Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

Menetluse käik Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 23.01.2020 avalduse võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. Avalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses võlgnik V P vastu algatatud täiteasi võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 21.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-18-18652 ja sissenõudja x täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud allkirja vastu 03.05.2019. Täitedokumendis märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud ning selline võimalus tal ka puudub. Võlgnik elab viimased aastad igapäevaselt hooldekodus ning vara ta isiklikult ei kasuta ega eeldatavasti ei kasuta ka tulevikus. Pensionist arvestatakse maha kõik elamisega seotud kulud. Sissenõutavat summat ei tasuta. Võlgnik on piiratud teovõimega isik, 04.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-9177 on tema eestkostjaks määratud Tallinna linna Lasnamäe LOV. 22.11.2019 koostas kohtutäitur võlgnikule kuuluva kinnisasja registriosa nr x (x) arestimise akt. Vara ülevaatamise katsel õnnestus läbi fonokella suhelda isikuga, kes keeldus ennast esitlemast (ütles üldsõnaliselt vaid, et on võlgniku tütar) ja varale juurdepääsu tagamast, väitega, et tal ei ole võtit ega telefoni. 25.11.2019 edastati võlgnikule (nii faktilisele, kui arestitud vara aadressile) esimese enampakkumise kuulutus ning teatis, millega teavitati enampakkumisest ning paluti võimaldada varaga tutvumine kuulutuses märgitud ajal. 16.12.2019 enampakkumine nurjus. 24.01.2020 on välja kuulutatud kordusenampakkumine, mis lõpeb 31.01.2020. Kohtutäituri poolt määratud ajal, 13.01.2020 kell 17:00 ega 21.01.2020 kell 17:00 ei võimaldatud huvilistele varaga tutvumist. Korteri uks jäi suletuks. Kohtu poolt määratud eestkostjalt saadud vastusest nähtub, et ka neil varale juurdepääs puudub. Vaatamata sellele, et täitetoiminguid peavad taluma ka kolmandad isikud, ei ole ka nemad juurdepääsu varale taganud (ei ole võtmeid, ei ole telefoni, mees on merel jne). Kui osapooled oleks sisenemisega nõus või oleks muu võimalus kinnisasja ülevaatamiseks, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku valduses olevasse ruumi, et võimaldada potentsiaalsetel huvilistele varaga tutvumine kohtutäituri poolt kindlaks määratud aegadel. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, kontrollinud kohtutäituri avaldust ja selle lisasid, asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda ja seda läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks üksnes kohtumääruse alusel, kusjuures läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. TMS § 85 lg 1 järgi on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni ja lõike 2 kohaselt määrab kohtutäitur asjadega tutvumiseks kindla aja arvestades omanike huve. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlgnikule on täitmisteade allkirja vastu kätte toimetatud. Seega on võlgnik teadlik täitemenetlusest. Kohus leiab, et kohtule esitatud materjalidega on tõendatud võlgniku nõusoleku puudumine varale juurdepääsu tagamiseks. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu ning kohtutäituril ei ole olnud võimalik tutvustada ostuhuvilistele vara.

Juhinduvalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-140-10 p-is 10, on sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Käesolevas asjas võlgniku vastuseisu tõttu ei ole võlgniku kinnistul täitetoimingute tegemine osutunud võimalikuks. Seega on tuvastatud võlgniku nõusoleku puudumine TMS § 28 lg 2 tähenduses. Juhinduvalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-15 p-ist 12 võib loa kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Riigikohus on 29.12.2010.a määruse nr 3-2-1-140-10 pis 12 leidnud, et ruumidesse sisenemise aeg võib olla määratud ka teatava ajavahemiku täpsusega. Kohus on seisukohal, et varaga tutvumise mittevõimaldamise läbi vähendab võlgnik vara reaalseid müügivõimalusi ja seeläbi on kohtutäitur sunnitud vara ümberhindama. Samuti rikub võlgnik oma tegevusega sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada. Varaga tutvumise mittevõimaldamisega tekitab võlgnik ka olukorra, kus vara hind pidevalt langeb ning pärast reaalset müüki võivad võlgnikul jääda sissenõudja ees täitmata kohustused. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et kohtutäiturile ja tema abile tuleb anda luba koos ostuhuvilistega siseneda võlgniku kinnisasjale asukohaga x enampakkumisel müüdava vara ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil ajavahemikul 27.01.2020 kuni 17.03.2020. Käesolev määrus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetav sõltumata sellest, et määrusele on võimalik esitada määruskaebus

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.