Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt teostas hageja kostjale suulise töövõtulepinguga kokku lepitud asfalteerimistöid, mis anti tellijale (kostjale) üle 16.05.2016.a. Töö üleandmisel ei esitatud vastuväiteid töö kvaliteedi osas. Töö valmimisest muutus sissenõutavaks tasunõue. Hageja esitas kostjale tehtud tööde eest tasu saamiseks arve nr. XXX summas 5859 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja hageja arve alusel 22.02.2017.a. hagejale 4859 eurot, seega on töö eest osaliselt tasumata 1000 eurot. 28.02.2018.a. esitas kostja hagejale arve XXX laaduriteenuse eest tasumiseks, avaldades, et tasaarvestab nimetatud nõude hageja nõudega. Hageja vaidles tasaarvestamisele vastu, kuna ta ei ole kostjalt laaduriteenust tellinud ning tegemist on fiktiivse arvega. Eeltoodu alusel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 637 lg 3, 76 lg 1-3, 101 lg 1 p. 1, ja 6 ning 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt võlgnevuse koos viivistega seisuga 25.09.2018.a summas 1189,42 eurot väljamõistmist. Võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest summas 1000 eurot ja viivisest summas 189,42 eurot. Hageja on viivist arvestanud VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o 0,022 % päevas tasumata summalt. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt on hageja nõue, summas 1000 eurot lõppenud tasaarvestusega, kostja on 14.03.2018.a. tasaarvestanud hageja nõude enda nõudega hageja vastu summas 999.60 eurot. Kostja tunnistab seadusjärgse viivise nõuet perioodi

2 (4)

16.05.2016.a.- 13.03.2018.a. (incl) eest ja põhinõuet 0.40 eurot koos viivistega alates 14.03.2018.a. Kostja juhataja Raivo Riisa teadis varasemate kokkulepete põhjal, et võlgnevust Asfaldigrupp OÜ ees ei ole. Kui 14.03.2018.a. saabud inkassofirmast Kreedix OÜ võlanõudekiri, palus R.Riisa raamatupidajal saata Asfaldigrupp OÜ-le arve osutatud teenuste eest, millega tasaarvestada Asfaldigrupp OÜ nõue. Kostja saatis hagejale arve nr 18058 999.60 euro tasumiseks. Kostja tasaarvestatav nõue tuleneb hagejale laaduriteenuste osutamisest ehitusobjektidel Köleri 5 ja Tallinna t 97 Viljandis, mida kostja tõendab fotodega teenuse osutamisest ning objektidel viibinud isikute kinnitustega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtava lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning selgitatud õigust olla kohtu poolt ära kuulatud. Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja on teostanud töövõtulepingu alusel kostjale asfalteerimistööd, mis on vastu võetud 16.05.2016.a. Samal kuupäeval on koostatud hageja poolt kostjale tasumiseks arve nr XXX asfalteerimistööde eest Viljandis, summas 5859 eurot, maksetähtajaga 23.05.2016.a. Arvel on märge, et tasuda on jäänud 1000 eurot, 4859 eurot on tasutud. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustyuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja tasaarvelduse aluseks on 14.märtsil 2018.a. esitatud arve nr XXX 999.60 euro saamiseks laaduriteenuste eest. Vastavate teenuste osutamist 2017.a. septembrikuus soovib kostja tõendada kirjalike tõenditega - Raivo Riisa, Dan Riisa, Tiit Kivi, Erki Heina seletustega ning fotodega laaduri tööst. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud tasaarvestatava nõude olemasolu. Tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. Kostja poolt esitatud tõendite põhjal ei ole kohtul tekkinud veendumust, et hageja ja kostja olid vastava teenuse osutamises kokku leppinud ning milline oli selle kokkuleppe sisu, mille alusel on kujunenud arvel märgitud summa. Kohus juhib tähelepanu, et võlasuhte tekkimise aluseks ei ole mitte arve esitamine vaid lepingu sõlmimine poolte vahel. Kuna kostja ei ole hageja nõudele esitanud muud vastuväidet kui nõude lõppemine tasaarvestusega ning kohus ei ole tasaarvestatava nõude olemasolu kohtu jaoks usutavaks teinud, siis tuleb hagi rahuldada VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja 637 lg 3 alusel. Hagejal on õigus nõuda ka viivist VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 2.lause alusel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suurusele ega arvestusele.

3 (4)

Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hageja menetluskulud – riigilõivu summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 550 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 200 eurot, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot . Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov, kes on osutanud õigusabi kohtule esitatavate dokumentide koostamiseks 5,5 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on käesolevas menetluses olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 750 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Tulenevalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.