Asfaldigrupp OÜ hagi OÜ Raidano vastu põhivõlgnevuse 1000 eurot ja viivise 189 eurot 42 senti väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1189 eurot 42 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Raidano apellatsioonikaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ Raidano (registrikood 10883911), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Vastustaja (hageja): Asfaldigrupp OÜ (registrikood 12001039), volitatud esindaja Sergei Desjatnikov
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Raidano apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2019. a otsus OÜ-lt Raidano välja mõistetud summa suuruse ning menetluskulude jaotuse osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista OÜ-lt Raidano välja Asfaldigrupp OÜ kasuks põhivõlg 40 senti, viivis nõudelt 1000 eurot perioodi 17. mai 2016 kuni 13. märts 2018 eest 146 eurot 3 senti ning viivis nõudelt 40 senti perioodi 14. märts 2018 kuni 25. september 2018 eest 2 senti.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 88% ulatuses Asfaldigrupp OÜ ning 12% ulatuses OÜ Raidano kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas 26. septembril 2018 maakohtule nõude kostja vastu võlgnevuse tasumiseks. Võlgnevuse suurus oli 25. septembri 2018 seisuga 1189 eurot 42 senti, milles põhivõlg moodustas 1000 eurot ja viivised 189 eurot 42 senti. Hageja on viivist arvestanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 0,022 % päevas tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja kui töövõtja kostjale suulise töövõtulepingu alusel asfalteerimistöid, mis anti tellijale (kostjale) üle 16. mail 2016. Töö üleandmisel ei esitatud vastuväiteid töö kvaliteedi osas. Tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest alates. Hageja esitas kostjale tehtud tööde eest tasu saamiseks arve nr 16052 summas 5859 eurot. Kostja on tasunud 22. veebruaril 2017 hageja arve alusel 4859 eurot, seega on töö eest tasumata 1000 eurot.
28.veebruaril 2018 esitas kostja hagejale arve nr 18058 laaduriteenuse eest tasumiseks, avaldades, et kostja tasaarvestab nimetatud nõude hageja nõudega. Hageja vaidles tasaarvestamisele vastu, kuna ta ei ole kostjalt laaduriteenust tellinud ning tegemist on fiktiivse arvega.
2.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue summas 1000 eurot tasaarvestusega lõppenud, kostja on 14. märtsil 2018 tasaarvestanud hageja nõude enda nõudega hageja vastu summas 999 eurot 60 senti. Kostja tunnistab hageja seadusjärgse viivise nõuet perioodi 16. mai 2016 - 13. märts 2018 (incl) eest ja põhinõuet 40 senti koos viivistega alates 14. märtsist 2018. Kostja juhataja Raivo Riisa teadis varasemate kokkulepete põhjal, et võlgnevust hageja ees ei ole. Kui 14. märtsil 2018 saabus inkassofirmast Kreedix OÜ võlanõudekiri, palus R. Riisa raamatupidajal saata hagejale arve osutatud teenuste eest, millega tasaarvestada kostja nõue. Kostja saatis hagejale arve nr 18058 999 euro 60 sendi tasumiseks. Kostja tasaarvestatav nõue tuleneb hagejale laaduriteenuste osutamisest Viljandis ehitusobjektidel Köleri tn 5 ja Tallinna tn 97, mida kostja tõendab fotodega teenuse osutamisest ning objektidel viibinud isikute kinnitustega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2019 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1189 eurot 42 senti, s.o 1000 eurot põhivõlgnevus ja 189 eurot 42 senti viivis ning jättis
menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 750 eurot ning menetluskulult viivise seaduses sätestatud määras. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud tasaarvestatava nõude olemasolu. Tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. Kostja poolt esitatud tõendite põhjal ei tekkinud maakohtul veendumust, et hageja ja kostja olid vastava teenuse osutamises kokku leppinud ning milline oli selle kokkuleppe sisu, mille alusel on kujunenud arvel märgitud summa. Võlasuhte tekkimise aluseks ei ole mitte arve esitamine, vaid lepingu sõlmimine poolte vahel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja nõue on lõppenud tasaarvestusega, s.o kostja tunnistab põhinõuet 40 senti, seadusjärgset viivist perioodi 16. mai 2016 – 13. märts 2018 (k.a) eest ning viivist põhinõudelt 40 sendilt alates 14. märtsist 2018. Apellatsioonikaebuse kohaselt puudus hagi rahuldamiseks alus ning maakohus on vääralt kohaldanud nii materiaalõiguse norme kui ka rikkunud menetlusõigust. Maakohus ei ole rajanud otsust tsiviilasjas kogutud tõenditele ning on täielikult jätnud hindamata kostja poolt esitatud tõendid. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohustust analüüsida kõiki tõendeid ning mõne tõendi mittearvestamisel põhjendada oma seisukohta. Kohus on rikkunud ka menetlusnorme, venitades menetlust.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides et maakohtu otsus on põhjendatud ning tõendeid on uuritud detailselt ning piisavas ulatuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summa suuruse ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 40 senti, viivise nõudelt 1000 eurot perioodi 17. mai 2016 kuni 13. märts 2018 eest 146 eurot 3 senti ning viivise nõudelt 40 senti perioodi 14. märts 2018 kuni 25. september 2018 eest 2 senti. Ringkonnakohus jätab nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud 88% ulatuses hageja kanda ning 12% ulatuses kostja kanda.
8.Hageja nõuab kostjalt kui tellijalt tasu suulise töölepingu alusel tehtud asfalteerimistööde eest. Kostja ei ole menetluse kestel vaidlustanud hageja poolt tehtud töid, kokkulepitud tasu suurust ega muid lepingutingimusi. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka sellele, et ta on tasunud hagejale 1000 eurot vähem, kui pidi olema lepingujärgne tasu. Kostja on tunnustanud hageja põhinõuet 40 senti ja seadusjärgset viivist sellelt põhinõudelt, samuti hageja seadusjärgse viivise nõuet hagis toodud põhinõudelt 1000 eurolt perioodi 16. mai 2016 – 13. märts 2018 eest. Nimetatud summa osas tuleb hagi rahuldada. Kostja leiab, et ta on hageja nõude ülejäänud osas tasaarvestanud oma nõudega hageja vastu kostja poolt hagejale osutatud teenuste eest.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on menetluses esitatud tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kuigi kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele ja selle kujunemisele, peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks märkida, et hageja poolt nõude tõendamiseks esitatud arvel
nr 16052 toodud kuupäev ja sellel nimetatud summa ei ole kooskõlas hagis toodud asjaoludega ning teiste tõenditega. Nimelt on hageja väitel kostja 22. veebruaril 2017 tasunud hagejale 4859 eurot, seda tõendab ka maksekorraldus, mille kohaselt tasus kostja nimetatud summa hagejale
22.veebruaril 2017. Samas on hageja esitanud kohtule 16. mai 2016 arve, mille kohaselt oli kostja juba selleks kuupäevaks (seega ligikaudu aasta varem) tasunud hagejale 4859 eurot ning kostja väidetav võlgnevus on juba arve esitamise ajal 1000 eurot. Seega ei ole asjas üheselt võimalik tuvastada, millal hageja kostjale nõude esitas. Kuna kostja aga ei ole esitanud menetluses sisulisi vastuväiteid hageja nõude sissenõutavaks muutumise ajale (st kostja tunnustas hageja õigust viivisele põhinõudelt alates 16. maist 2016), siis tuleb nimetatud viivis kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja väitel osutas ta hagejale septembris 2017 laaduriteenust. Kostja leidis vastuses hagile, et tema teenuse osutamise lepingust tulenev tasunõue on hageja arvel nr 16052 nimetatud tasunõudega tasaarvestatud. Kostja juhataja R. Riisa kirjaliku selgituse kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku tasaarvestuse tegemises nimetatud arve suhtes. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 5. aprilli 2019 otsust tsiviilasjas 2-16-16481, p 15). Kostja on oma tasunõuet hageja vastu tõendanud kostja juhataja R. Riisa, laadimistöid teinud D. Riisa, E. Heina ja T. Kivi kirjalike selgitustega ning fotodega laaduri tööst. Maakohus ei ole nimetatud tõendeid hinnanud. Hageja ei ole ühegi tõendi õiguspärasuse suhtes vastuväiteid esitanud ega tõendeid vaidlustanud. Hageja on vaid paljasõnaliselt ja üldiselt leidnud, et: „asjaolud, millele tugines kostja ei ole tõesed ja ei ole poolte vahel sõlmitud lepinguga seotud“. Ringkonnakohus küsis hageja seisukohta kostja poolt kohtule 16. septembril 2019 esitatud tõendite kohta. Hageja ei esitanud ka ringkonnakohtule ühtegi vastuväidet kostja tõenditele, märkides lisaks, et hagi on esitatud elatise nõudes.
10.Ringkonnakohus leiab, et kostja on oma teenuse osutamise lepingust tulenevat nõuet hageja vastu tõendanud. Kostja poolt esitatud töid teinud isikute selgitused on üheselt arusaadavad. T. Kivi selgitusest tuleneb, et ta tegi hagejale ehitustöid ja T. Kivi oli teadlik hageja ja kostja vahelisest kokkuleppest üksteisele tehtud tööde tasaarvestuse kohta. E. Heina poolt on selgitus antud e-posti teel, meilis kinnitab E. Hein, et hageja kasutas 2017. a sügisel kostja kopplaadurit kahel või kolmel päeval. D. Riisa seletuse kohaselt on ta ise kopplaaduriga teinud laadimistöid hagejale ning tema poolt on tehtud menetluses esitatud fotod tööde tegemisest. Dokumentaalne tõend on TsMS § 272 lg 1 järgi igasugune kirjalikult, pildistamisega või video- , heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Seega on poolte kirjalikud selgitused dokumentaalseks tõendiks kostja poolt hagejale tehtud tööde kohta. Kostja on esitanud ka arve tehtud tööde eest. Hageja ei ole menetluses ühegi kostja menetlusdokumendi suhtes sisulist vastuväidet esitanud. Hageja nõude suurust tõendab arve, millel märgitud kuupäev ei ole teiste tõenditega kooskõlas. Kuigi maakohus on õigesti märkinud, et võlasuhte tekkimise aluseks ei ole mitte arve esitamine, vaid lepingu sõlmimine poolte vahel, on maakohus olukorras, kus mõlemad pooled on omavahelise kokkuleppe sisu ja nõude suuruse tõendamiseks esitanud vaid arved, tuginenud nõude rahuldamisel ebaõigesti vaid hageja esitatule. Seda ei muuda asjaolu, et kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt esitatud arve suurusele. Vastuseks kostjale selgitab ringkonnakohus, et VÕS § 200 lg-s 4 nimetatud vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või
teatud ajavahemiku jooksul keelduda (vt Riigikohtu 4. jaanuari 2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 9). Praegusel juhul ei ole hageja menetluses ühtegi sellist vastuväidet esitanud.
11.VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi saab võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Kuigi hageja poolt esitatud arvel on viivise määraks märgitud 0,5% päevas, nõuab hageja hagiavalduse kohaselt viivist seadusjärgses määras. Seega tuleb viivise arvutamisel lähtuda seaduses kehtestatud määrast. Kostja tunnistab viivisenõuet võlgnevuselt 1000 eurot alates
16.maist 2016, hageja on arvestanud ning nõudnud viivist alates 17. maist 2016. Hageja nõuab viivist kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 25. septembrini 2018 (k.a). Kohus ei saa ületada nõude piire (TsMS § 439). Seega arvestab kohus viivist perioodi 17. mai 2016 – 25. september 2018 eest. Seadusjärgne viivise määr perioodil 17. mai 2016 – 30. juuni 2016 oli 8,05% aastas. Seega on hageja viivise nõude suuruseks põhinõudelt 1000 eurot selle perioodi eest 9 eurot 92 senti (1000/100*8,05/365*45). Alates 1. juulist 2016 on viivise määr 8% aastas. Hageja viivise nõudeks põhinõudelt 1000 eurot perioodi 1. juuli 2016 – 13. märts 2018 eest on 136 eurot 11 senti (1000/100*8/365*621). Hageja viivise nõue põhinõudelt 1000 eurot perioodi 17. mai 2016 – 13. märts 2018 eest on kokku 146 eurot 3 senti. Alates 14. märtsist 2018 kuni 25. septembrini 2018 tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 40 sendilt, s.o 2 senti (0,40/100*8/365*196).
12.Kostja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 88% ulatuses hageja ning 12% ulatuses kostja kanda. Hageja nõudeks oli 1189 eurot 42 senti. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 146 eurot 45 senti (0,40 + 146,03 + 0,02), seega rahuldas kohus hagi ca 12% ulatuses ning jättis rahuldamata 88% ulatuses. Menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu otsust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.