. T. B poolt 06.04.18 esitatud menetlusdokumendis nimetatud nõuet 1594,21 euro saamiseks I. S ja S. D kohus ei menetlenud (määrus 03.05.18, III kd lk 41), ka ei menetlenud kohus testamendi täitja kulude nõuet

12.02.18 (lk 153, II kd) dokumendis märkis, et 07.04.17 on ta tasunud nende korterite eest kulusid 10708 € ja et on tal nõue I. S ja S. D vastu vastavalt mõlema vastu 3569,33 € ja nõuab, et kui need korteriomandid müüakse, siis on tal I. S ja S. D õigus saada kompensatsiooni võlgnevuste tõttu kumaltki 5257,03 eurot, kokku 17652,72 eurot. 13.03.2018 (II kd lk 178 p) ja 06.04.18 (III kd lk 2) menetlusdokumendis ei tuginenud ta enam sellele, et ta nõuaks xxxx põik xxxx korteriomandite xxxx, xxxx eest võlga perioodi eest kuni 01.11.12, kuna see küsimus lahendatakse tsiviilasjas nr 2-15-15610 tehtava otsusega. Samas märkis, et pärast 01.11.12 ei tasunud ta enam midagi I. S ja S. D eest, vaid enda osa eest (II kd lk 178p). Märkis vaid, et 12.03.18 seisuga I. S ja S. D võlg nende korterite eest koos viivistega vastavalt korteri nr xxxx eest 5935,22 ja korteri nr xxxx eest 16375,01 eurot, kokku 22310,23 eurot. xxxx ja xxxx kinnistut soovib ta enda omandisse ja sellisel tuleb juhul teha ka vastavad teiste kaas -ja ühisomanike kustutamisekanded ja uus omanikukanne kinnistusraamusse tema kasuks. Kahe eelnimetatud maaüksuse juhul kuulub T. B 2/3. Ta soovib teistelt ühisomanikelt nende osad välja osta, kusjuures S Dile kuuluks xxxx eest hüvitis (mõlemad kinnistud hinnatud 10 eurot m2, hind seega 9310 eurot ja 28280 eurot) 1551,67 eurot ja I Sle 1551,67 eurot. xxxx maaüksuse eest kuuluks S Dile hüvitis 4713,33 eurot ja I Sle vastavalt 4713,33 eurot. Nende 2 kinnistu väljaostu hind on kokku 12 530 eurot, kummalegi 6 265 eurot, millised summad vastuhageja tasub osalise võlgade tasaarveldusega või selle võimatuse korral 18 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Algselt märkis ta, et xxxx kinnistu väärtus on 4500 eurot ja xxxx kinnistu väärtus 14 000 eurot (lk 153p), kuid 13.03.18 ja 06.04.18 märkis, et xxxx maksab 931 € ja xxxx 2828 € (lk 178p, II kd, III kd lk 2). 06.04.18 dokumendis (III kd lk 2) leidis, et nende eest võlgneks ta I. S ja S. D kummalegi 4793,17 eurot. Oma menetlusdokumendis 06.04.18 (tulenevalt kohtu selgitustest 16.03.18 istungil ja kohustusest täpsustada, kas T. B teeb tasaarvestusi, kelle vastu või esitab nõude) märkis T. B, et ta vastuhagis ei esita iseseisvaid nõudeid (III kd lk 2p alt II lõik), vaid teeb tasaarvestusi. Leidis, et võib tasaarvestada asjas nr 2-15-14610 otsusest tulenevaid nõudeid. Nii jääb tema võlgnevus S. D 592,73 eurot ja I. S 7187,74 eurot. Kui teha tasaarvestused xxxx, xxxx tee, xxxx ja xxxx kinnistutega ja otsusega väljamõistetud summaga, siis jääb tema võlaks S. D 12626,50 eurot ja I. S 15921,07 eurot. Ta leiab, et võiks kompromissi korras teha nii, et ta saab vastutasuta ainuomandusse xxxx tee xxxx korteri, xxxx ja xxxx kinnistud, teiste kolme ühis- või kaasomandis olevate kinnistute müügist ei saa ta midagi ning tal pole nõudeid teiste ühis- ja kaasomanike vastu, neil (hagejail ega kostjal 2) pole nõudeid tema vastu. T. B palub kaasomand ja ühisomand lõpetada järgmiselt: xxxx tee xxxx suhtes: teha kinnistusraamatus registriosas xxxx, xxxx tee xxxx kohta kanded, millega kustutada II jaost kanded 3.2. ja 3.3. kaasomandi ja ühisomandi suhtes, kustutada ühisomanikud S D, T B ja I S (K), kustutada lisaks eeltoodud ühisomanike 1⁄2 kaasomandile veel 1⁄2 kaasomandi kanne T B suhtes ning uue kandena kanda ainuomanikuna sisse T B.

xxxx tee xxxx suhtes: kinnistu müüa parima hinna saamiseks poolte kokkuleppel, kui poolte kokkuleppel müük ei õnnestu, siis 18 kuu möödudes kohtuotsuse jõustumisest korraldada kohtutäituri juures kinnistu nr xxxx avalik enampakkumine, st müüa asi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. xxxx ja xxxx maaüksuste suhtes: Palub kinnistusraamatus xxxx külas xxxx kinnistu registriosa nr xxxx ja xxxx kinnistu nr xxxx ja teha kanded, millega ühisomand ja kaasomand lõpetada, jätta kinnistud T B ainuomandisse. Selleks teha kinnistusraamatus mõlema kinnistu kaas- ja ühisomandi lõpetamiskanded, kustutada mõlema II jaost kanded 3.2 ja 3.3 ühisomanikud S D, T B ja I S (K), kustutada eeltoodud ühisomanike 1⁄2 kaasomandile veel 1⁄2 kaasomandi kanne T B suhtes ning uue kandena kanda ainuomanikuna sisse T B Korterite nr xxxx ja xxxx suhtes: xxxx vallas xxxx külas xxxx põik xxxx asuvatel korteritel nr xxxx registriosa number xxxx, ja nr xxxx, registriosa number xxxx, müüa poolte kokkuleppel ja kui 18 kuu jooksul ostjat ei leidu, viia müük läbi avalikul enampakkumisel. Kui ta teistega kompromissile ei jõua või pole nad nõus ta nõudega korter või xxxx või xxxx kinnistu ainult temale jätta või midagi eeltoodust müüma, siis palub vastuhageja kohtult nende eest puuduva tahteavalduse asemel vastavat nõusolekut notaritehinguks, kinnistusraamatu kannete teostamiseks, ühis- ja kaasomanike muutmiseks. Teha tasaarveldused hagis kirjeldatud viisil, va arvatud juhul, kui korterite võlgade võrra vähemsaadud summade osas on ta esitanud võla sissenõudmiseks hagi ja sellisel juhul toimub osapoolte vahel lõplik tasaarveldus nimetatud kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud jätta hagejate kanda.

KOLMANDA ISIKU ARVAMUS

(II kd lk 161) Kolmas isik tõi esile järgmised seisukohad. xxxx tee xxxx kinnistu müükase avalikul enampakkumisel täituri poolt, määrates, et pärast täitekulude kandmist ülejääv tulem jagatakse ühis- ja kaasomanike vahel vastavalt nendele kuuluvatele osadele või alternatiivselt jätta korteriomand T B omandisse koos temalt hüvitise väljamõistmisega S Di ja I S kasuks. xxxx tee xxxx asuva korteriomand müüakse enampakkumisel kohtutäituri poolt määrates, et pärast täitekulude kandmist ülejääv tulem jagatakse ühis- ja kaasomanike vahel vastavalt nendele kuuluvatele osadele või alternatiivselt jätta korteriomand T B omandisse koos temalt hüvitise väljamõistmisega S Di ja I S kasuks.

xxxx kinnistu ja xxxx kinnistu jääb T B omandisse üksnes juhul, kui T B nõustub temalt hüvitise väljamõistmisega S Di ja I S kasuks xxxx põik xxxx korteriomandi ja xxxx põik xxxx korteriomandi müüa müügiga avalikul enampakkumisel kohtutäituri poolt TMS-s sätestatud korras määrates, et pärast täitekulude kandmist ülejääv tulem jagatakse ühisomanike vahel vastavalt nendele kuuluvatele osadele. Kinnistute müümine avalikul enampakkumisel ei kahjusta kellegi huve. Oluline on et avalik enampakkumine toimub täituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui kohus jätab kinnistu mõne kaasomaniku ainumandisse, on oluline, et oleks määratud õiglane turuväärtus. Kolmandal isikul on huvi, et tema nõude tagamiseks oleks vara ja seega peab S. D saama tingimusteta sissenõutava nõude, mida ta saaks arestida ja realiseerida. Arvestada tuleb VÕS § 110 lg 5 ja siduda omandi saamine S. D tahteavalduse andmise keeluga kui ei maksta õiglast hüvitist. Kolmanda isiku arvamuse kohaselt on xxxx korteri väärtus 77 000 € ja T. B peab maksma S. D 12 833,33 €. xxxx ja xxxx kinnistu on T. B hinnanud alla ja tema toodud hinnand on tõendamata. xxxx kinnistu väärtus on 30 000 € ja xxxx väärtus vastavalt 10 000 €. Seega on S. D õigus saada hüvitist vastavalt 5000 € ja 1666,67 €. Ei ole nõus tasaarvestusega ega tasaarvestuse reservatsiooniga, mida soovib T. B teha, hüvitamine 18 kuu jooksul ei ole õige ja kõik see kinnitab, et ta pole võimeline üldse hüvitist maksma.

KOHTU PÕHJENDSED

PärS § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale, lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel, lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti ning lg 4 sätestab kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, kui see ei ole vastuolus kaasomandi tekkimise alusega ning kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud, mida antud juhul tehtud ei ole. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele kuid juhul kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus kaasomandi lõpetamise vastavalt asjaoludele ja AÕS § 77 lg 2 sätestatule. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Viidatud õigusnormide kohaselt on kaasomanikul õigus igal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kohus ei saa keelduda kaasomandi lõpetamise nõudest kuid peab selle lõpetama viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjuseid kaasomandi lõpetamiseks. Vaidlus puudub selles, et I S (endine K), T B, S D on J K pärijad, sj on T B J. K üleelanud abikaasa (pärimistunnistus xxxx, II kd lk 11). Tulenevalt eeltoodust on allpool nimetatud kinnistud vastavalt osaliselt nende ühisomandis ja kaasomandis, sj on xxxx tee xxxx kinnistu omakorda veel kaasomandis Belgardi Kinnisvara OÜ-ga. Kinnistusraamatu seis Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud kinnistute omanike ring järgmiselt (I kd lk 6, 100105, II kd 7,8, 9, kinnistusraamatus on märgitud I K): I Tartu Maakohtu registriossa nr xxxx kantud kinnistu xxxx tee xxxx 1⁄2 mõttelise osa kaasomanik on OÜ Belgardi Kinnisvara ja 1⁄2 mõttelise osa ühisomanikud on S D, T B I K II Tartu Maakohtu registriossa nr xxxx kantud kinnistu xxxx tee xxxx 1⁄2 mõttelise osa kaasomanik on T B ja 1/2 mõttelise osa ühisomanikud on S D, T B, I K III Tartu Maakohtu registriossa nr xxxx kantud kinnistu (xxxx) xxxx 1⁄2 mõttelise osa kaasomanik on T B ja 1⁄2 mõttelise osa Ühisomanikud S D, T B, I K (S) 1/2 kaasomandist IV Tartu Maakohtu registriossa nr xxxx kantud kinnistu (xxxx) xxxx 1⁄2 mõttelise osa kaasomanik on T B ja 1⁄2 mõttelise osa ühisomanikud S D, T B, I K (S) 1/2 kaasomandist V Tartu Maakohtu registriossa nr xxxx kantud kinnistu (korteriomand, xxxx) ühisomanikud S D, T B, I K (S) VI Tartu Maakohtu registriossa nr xxxx kantud kinnistu (korteriomand, xxxx) ühisomanikud S D, T B, I K (S) Kaasomandi ja ühisomandi lõpetamine Nii võib OÜ Belgardi Kinnisvara nõuda AÕS § 76 lg 1 alusel kaasomandi lõpetamist xxxx kinnistu osas ja I. S, T. B nõuda teiste kinnistute ühisomandi lõpetamist PärS § 156 ja AÕS §

76 alusel aga lõpetada ka kaasomandit, mis on neil xxxx tee kinnistu osas Belgardi Kinnisvara OÜ-ga. Kuna pärijate pärandvara jagamisel ja nende ühisomandi lõpetamsel rakendatakse kaasomandi sätteid, siis tuleb kaasomand tuleb aga lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja/vastuhageja nõudel. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi ja ühisomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kuna kostja S. D ei ole hagi, vastuhagi esitanud, siis saab kohus lähtuda I. S, OÜ Belgardi Kinnisvara ja T. B ettepanekuist. Kaasomandi lõpetamise korral on omandiosa kaotuse eest kaasomanikul ja ühisomanikel õigus saada võimalikult kiirelt õiglane hüvitis. Seega peab vastama kaasomandi ja ühisomandi lõpetamine kõigi võimalikule parimale huvile ega tohi olla koormav. T. B on esile toonud, et ta kannab üksi kaasomanditega xxxx põik xxxx asuva kahe korteriomandi (korteri nr xxxx, xxxx) seotud kulusid, kusjuures teised ühisomanikud S. D ning I. S neid kulusid ei kanna. Sellepärast arvab ta, et juhul kui talle jäetakse mõni kinnistu, siis tuleb tema kulude nõuded tasaarvestada tema kohustusega maksta teistele hüvitist. Oma menetlusdokumendis 06.04.18 (III kd lk 2 alt teine lõik) märkis ta et ta ei esita iseseisvaid nõudeid, küll aga tahtis omi nõudeid tasaarvestada (vt ka 03.05.18 kohtu määrust, millega kohus ei lubanud hagi muuta). Kohtule esitatud asjas nr 2-15-14610 lahendist (III kd lk 10, mis polnud kohtuistungi ajaks 30.01.19 jõustunud) nähtuvalt vaidlesid T. B, I. S ja S. D selle üle, kas ja milliseid kulusid on T. B kandnud korteriomandite hooldamise eest kuni 01.11.2012 ja kui palju näiteks peaks T. B maksma kasutuseeliseid omakorda I. S ja S. D. Kohtule esitatud määrusest 31.05.2017 asjas nr 2-17-6811 (II kd lk 101, 121) nähtuvalt on S Di suhtes seatud OÜ Fort Kindlustusmaakler (pankrotis) kasuks hagi tagamine ja hagi tagamise korras on S D’il keelatud J K’i pärandvara (mille hulka kuuluvad muuhulgas kinnisasjad, millised on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse registriosa numbrid xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx) võõrandamisele ja koormamisele suunatud tehingute ja toimingute tegemine kuni tsiviilasjas nr 2-17-6811 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Lisaks on 24.05.2017 määrusega (p 2) samas asjas OÜ Fort Kindlustusmaakler (pankrotis) kasuks seatud hagi tagamine (II kd lk 118) ja S Dil on keelatud J K’i pärandvara (mille hulka kuuluvad muuhulgas kinnisasjad, millised on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse registriosa numbrid xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx) jagamisele suunatud tehingute ka toimingute tegemine kuni tsiviilasjas nr 2-17-6811 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Seega on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus S. D ei tohi ilma OÜ Fort Kindlustusmaakler (pankrotis) nõusolekuta jagada pärandavara ja tema nõusolekuta teha tahteavaldusi, mille sisuks on tahteavalduse (nõusoleku) andmine ülalmainitud ja käesoleva vaidluse objektiks olevate kinnistute võõrandamiseks, omandiosa ülekandmiseks ja kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks teistele kaasomanikele, ühisomanikele KRS § 34.1 lg 1 järgi. Kohtu arvates ei ole ka kohtul võimalik käesolevas asjas kohustada S. D tegema

sellist tahteavaldust mida asendada kohtuotsusega KRS § 34.1 lg 7 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi, sest TsÜS § 88 lg 1 järgi oleks see vastuolus ülalviidatud hagi tagamiste määruste sisuga. Seega on võimalik S. D anda tahteavaldus omandiosa üleandmiseks, kinnistusraamatu kannete kustutamise ja uute tegemise vaid siis kui selleks on olemas kolmanda isiku nõusolek. Alles siis saab kohus kohustada S. D tegema vastavaid tahteavaldusi. Lisaks on võimalik järeldada seatud hagi tagamisest et ta ei või teha pärandvara, mille hulka kuuluvad vaidlusalused kinnistud, jagamisega seotud toiminguid, sisuliselt esitada ka hagi nende jagamiseks või isegi nõustuda sellega, et tema reaalselt hüvitist pärandvaraks oleva omandi osa kaotuse eest seoses T. B poolt tehtava tasaarvestustega. Kui jätta xxxx tee, xxxx ja xxxx kinnistu T. B nii nagu ta on soovinud, siis nende kolme isiku vaheliste vaidluste, sh asjas nr 2-15-14610 tehtud lahendi tulemusel tekiks olukord, kus T. B soovitud tasaarvestuste tulemusel ei pruugi S. D saada hüvitist või saab seda vähesele määral. Nii võivad tema võlausaldajast kolmanda isiku huvid jääda kaasomandi ja ühisomandi lõpetamisel kaitseta, kui seda teha T. B poolt taotletud viisil, sest tasaarvestuse tulemusel VÕS § 197 lg 1, 2 järgi lõpeksid nende vahelised võlanõuded. Sellisel juhul ei ole kolmandal isikul võimalik oma eelduslikku nõuet S. D vara arvel rahuldada, sest S. D ei ole ise pretendeerinud ühelegi asjale ja tasaarvestuste tõttu ei saaks ta kas üldse hüvitist või ei saaks seda piisalt. Küll aga ei ole võlausaldajast 3. isik nõus sellisel viisil kaasomandi ja ühisomandi lõpetamisega, kus kinnistute jätmine mõnele teisele kaasomanikule toimuks nii, et S. D ei saa oma omandi osa kaotuse eest reaalset hüvitist nii nagu soovib seda T. B teha tasaarvestuste kaudu. Ka I. S ei ole nõus tasaarvestustega. T. B on esile toonud, et tema arvates tuleks nn hüvitiste maksmise protsessi ajatada. Mitte ühestki dokumendist ei nähtu ja seda pole ka keegi väitnud, et juhul kui xxxx tee, xxxx, xxxx kinnistud jääksid talle täies ulatuse, et tal oleks võimalik maksta S. D, I. S koheselt õiglast hüvitist. Seda ta ei soovi, sest soovib teha tasaarvestusi. Küll aga tuleb sellise õiglase hüvitise maksmise kohustus koheselt isikul, kellele asja omand täies ulatuses jääb kaasomandi ja ühisomandi lõpetamise korral. Arvestades, et 1) kaasomandi lõpetamisel oleks tagatud kõigi kaasomanike, ühisomanike võimalikud võrdsed õigused saada õiglane hüvitis kaotatud omandiosa eest võimalikult kohaselt, 2) kaasomandi lõpetamisel oleks tagatud ka kolmanda isiku võimalikud õigused nii, et S. D oleks vara, mille arvelt oleks võimalikku nõuet täita, 3) S. D on keelatud vaidlusaluste kinnistute võõrandamisele ja koormamisele, jagamisele suunatud tehingute ja toimingute tegemine ja mida kohus ei saa jätta arvestamata, siis on kõige vähem kaas -ja ühisomanike koormavam ning nende ühiseid huve kõige parmini arvestavam kõikide asjade kaasomandi ja lisaks ka I. S. T. B ja S. D pärandvaraks olevate kinnistute ühisomandi lõpetamine avalikul enampakkumisel täituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kooskõlas PärS § 152 lg 1, 155 lg 2, 3 ja AÕS § 77 lg 2 järgi. See kehtib kohtu arvates ka xxxx tee xxxx kinnistu kohta. xxxx tee xxxx on lisaks T. B, S. D ja I. S ühisomandile (1/2 suurune osa) omakorda veel kaasomandis 1⁄2 suuruses osas OÜ-ga Belgardi Kinnisvara, kes soovib asja endale, kuid mille turuväärtusega ei ole teised nõus. Selle tõttu on kõige mõistlikum xxxx tee xxxx kaasomand ja ühisomand lõpetada nii, et too

võõrandada avalikul enampakkumisel täituri vahendusel. Märgitu ei välista kaasomanikul ja ühisomanikel sellest enampakkumisest osa võtta. Ka asjaolu, et xxxx tee korter on T. B kodu, ei tähenda, et selle kaasomandi ja ühisomandi lõpetamine tuleks teha viisil, et see jääks tema ainuomandisse, kuna mingeid asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta on nõus maksma koheselt ka hüvitist selle eest I. S ja S. D, ei ole. Vastupidiselt on ta leidnud, et selle eest tasumine ei peaks toimuma kohe, kuid see pole kooskõlas teiste ühisomanike õigusega saada koheselt omandi kaotuse eest hüvitist. Nii rikuks selline ühisomandi lõpetamine oluliselt I. S ja S. D õigusi, aga ka kolmanda isiku õigusi selles, et S. D oleks vara, mille arvelt kolmanda isiku eeldusliku nõuet täita. Nimetatud kaalutlustel ei oma vaidluses tähtsust menetlusosaliste väited hüvitise suurusest, asjade turuväärtusest ja tõendid nende asjade turuväärtuse kohta (väljavõtted internetiportaalidest ekspertiisiakt, fotod). Kohus ei võta seetõttu sisulist seisukohta T. B tasaarvestusavalduste kohta ja esitatud võlatõendite ja pangadokumentide (maksekorradused, arved, väljavõte kontolt) kohta, nende tasaarvestusavalduste aluseks olevate nõuete tõendatuse ja põhjendatuse kohta, kuna kohus talle neist kaasomandis ja ühisomandis olevatest kinnistutest midagi ainuomandisse ei jäta ja seega ei teki tal ka kohustust maksta hüvitiste teistele, kes omandi osa kaotavad. Nimelt ei teki antud viisil kaasomandi ja ühisomandi lõpetamisel teistel hüvitisnõuet T. B vastu ja seega ei saa ta oma väidetavaid nõudeid ka nende hüvitusnõuetega tasaarvestada. Lisaks märgib järgmist. Kuna T. B kinnitas ise, et ta ei esita vastuhagis iseseisvaid nõudeid (III kd lk 2p alt II lõik), ei võta kohus sisulist seisukohta selles, kui palju võlgneksid I. S ja S. D talle xxxx põik xxxx asuvate korteriomandite võimalike kulude eest, rääkimata sellest, et T. B ise kinnitas, et alates 2012. novembrist ei tasunud ta teiste ühisomanike eest midagi ühistule. Lisaks kinnitas ta ise, et varasemale võlale kuni 01.11.2012, ta enam ei tuginenud, kuna see oli lahendatud teistes tsiviilasjas nr 2-15-14610, milles otsus ei olnud asja arutamise ajaks jõustunud. Kuna T. B märkis, et ta ei ole midagi tasunud xxxx põik xxxx ja xxxx eest alates 2012.a. novembrist ühistule, siis ei tõusetu ka alusetu rikastumise küsimust teiste ühisomanike I. S ja S. D poolt, mille tõttu peaksid nad hüvitama VÕS § 1041 mõttes T. B kulusid. Ka peab kohus vajalikuks märkida, et T. B arvamus, et kuivõrd ühisomanikel, eriti S. D ja I. S on tekkinud võlg ühistu ees, siis selle võla tõttu on korteriomandite turuhind väiksem, mistõttu on nad tekitanud T. B kahju ja võlgnesid justkui talle hüvitist, siis see ei ole põhjendatud. Asja turuväärtus on TsÜS 65 järgi tema keskmine kohalike müügihind ja seadusest ei tulene, et võlausaldaja nõude olemasolul asja omanike vastu, tuleb arvestada müügihinnast maha see väidetav võlg. Seega ei ole T. B tekkinud kahju VÕS § 128 lg 2 järgi (varaline kahju). Eeltoodu alusel tuleb: 1.Rahuldada Belgardi Kinnisvara OÜ hagi kaasomandi lõpetamiseks osaliselt.

• •

• •

• •

• •

•

4.2 registriossa nr xxxx (xxxx) ja mis kuulub 1⁄2 mõttelises osas kaasomanikule T B ja ülejäänud 1⁄2 mõttelises osas ühisomanikele on S Dile, T Ble, I Sle ja müüa see avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja jagada võõrandamisest saadud raha nende vahel vastavalt mõtteliste osade suurusele. 4.3 registriossa nr xxxx (xxxx) ja mis kuulub 1⁄2 mõttelises osas kaasomanikule T Ble ja ülejäänud 1⁄2 mõttelises osas ühisomanikele S Dile, T Ble, I Sle (S) ja müüa see avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja jagada võõrandamisest saadud raha nende vahel vastavalt mõtteliste osade suurusele.

T. B soovis, et kaasataks menetlusse kolmanda isikuna KÜ xxxx (06.04.18, III kd lk 3), kuna ühistul on tekkinud alates 01.11.12 nõue kolme ühisomaniku vastu. Kuna kohus ei ole võtnud selle kohta seisukohta, lahendab kohus märgitud taotluse TsMS § 442 lg 5 alusel. TsMS § 216 lg 1 sätestab, et pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kohus leiab, et KÜ xxxx kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna puudub TsMS § 216 lg 1 tulenev alus. Asjaolu, et KÜ-l xxxx on võimalik võlanõue xxxx põik xxxx korteriomandite (xxxx, xxxx) omanike I. S, T. B, S.D vastu, ei ole samastatav TsMS § 216 lg 1 tuleneva kolmanda isiku menetlusse kaasamise alusena. See, kuidas kohus otsustab nimetatud korteriomandite ühisomandi lõpetada, ei tekita TsMS § 216 lg 1 tulenevat olukorda ühistu ja T. B ja teiste ühisomanike suhtes. Otsuse täitmine Kohtuistungil olid seal osalenud menetlusosalised nõus sellega, et lükata jõustanud kohtulahendi sundtäitmine edasi. I. S ja kolmas isik ei olnud nõus sellega, et selleks oleks viis kuud, kuna olid nõus 3 kuuga. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohtu hinnangul on võimalik TsMS § 445 lg 1 järgi määrata tähtaeg, mis ajas alates on võimalik huvitatud isikul pöörduda täituri poole otsuse täitmiseks ning kohtu hinnangul on piisav kui selleks on 3 kuud arvates otsuse jõustumisest. Menetluskulud, tsiviilasja hind Vastavalt TsMS § 162 lg 1, 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule ning lg 2 I lause sätestab, et kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda Arvestades, et 1) kõik soovisid kaasomandi ja ühisomandi lõpetamist, 2) S. D olid tehingud keelatud ning tal ei ole kohustust ka esitada kaasomandi lõpetamise nõuet ja hageda asju endale, siis on mõistlik ja kõigi suhtes õiglane, et igaüks (pooled ja kolmas isik) kannab oma menetluskulud TsMS § 162 lg 4, 167 lg 1 järgi ise ning äärmiselt ebaõigelane oleks hakata neid jaotama ja jätma teiste osaliste kanda. Menetluskulude rahalist suurus kohus seetõttu kindlaks ei määra.

Protokolli parandamise taotlus T. B esitas 01.02.19 taotluse, milles ta palus lisada nn kohtuvaidluste teeside ossa täpsustuse. Seda on võimalik vaadelda protokolli parandamise taotlusena. Kooskõla TsMS § 53 lg 4 jätab kohus taotluse rahuldamata, kuna sellest ei nähtu omaksvõttu, hagi tunnistamist, või oma hagist loobumist, millel oleks õiguslik tagajärg. Need vastuväited lisab kohus 30.10.19 istungi protokolli juurde.

(digitaalne allkiri) Kohtunik Otsuse resolutsiooni täpsustatud Tallinna RK 16.12.2019 lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.