4.Välja mõista X X’ilt ja Z Z’lt solidaarselt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotivarasse kahjuhüvitis summas 164 671,22 eurot.
5.Välja mõista X X’ilt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotivarasse kahjuhüvitis summas 172 005 eurot.
6.Kooskõlas TsMS § 445 lg 2 jäävad 24.05.2017.a ja 31.05.2017.a kohtumäärustega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kuni kohtulahendi täitmiseni.
7.Jätta hageja menetluskulud 75 % ulatuses kostja X X’i kanda ja 25 % ulatuses kostja Z Z kanda.
8.Kooskõlas TsMS § 177 lg 2 selgitab kohus menetlusosalistele, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul alates lõpplahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi esitas 29.04.2017.a kohtule hagi X X ja Z Z vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt asutati Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) 2010.a mais kostja Z Z poolt ning tema põhitegevusalaks oli kindlustusmaakleri tegevus. Äriregistrisse kandmisel oli osaühingu ainuosanikuks kostja Z Z, alates 2010.a detsembrist olid osanikeks X X OÜ (33,25 %), BB Invest OÜ (33,25 %) ja Fort Invest OÜ (33,5 %). Kuni 30.06.2015.a oli osaühingu ainsaks juhatuse liikmeks kostja Z Z, alates 01.07.2015.a on võlgniku ainsaks juhatuse liikmeks kostja X X. Harju Maakohtu 23.08.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9693 nimetati võlgniku ajutine pankrotihaldur, sama kohtu 30.09.2016.a määrusega kuulutati välja osaühingu pankrot. Pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate nõudeid kokku summas 527 033,23 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) kasuks välja mõista kahjuhüvitis 164 671,22 eurot ja X Xilt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) kasuks välja mõista kahjuhüvitis 172 125 eurot. Hageja on 18.12.2017.a vähendanud oma nõuet kostja X Xi vastu 120 euro võrra. Seega palub hageja mõista nimetatud kostjalt välja kahjuhüvitise summas 172 005 eurot. Hagiavalduse kohaselt on võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtuvalt võlgnik (kostjad võlgniku juhatuse liikmetena) alates 2013.a teinud osanikule X X OÜ-le ning teistele kostjatega seotud äriühingutele makseid, millel puudus hagejale teadaolevatel andmetel nii õiguslik alus kui ka majanduslik põhjendus. Hagejale üleantud võlgniku dokumentatsiooni hulgas puuduvad arved ja lepinguid, millele on vastavate maksete tegemisel viidatud ning on alust arvata, et võlgnik ei saanud X X OÜ-le ning teistele kostjatega seotud äriühingutele tasutud summade eest mingit võrreldava majandusliku väärtusega vastusooritust. Võlgniku osanikule X X OÜ-le tehti ajavahemikus 2013.a mai - 2014.a märts võlgniku kontolt makseid kokku summas 33 956,22 eurot ja 22.06.2016.a tehtud ettemaks summas 650 eurot. Seega on võlgnik teinud X X OÜ-le alusetult makseid kokku summas 34 076,22 eurot. X X OÜ-le tehti 2014.a aprillis võlgniku kontolt kaks makset kokku summas 10 990 eurot, mis hageja hinnangul on tehtud alusetult. OÜ-le X M on perioodil 2014.a aprill – september tehtud võlgniku kontolt alusetuid makseid summas 21 025 eurot. Äriühingule X X Ltd on perioodil 2014.a juuli – detsember tehtud võlgniku kontolt seitse makset kogusummas 98 700 eurot, kusjuures kõik maksed on tehtud selle äriühingu kontole Riias asuvas AS-s PRIVATBANK. X X Ltd puhul oli tegemist reaalse majandustegevuseta varifirmaga, mida kasutati võlgniku rahaliste vahendite omastamiseks kostjate poolt. Alates 01.07.2015.a oli võlgniku ainsaks juhatuse liikmeks kostja X X, kes
võttis perioodil 01.07.2015.a – 18.11.2015.a võlgniku kontodelt välja sularaha kokku 73 200 eurot. 18.11.2015.a maksis nimetatud kostja võlgniku kontole sularahas sisse 74 770 eurot ning kandis samal päeval samalt võlgniku kontolt 80 985 eurot äriühingule X X Ltd selle isiku kontole Riias asuvas AS-is PRIVATBANK. Alates 19.11.2015.a kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 30.09.2016.a võttis kostja X X võlgniku kontodelt välja sularaha kokku summas 93 150 eurot. Samal perioodil on võlgniku kontole tehtud sissemakseid summas 2 130 eurot. Hagejale üleantud võlgniku dokumentatsioonist ei nähtu, et ülejäänud osas (so summas 91 020 eurot) oleks kontolt väljavõetud raha võlgnikule tagastatud või et seda oleks kasutatud võlgniku huvides. Hagejale esitatud võlgniku kassaraamatu järgi oli võlgniku kassas oleva sularaha jääk 30.06.2016.a seisuga 267 970,71 eurot, kuid kostja X X (võlgniku juhatuse liige) ei ole mistahes rahalisi vahendeid hagejale (pankrotihaldurile) üle andnud. Alates 2013.a maist kuni kostja Z Z tagasikutsumiseni võlgniku juhatusest on võlgniku kontodelt tasutud kostjaga X X seotud äriühingute X X OÜ, X X OÜ, OÜ X ja X X Ltd kontodele alusetult kokku 164 671,22 eurot ning seda kostja Z Z poolt või tema korraldusel, kuna teisi juhatuse liikmeid võlgnikul sel perioodil ei olnud. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et pärast kostja X X valimist võlgniku juhatuse liikmeks on võlgniku kontodelt kantud nimetatud kostjaga seotud äriühingutele (X X OÜ, x Ltd) kokku 81 105 eurot ning seda kostja X X poolt või tema korraldusel, kuna teisi juhatuse liikmeid võlgnikul alates 01.07.2015.a ei olnud. Lisaks on nimetatud kostja võtnud võlgniku kontodelt alates 19.11.2015.a välja sularaha summas 91 020 eurot, mille võlgnikule tagastamise kohta või mille kasutamise kohta võlgniku huvides andmed puuduvad. Hageja on seisukohal, et kostja Z Z tegi võlgniku kontolt alusetuid ja majanduslikult põhjendamatuid makseid X X OÜ-le, X X OÜ-le, OÜle X M ja X X Ltd-le kostja X X poolse mõjutamise tulemusena. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt riigilõiv summas 2 800 eurot, esindajakulu summas 11 580 eurot, registripäringute kulu 45 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja X X vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja II oli alates võlgniku asutamisest kuni 01.07.2015.a võlgniku ainuke juhatuse liige. Võlgniku osanikeks olid 33,5% osalusega Fort Invest OÜ (M. Z), 33,25% osalusega BB Invest OÜ (B. X) ja 33,25% osalusega X X OÜ (S. X). Kostja II juhatuse liikmena varjas teiste osanike eest võlgniku majandustegevust puudutavat teavet, mistõttu puudus osanikel igasugune ülevaade võlgniku tegelikust finantsseisust. Kostja II ei andnud kostjale I üle täismahus võlgniku raamatupidamisdokumente. Dokumendid, mille kostja II kostjale I üle andis, on loetletud üleandmisevastuvõtmise aktis, mille allkirjastamisest kostja II keeldus. Muid dokumente ei ole kostjale I üle antud. Arvutist, milles pidi olema võlgniku raamatupidamine ja mille kostja I sai mõni aeg hiljem raamatupidamisteenust osutava Xi Grupp OÜ käest, oli eemaldatud kõvaketas. Kostjaga I seotud äriühingutele tehtud maksetel oli tegelik majanduslik sisu. Ettemaks 120 eurot oli X X OÜ-l jäänud võlgnikule ekslikult tagastamata. Vastav summa on 17.11.2017 kantud võlgniku kontole. Võlgnikul oli kostjaga I seotud äriühingutega – X X OÜ, X X OÜ ja OÜ X M – kokkulepe vahendustasu maksmiseks võlgnikule kliendi leidmise ja vahendamise eest. Kostjaga I seotud äriühingutele on tasutud 65 971,22 eurot, millest 120 eurot on võlgnikule tagastatud ning 63 410,73 eurot moodustas võlgnikule kliendi leidmise ja vahendamise eest tasutud vahendustasu. Kostjaga I seotud äriühingutele tasutud summast vahendustasu ületava osa 2 440,49 eurot tagastas kostja I võlgniku kassasse ning kasutas raha koristusja IT-teenuse eest tasumiseks. X X Ltd ei ole kostjaga I seotud äriühing ning kostjale I ei ole teada maksete majanduslik sisu. Kostja I ei ole mõjutanud kostjat II võlgnikule kahju tekitama. Kostja I poolt X X Ltd-le tehtud makse oli tasutud võlgnevuse katteks. Võlgniku sularaha kasutati kostja I poolt võlgniku majandustegevuse jätkamise huvides. Kostja I tasus sularahas x SIA-le 9 420 eurot võlgniku majandustegevuse auditeerimise eest.
Kostja I tasus võlgniku juhatuse liikmena võlgniku töötajatele maaklerina tegutsemise ja kindlustuspoliiside väljastamise eest tasu sularahas kokku 70 695,59 eurot. Kostja I tasus vahemikus juuli 2015 kuni juuni 2016 X X OÜ-le sularahas võlgnikule osutatud koristusja IT-teenuse eest kokku 13 344 eurot. Alternatiivselt, kui maksete majanduslik sisu ei leia tõendamist ja kohus leiab, et kostja I vastutab solidaarselt kostjaga II viimase poolt tehtud maksete eest, siis tuleb kahjuhüvitist vähendada. Kostjalt I nõutavast kahjust tuleb maha arvestada kogu summa, mida hagejal oleks olnud võimalik nõuda X X OÜ-lt, X X OÜ-lt, OÜ-lt X M, X X Ltd-lt ja X X Ltd-lt, kuid millised nõuded on hageja pankroti väljakuulutamise järgselt jätnud esitamata. Seega tuleb kahjuhüvitist vähendada 245 656,22 euro ulatuses ja hagi vastavas summas rahuldamata jätta. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja Z Z vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Tehingute tegemisel oli majanduslik sisu, mistõttu kostjad ei vastuta võlgnikule väidetavalt tekkinud kahju eest. Kostja II ei olnud võlgniku viimane juhatuse liige, mistõttu tal ei ole ligipääsu võlgniku arhiivis olevatele materjalidele. Kostja II on andnud kõik materjalid ja dokumendid üle kostjale I aastal 2015. Kostja II juhtimisel paranesid märkimisväärselt hageja majandusnäitajad. Kostja II selgitab, et tema juhatuse liikmeks oleku ajal tegi hagis loetletud juhatuse pädevusse jäävaid otsuseid kostja I, kellele sisuliselt kuuluski võlgnikus enamusosalus. Kostja II hinnangul olid kostja I otsused tasu maksmiseks põhjendatud, sest tehingud olid dokumenteeritud ja teenused olid osutatud, mistõttu kostjad ei vastuta hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest. Lisaks eelnevale on kostja I kiitnud heaks kõik kostjatele hagis etteheidetud tehingud. Kostja II selgitab, et hageja majandustegevuses kasutati sularaha ning võlgniku kliendid tegid makseid sularahas. Kostja II kinnitab, et ta on andnud üle sularaha kostjale I juulis 2015.a ehk ajal, mil kostja II kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 7 963,20 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, Z Z vande all antud seletuse, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 26.02.2018.a kohtumääruses (II köide t/l 186) ning 17.04.2018.a kohtuistungil (III köide t/l 111-111 pöördel).
6.Vaidlust ei ole selles, et Harju Maakohtu 30.09.2016.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 216-9693 on kuulutatud välja Fort Kindlustusmaakler OÜ pankrot ning nimetatud pankrotihalduriks Kalev Mägi (I köide t/l 18-21). Pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate nõudeid kokku summas 527 033,23 eurot (I köide t/l 22).
7.Pankrotis oleva Fort Kindlustusmaakler OÜ asutajaks ja juhatuse liikmeks oli perioodil 07.05.2010.a kuni 01.07.2015.a Z Z (edaspidi kostja II) ning alates 01.07.2015.a on pankrotis oleva äriühingu juhatuse liige X X (edaspidi kostja I) (I köide t/l 8-9). Osaühingu osanikeks on alates 28.12.2010.a X X OÜ, BB Invest OÜ ja Fort Invest OÜ (I köide t/l 8-9).
8.Kohtule esitatud äriregistri teabesüsteemi väljavõtetest nähtub, et X X OÜ juhatuse liikmeks oli perioodil 26.11.2010.a kuni 10.12.2014.a Ljubov Xa ja alates 10.12.2014.a on juhatuse liikmeks kostja I (I köide t/l 12-13), BB Invest OÜ juhatuse liiikmeks oli perioodil 22.11.2010.a kuni 11.02.2015.a X ja alates 11.02.2015.a on juhatuse liikmeks x (I köide t/l 14-15) ja Fort Invest OÜ juhatuse liikmeks on alates 18.06.2010.a kostja II (I köide t/l 16-17).
9.Pooled on erimeelt selles, kas kostjad on tekitanud solidaarselt pankrotis olevale äriühingule kahju kokku summas 164 671,22 eurot ja kostja I pankrotis olevale äriühingule kahju summas 172 005 eurot.
10.Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
12.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
13.Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on pankrotis oleva äriühingu kontolt perioodil mai 2013 kuni märts 2014 teostatud X X OÜ-le ülekandeid kogusummas 33 956,22 eurot (I köide t/l 23), aprillis 2014 X X OÜ-le ülekandeid kogusummas 10 990 eurot (I köide t/l 25), perioodil aprill 2014 kuni september 2014 X M OÜ-le ülekandeid kogusummas 21 025 eurot (I köide t/l 27-28) ja perioodil juuli 2014 kuni detsember 2014 X X Ltd ülekandeid kogusummas 98 700 eurot (I köide t/l 30-31). Hageja arvates puudus ülekannetel nii õiguslik alus kui ka majanduslik põhjendus.
14.Kostja II väidab, et eelpool viidatud äriühingutele maksti vahendustasu kostja I vahendatud x OÜ kindlustuslepingute eest kokku summas 33 128,03 eurot (II köide t/l 2 pöördel-3, 55-61, 68). Ülejäänud summa on tasutud äriühingutele muude teenuste eest.
15.Kostja I väidetel on kõik eelpool toodud äriühingutele tasutud summad vahendustasu GRS X OÜ kindlustuslepingute vahendamise eest (III köide t/l 92 pöördel, 97).
16.Kostja I ja kostja II poolt kohtule avaldatud seisukohad on vastuolulised, mis annab aluse järeldada, et pankrotis oleva äriühingu poolt kolmandatele äriühingutele teostatud maksetel polnud seaduslikku alust.
17.Kohtule on esitatud pankrotis oleva äriühingu poolt X X OÜ-le väljastatud arved nr. 13001, 14001, 14003 kogusummas 23 900,03 eurot (II köide t/l 44, 46, 48). X X OÜ-le on teostatud makseid ka arvete nr. 13002, 13003 ja 14002 alusel kogusummas 10 056,19 eurot (I köide t/l 23).
18.Kostja II poolt avaldatu kohaselt tasuti pankrotis oleva äriühingu kontolt 8 800 eurot OÜ5
le X M arve nr 14001 alusel ettemaksuna kostjale I kindlustusmaakleri tarkvara loomise eest (II köide t/l 55). Kohus leiab, et nimetatud kostja II väide on tõendamata, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ X M on asunud looma pankrotis olevale äriühingule tarkvara. Kostja II vande all antud seletuse kohaselt kasutas äriühing igapäevaselt Insly tarkvara (III köide t/l 173, 01:30:25-01:33:07). Seega puudus äriühingul vajadus uue tarkvara järele.
19.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostjad kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saab järeldada, et eelpool viidatud maksete tulemusena on pankrotis olev osaühing saanud äriühingutelt enda majandustegevuseks vajalikku vastusooritust, s.o mõnda teenust või toodet. Ka ei ole eluliselt usutav, et äriühing teostab sellises suurusjärgus ülekandeid ilma lepinguteta.
20.Kostjad leiavad, et pankrotis olev äriühing on tasunud X X OÜ-le, X X OÜ-le ja X M OÜ-le vahendustasu GRS X OÜ kindlustuslepingute vahendamise eest. Hageja leiab, et nimetatu on arvestades summa suurust ilmselgelt ebausutav.
21.Kostja I poolt on kohtule esitatud tõend selle kohta, et perioodil märts 2013 kuni november 2014 on pankrotis olevale äriühingule tasutud veosekindlustuste eest kindlustusmakseid kogusummas 211 369,12 eurot (II köide t/l 107-128). Hageja on esitanud kohtule pankrotis oleva äriühingu ja teiste kindlustusandjatega sõlmitud koostöölepingute väljavõtted, millistest nähtub, et tavaliselt oli äriühingul õigus saada veosekindlustuse lepingute vahendamise eest maakleritasu 10 – 15 % laekunud kindlustusmaksetest (III köide t/l 11-22).
22.Kohus leiab, et antud juhul on kostjate poolt tõendamata, miks on saanud GRS X OÜ suuremat tasu kindlustuslepingute vahendamise eest kui teised kindlustusandjad. Seega ei ole eluliselt usutav, et pankrotis olev äriühing oli endale võtnud lepingulise kohustuse tasuda eelpool nimetatud äriühingutele kindlustuslepingute vahendamise eest vahendustasu oluliselt suuremas summas kui tavapäraselt kindlustusturul tasutakse. Selline tegevus ei ole kooskõlas äriühingu huvidega.
23.Vaidlust ei ole, et perioodil juuli 2014 kuni detsember 2014 teostati pankrotis oleva äriühingu kontolt X X Ldt kontole ülekandeid kogusummas 98 700 eurot (I köide t/l 3031). Kostjad on esitanud ülekannete teostamise kohta 28.07.2014.a arve nr. MI280714 summas 6 700 eurot (II köide t/l 50) ja 13.11.2014.a arve nr. MI131114 summas 12 000 eurot (II köide t/l 53). Nimetatud arvetel on viide lepingule nr. 250714, kuid pankrotis oleva äriühingu pangakonto väljavõttest nähtuvad viited lepingutele nr. 131114 (I köide t/l 30).
24.Käesoleval juhul ei ole kostjad esitanud kohtule lepinguid, mille alusel on teostatud X X Ldt ülekandeid eelpool toodud summades.
25.Kostja II vande all antud seletuse kohaselt ei ole tema ühtegi lepingut X X Ldt sõlminud ega ole näinud ka maksete aluseks olevaid lepinguid. Vande all antud seletuse kohaselt on kostja II lähtunud maksete teostamisel üksnes kostja I poolt öeldust (III köide t/l 173, 01:14:05-01:14:25, 01:15:10-01:15:25, 01:18:00-01:18:25). Samas nähtub äriregistri teabesüsteemist, et X X Ldt ülekannete teostamise ajal oli pankrotis oleva äriühingu ainukeseks juhatuse liikmeks kostja II (I köide t/l 8-9, 30-31).
26.Kohus nõustub käesoleval juhul hageja seisukohaga, et eluliselt ei ole usutav, et Ühendkuningriigis registreeritud ettevõte, kelle ainuaktsionäriks ja direktoriks oli Vanuatu elanik Mrs X X, on äriühingule osutanud teenuseid (I köide t/l 32-37).
27.Hageja on esitanud kohtule dokumentaalse tõendi, millisest nähtub, et 1982.a sündinud x on 134 Ühendkuningriigis tegutseva äriühingu direktor (I köide t/l 36-38). Nimetatust järeldab kohus, et tegemist on äriühinguga kellega pankrotis oleval osaühingul reaalsed
majandussuhted puudusid.
28.Kuivõrd kostjate poolt ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse eeldada, et pankrotis oleva äriühingu ja X X Ldt vahel on reaalselt toimunud äritegevus, siis leiab kohus, et X X Ldt teostatud ülekanded kogusummas 98 700 eurot on tehtud alusetult ning tegemist on pankrotis olevale äriühingule tekitatud kahjuga.
29.Riigikohus on 03.03.2014.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-197-13 punktis 14 selgitanud, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: 1. juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); 2. osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); 3. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 4. juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
30.Riigikohus on 20.12.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-65-16 punktis 21 leidnud, et tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
31.Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et kostja II on teostanud maksed X X Ldt summas 98 700 eurot ilma õigusliku aluseta ning seega on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust.
32.Kostja II vande all antud seletuse kohaselt on pankrotis olev äriühing sõlminud X X OÜga, X X OÜ-ga ja X M OÜ-ga lepingud vahendustasu maksmiseks kostjaga I suuliselt ning nimetatu ütles kostjale II ette kostja I (III köide t/l 173, 00:49:10-00:52:44).
33.Riigikohus on 29.05.2013.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-40-13 punktis 26 leidnud, et põhimõtteliselt on õige, et äriühingu juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks ei saa pidada seda, kui juhatuse liige teeb äriühingu nimel ja arvel lepingu või muu õigusliku aluse olemasolul makseid kolmandale isikule. Samas võib see ikkagi olla rikkumine, kui juhatuse liige teab või peab teadma, et leping, mille alusel ta makse teeb on nt tühine näilikkuse või seadusele või headele kommetele mittevastavuse tõttu või et selle saaks tühistada või et majanduslikult oleks mõistlik sellest taganeda või see üles öelda. Lepingu täitmist võib rikkumiseks pidada ka juhul, kui lepingu eesmärgiks oligi äriühingu varatuks muutmine.
34.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleneb kohtu ette toodud asjaoludest, et kostja II ei ole taganud seda, et eelpool toodud äriühingutele teostatud maksete aluseks olevad algdokumendid oleks hagejale esitatud. Samuti leiab kohus, et põhjendamata on kostja II väide, et pankrotis oleva äriühingu osanikud on tema tegevuse kiitnud heaks.
35.Kohtule on esitatud osanike 30.06.2015.a koosoleku protokoll, millisest nähtub, et otsustatud on mitte kinnitada Fort Kindlustusmaakler OÜ 2010, 2011, 2012, 2013, 2014 majandusaasta aruandeid, kuivõrd on vajadus läbi viia täiendav kontroll (siseaudit) (I köide t/l 10-11).
36.Seega nähtub eelnevast, et kostja II tegevuse tulemusena on tekkinud pankrotis olevale äriühingule kahju kogusummas 164 671,22 eurot ning nimetatu tuleb kostjalt II pankrotis oleva äriühingu kasuks välja mõista.
37.Samuti leiab kohus, et kostja I vastutab solidaarselt kostjaga II pankrotis olevale äriühingule tekitatud kahju summas 164 671,22 eurot eest. ÄS § 1671 lg 1 kohaselt oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju ja lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul vastutavad mõjutanud isikuga
solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu.
38.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt omas kostja I X X OÜ kaudu pankrotis olevas äriühingus olulist osa ning seda kinnitab ka asjaolu, et kostja I eestvedamisel on kutsutud kostja II pankrotis oleva äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasi 30.06.2015.a (I köide t/l 8-9, 10-11, 12-13). Kostja II poolt vande all antud seletuste kohaselt on kostja I dikteerinud summade suurused, mis tuleb tasuda X X OÜ-le, X X OÜ-le, OÜ-le X M ja X X Ldt. Samuti esitas kostja I kostjale II tasumisele kuuluvad arved (III köide t/l 173, 00:42:16-01:33:07).
39.Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et kostja I on omanud mõju äriühingu suhtes ja vastavalt sellele suunanud maksete teostamisi endaga seotud äriühingutele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjad vastutavad pankrotis oleva äriühingu ees solidaarselt tekitatud kahju summas 164 671,22 euro ulatuses ja nimetatu kuulub pankrotis oleva äriühingu kasuks väljamõistmisele.
40.Hageja palub kostjalt I välja mõista ka kahjuhüvitise summas 172 005 eurot, mis on tekkinud seoses pankrotis oleva äriühingu poolt X X Ldt teostatud maksest summas 80 985 eurot ja pankrotis oleva äriühingu kontolt väljavõetud sularahast summas 91 020 eurot.
41.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 18.11.2015.a kanti äriühingu arvelduskontolt X X Ldt arvele 80 985 eurot ning seda on tehtud kostja I poolt (I köide t/l 44). Kostja I leiab, et nimetatud ülekanne oli teostatud seoses X X Ldt poolt 18.11.2015.a esitatud arvega, millise on koostanud X (II köide t/l 129).
42.Tõendeid selle kohta, et pankrotis oleva äriühingu ja X X Ldt vahel on sõlmitud mõni leping, mille alusel on pankrotis olevale äriühingule arve esitatud, kohtule esitatud ei ole. Ka ei ole lepingu sõlmimine tõendatud muude tõenditega.
43.Kostja I on avaldanud, et äriühingul on tekkinud võlgnevus X X Ldt ees 2014.a osutatud teenuste eest, kuid kostja II vande all antud seletuse kohaselt ei ole viimane teadlik lepingu olemasolu kohta nimetatud äriühinguga (III köide t/l 173, 00:42:16-01:33:07). Kui X X Ldt oleks olnud sõlmitud 2014.a leping, siis kostja II teadnuks seda, kuivõrd ta oli sel ajal äriühingu juhatuse liige. Seega asub kohus seisukohale, et osaühingul puudus kohustus tasuda X X Ldt 80 985 eurot. Ilmselgelt on tegemist fiktiivse arvega, mille tegelikuks eesmärgiks oli äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine.
44.X X Ldt poolt pankrotis olevale äriühingule esitatud arvest nr. 180015 nähtub viide GRS X osutatud kindlustusteenustele 2014.a (II köide t/l 129). Kostjad on kohtule avaldanud, et GRS X OÜ projektiga tegeles kostja I, kes sai selle eest tasu teiste äriühingute kaudu. Arves nimetatud teenuste osutamine X X Ldt poolt ei ole millegagi tõendatud.
45.Tunnistajate X X ja X X ütluste kohaselt tegeles kostja I pankrotis oleva äriühingu juures oma projektiga ning esitas osaühingule tasumiseks arveid. Arvete aluseks olevaid lepinguid raamatupidamisele ei esitatud. Samuti on tunnistajate ütlustega tõendatud, et kostja I jagas kostjale II ülesandeid (III köide t/l 173, 01:41:32-01:49:32, 01:54:3702:03:14).
46.Kohus leiab, et hageja on põhistanud, et kostja I tegevuse tulemusena on äriühingule tekkinud kahju summas 80 985 eurot ning nimetatu tuleb antud kostjalt välja mõista.
47.Vaidlust ei ole, et kostja I on perioodil 19.11.2015 kuni 30.06.2016 võtnud äriühingu kontodelt välja sularaha summas 93 150 eurot ning tagastanud 2 130 eurot (I köide t/l 4851, II köide t/l 106).
48.Riigikohus on 19.12.2016.a kohtuotsuses nr. 3-2-1-113-16 punktis 17 ja 18 leidnud, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt välja võtnud sularaha, ei saa
hagejalt mõistlikult võttes nõuda, et ta esitaks tõendeid selle kohta, kuidas juhatuse liige sularaha kasutas. Raha kasutamist äriühingu huvides peab tõendama kostja. Olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust.
49.Kostja I on kohtule esitatud menetlusdokumentides asunud seisukohale, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, s.o pankrotis oleva äriühingu töötajatele on tasutud sularahas töötasu perioodil juuli 2015 kuni mai 2016 kokku summas 70 695,59 eurot, tasutud x SIA pankrotis oleva äriühingu majandustegevuse auditeerimise eest 9 420 eurot ja tasutud X X OÜ-le perioodil juuli 2015 kuni juuni 2016 osutatud koristus- ja IT teenuste eest kokku 13 344 eurot (II köide t/l 88-92).
50.Kohus leiab, et kostja I seisukoht, et osaühingu töötajatele on perioodil juuli 2015 kuni mai 2016 tasutud töötasu sularahas kokku summas 70 695,59 eurot on tõendamata. Hageja poolt kohtule esitatud äriühingu maksudeklaratsioonidest nähtub, et kostja I ei ole deklareerinud töötajatele väidetavalt teostatud väljamakseid ning nimetatut ei tõenda ka osaühingu pangakonto väljavõtted ega kassaraamat (III köide t/l 23-57).
51.Kostja I on esitanud kohtule Eva Djunini poolt 27.08.2015.a osaühingule edastatud ekirja, kuid kohus leiab, et nimetatust ei saa järeldada, et äriühing on töötajatele tasunud töötasu sularahas (II köide t/l 131). Vastupidi osundatud e-kirjast nähtub, et osaühingul esines probleeme töötasu maksmisega. Kui töötajale oleks kokkulepitud töötasu sularahas makstud, siis ei oleks töötaja saamata jäänud töötasu nõudnud.
52.Kostja I leiab, et tasus X x SIA majandustegevuse auditeerimise eest 9 420 eurot (II köide t/l 130).
53.Kohus leiab, et juhul kui X x SIA ja pankrotis oleva äriühingu vahel on sõlmitud leping äriühingu majandustegevuse auditeerimiseks, siis peab olema selle kohta ka audit, mida aga kohtule esitatud ei ole. Seega on olnud tegemist kostja I poolt alusetu maksega. Ka ei ole eluliselt usutav, et Läti Vabariigis tegutsev äriühing teostab Eesti Vabariigis tegutseva äriühingu auditeerimist.
54.Kostja I on tasunud X X OÜ-le koristus- ja IT-teenuste eest perioodil juuli 2015 kuni juuni 2016 sularahas 13 344 eurot (II köide t/l 132-137). Kohus leiab, et ainuüksi X X OÜ poolt esitatud arved ei tõenda teenuste osutamist. X X OÜ pangakonto väljavõttest ei nähtu, et äriühingu poolt on teostatud sularaha sissemakseid (III köide t/l 127).
55.Lisaks leiab kohus, et kuivõrd X X OÜ kuulub kostjale I (I köide t/l 26), siis vajas kostja I äriühingu nimel tehingute tegemiseks X X OÜ-ga osaühingu osanike nõusolekut vastavalt ÄS § 181 lg 3, kuid tõendeid selle kohta, et vastav nõusolek oli olemas, kohtule esitatud ei ole.
56.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja I ei ole tõendanud, et kasutas kontolt võetud sularaha pankrotis oleva äriühingu huvides (TsMS § 236 lg 2).
57.Kostja I on avaldanud, et kostja II ei andnud üle kõiki äriühingu dokumente ning üle antud arvuti kõvaketas oli kahjustatud. Tunnistaja X X poolt antud ütluste kohaselt oli kostjale I üleantud äriühingu arvuti töökorras (III köide t/l 173, 01:41:32-01:49:32). Osaühingu raamatupidamisdokumentide üleandmist kostja II poolt kostjale I tõendab 02.12.2015.a akt (II köide t/l 94-96).
58.Kostja I on 21.05.2019.a kohtule esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et oli valmis pankrotihaldurile üle andma pankrotis oleva äriühingu arvuti ja kõik komplekteeritud dokumendid, kuid need varastati kostjale I kuuluvast sõidukist (IV köide t/l 2, punkt 2.1.1). Kohus leiab, et vastav kostja I väide on paljasõnaline.
59.Ebausutavaks teeb väite ka see, et kostja on selle esitanud enam kui kaks aastat peale hagi kohtule esitamist. Ka nähtub kohtule esitatud 30.09.2016.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-16-9693, et kostja I ei ole selgitusi ega arveid pankrotimenetluse käigus esitanud (I köide t/l 20). Kui selline juhtum oleks aset leidnud, siis oleks kostja selle väite koheselt ka esitanud.
60.Seega leiab kohus, et tõendatud on pankrotis olevale äriühingule kahju tekitamine kostja I poolt summas 172 005 eurot.
61.Kostjad on palunud vähendada hageja väidetavat kahjunõuet. Hageja ei ole selgitanud, veelgi enam tõendanud, et ta oleks üritanud väidetavalt alusetud maksed tagasi nõuda (II köide t/l 91 pöördel, III köide t/l 172 pöördel, 00:27:25-00:36:02).
62.VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist ja lõike 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
63.Kohus leiab, et kostjate taotlus vähendada hageja kahjuhüvitise nõuet rahuldamisele ei kuulu.
64.Riigikohus on 15.03.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-152-16 punktis 22 leidnud, et võlgniku ja võlausaldajate huvides ei ole alustada kohtumenetlust, millega kaasneksid kulud, kuid millest lõpptulemusena ei oleks eelduslikult võimalik varalist kasu saada.
65.03.04.2019.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-3785 punktis 25 on Riigikohus selgitanud, et eelnev ei tähenda seda, et juhatuse liikme vastu saaks kahjunõude esitada või et kohus saaks selle rahuldada alles siis, kui eelneva kohtumenetluse käigus on lõplikult kindlaks tehtud, et alusetust rikastumisest tulenev nõue on (osaliselt) väärtusetu. Selleks, et esitada isiku vastu kahju hüvitamise nõue, ei pea kahju suurus alati olema täpselt tõendatav.
66.Hageja on käesoleval juhul põhistanud, et äriühingud kellele kostjad on teostanud makseid on varatud ning osaliselt ka registrist kustutatud. Seega on ilmne, et nõuete esitamine nende vastu ei oleks andnud reaalset tulemust ja tekitanuks üksnes täiendavaid menetluskulusid pankrotis oleva äriühingu võlausaldajatele. Kohtu ette ei ole antud juhtumil toodud asjaolusid, mis annaks aluse hüvitise vähendamiseks.
67.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjatelt kuulub solidaarselt pankrotivarasse välja mõistmisele kahjuhüvitis summas 164 671,22 eurot ja kostjalt X X’ilt kahjuhüvitis summas 172 005 eurot.
68.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
69.Kostja X X esitas 21.05.2019.a kohtule taotluse kohtu poolt 04.04.2019.a toimunud kohtuistungil antud menetlustähtaja ennistamiseks ning taotluse menetlusabi saamiseks kautsjoni tasumisel (IV köide t/l 1-5). Hageja ja kostja II vaidlevad nimetatud taotlustele vastu (IV köide t/l 39-41, 42-44).
70.Kohus leiab, et X Xi poolt esitatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd tegemist on olnud kohtu poolt määratud tähtajaga, mida saab pikendada, kuid mitte ennistada.
71.Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu kostja X Xi taotlus menetlustähtaja ennistamiseks, siis leiab kohus, et läbi vaatamata tuleb jätta kostja I taotlus menetlusabi saamiseks, kuivõrd kautsjoni tasumiseks vajadus puudub.
72.Kooskõlas TsMS § 445 lg 2 jäävad 24.05.2017.a ja 31.05.2017.a kohtumäärustega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kuni kohtulahendi täitmiseni (I köide t/l 109110, 129-130).
73.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
74.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 336 796,22 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
75.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostjate kanda. Vastavalt kostjate suhtes rahuldatud haginõuete suurusele jäävad hageja menetluskulud 75 % ulatuses kostja X Xi kanda ja 25 % ulatuses kostja Z Z kanda. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kostja X Xi osas kuulub rahuldamisele nii hageja solidaarne nõue, s.o 164 671,22 eurot kostjate vastu kui ka iseseisev nõue, s.o summas 172 005 eurot kostja X Xi vastu.
76.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
77.Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 selgitab kohus menetlusosalistele, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul alates lõpplahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.