lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-14489/16

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-14489/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
970
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Allar Kirikmäe

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-14489

Tsiviilasi

S V hagi A V vastu korteriomandi ühisvara ja pärandvara hulka mittekuulumise tuvastamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

S V (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat (elektronpost [email protected])

Indrek

Västrik

Kostjad

A V (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (elektronpost [email protected])

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Kinnitada kohtuistungit pidamata S V (isikukood x) ja A V (isikukood x) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 1.1.S V (isikukood x) tasub A Vle (V, isikukood x) 7000 (seitse tuhat) eurot (edaspidi Hüvitis). 1.2.Hüvitis kuulub tasumisele A V (isikukood x) pangakontole nr xxx 2 (kahe) kalendripäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. 1.3.A V (isikukood x) annab S Vle (V, isikukood x) üle talle kuuluva 1⁄2 (ühe kahendiku) suuruse mõttelise osa x asuvast korteriomandist (registriosa nr x), mille järel saab S V (isikukood x) korteri ainuomanikuks. 1.4.Käesolevaga annavad pooled Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poolt peetava kinnistusregistri jaoks A V (isikukood x) omanikukande kustutamiseks ja S V (isikukood x) ainuomanikuna sisse kandmiseks vastavad tahteavaldused ja nõusolekud, mis seisnevad alljärgnevas:

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.4.1.A V (isikukood x) avaldab soovi ja S V (isikukood x) annab nõusoleku kustutada A V (isikukood x) kohta tehtud omanikukanne 1⁄2 suuruse mõttelises osas Allika 64, Keila asuvast korteriomandist (registriosa nr x).
1.4.2.S V (isikukood x) avaldab soovi ja A V (isikukood x) annab nõusoleku kanda S V (isikukood x) sisse x asuva korteriomandi (registriosa nr x) ainuomanikuna. 1.5.Juhul, kui S V (isikukood x) rikub kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.2 (kompromissi punktid 2.1 ja 2.2) sätestatud kohustusi, on S V (isikukood x) kohustatud 1 (3)

tasuma viivist määras 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumata summalt päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni. 1.6.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 1.7.Pooled loobuvad vastastikustest nõuetest ja kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi nõuetekohast täitmist puuduvad neil mis tahes vastastikused nõuded käesoleva vaidluse asjaoludest tulenevalt.

2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-14489.
3.Toimetada kohtumäärus kätte pooltele ja saata viivitamata Rahandusministeeriumile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Vabastada S V (isikukood x) kohustusest tasuda menetluskulud riigilõiv 450 (nelisada viiskümmend) eurot riigituludesse.
5.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Kohtumääruse peale osas, millega hageja vabastati kohustusest hüvitada menetluskulud, võib hageja või Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu) esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.

Asjaolude kirjeldus

1.S V (hageja) esitas 19.09.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse A V (kostja) vastu korteriomandi ühisvara ja pärandvara hulka mittekuulumise tuvastamiseks. Kohus võttis hagiavalduse 24.09.2019 menetlusse. Kohtule esitati 22.01.2020 menetlusdokument, mis sisaldas poolte sõlmitud kompromissi ja taotlust menetluse lõpetamiseks. II.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 2 (3)

Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

3.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
4.Vastavalt TsMS § 661 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on välistandu määruskaebuse esitamise õiguse.
5.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus andis hagejale 20.09.2019 määrusega menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu 450 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus lõpetas tsiviilasja menetluse, mistõttu esineb TsMS § 190 lg 4 järgi alus mõista riigilõiv 450 eurot hagejalt riigituludesse välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled sõlmisid asjas kompromissi, mille alusel kohus lõpetas asja menetluse. Pooled sõlmisid kompromissi eelmenetluses ning vältisid seetõttu täiendavate menetluskulude teket. Kohtu hinnangul on kompromissi sõlmimise tõttu põhjendatud hageja vabastamine menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg-s 4 sätestatud kohustusest tasuda riigilõiv 450 eurot riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium