Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.01.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-820
Tsiviilasi
Puhja Ettevõtete osaühing hagi AS Oilseeds Trade vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.05.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Oilseeds Trade apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 132 264,14 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Puhja Ettevõtete osaühing (registrikood 10125180), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Noormets Kostja (apellant): AS Oilseeds 11141531), seaduslik esindaja VV
Menetluse liik
Trade
(registrikood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 14.05.2019 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS Oilseeds Trade kanda.
3.Välja mõista AS-lt Oilseeds Trade Puhja Ettevõtete osaühingu kasuks 375 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Puhja Ettevõtete osaühing (hageja) esitas 17.01.2019 Harju Maakohtule hagi AS Oilseeds Trade (kostja) vastu võla ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.10.2018 ostumüügilepingu nr L51/18102018, millega hageja kohustus müüma kostjale ca 600 tonni söödaotra. Hageja tarnis kostjale 612,334 tonni söödaotra ja edastas arve nr 18049 summas 149 960,16 eurot. Vastavalt lepingutingimustele kohustus kostja tasuma arve käibemaksu osa 24 493,36 eurot hiljemalt 20.11.2018 ning ülejäänud arve osa 122 466,80 eurot hiljemalt 27.11.2018. 21.12.2018 tasus kostja käibemaksu osa arvest nr 18049 summas 24 493,36 eurot. Kostja avaldas hagejale lootust tasuda ülejäänud osa arvest ära hiljemalt jaanuari esimese poole jooksul, kuid hagiavalduse esitamise seisuga on ülejäänud osa arvest endiselt tasumata. Kostja on hageja poolt tarnitud kauba vastu võtnud ega ole esitanud selle suhtes ühtegi pretensiooni ning on kinnitanud oma võlgnevust hageja ees.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-st 1 ja § 208 lg-st 1 tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 122 466,80 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 alusel kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja märkis, et viivis alates 28.11.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni on 1368,94 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldusest ei selgu, mis koguses, mis hinnaga ja kvaliteediga tarnet on hagiavalduses silmas peetud. Kostja poolt makstud summas tarne toimus ja tasuti, muus osas on tarne tegemine tõendamata. Kuivõrd põhinõue on tõendamata, ei ole põhjendatud ka viivise nõue. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohtu 14.05.2019 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 122 466,80 eurot, viivis perioodi 28.11.2018 - 17.01.2019 eest summas 1368,94 eurot ja viivis alates 18.01.2019 VÕS § 113 lg 1 alusel kuni nõude kohase täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2450 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 18.10.2018 ostumüügilepingu nr L5-1/18102018, millega hageja kohustus müüma kostjale ca 600 tonni söödaotra ( tl 5)
ning et kostja on tasunud 21.12.2018 summa 24 493,36 eurot selgitusega KM osa arvest 18049 (tl 10).
7.Maakohus viitas VÕS § 76 lg-tele 1 ja 3, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1, § 208 lg-le 1 ja § 217 lg-le 1 ning märkis, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata, et saadud tarne eest on tasutud. Maksekorraldusest nr D5811 nähtuvalt on kostja ise selgitanud arves, et tegemist on osa arve tasumisega. Kauba üleandmist kinnitab hagis esile toodud koguses tarnete saatelehtede väljavõte (tl 51) ning poolte esindajate e-kirjavahetus (tl 52). Kostja esindaja on nimetatud dokumendid e-toimiku vahendusel 24.04.2019 kätte saanud ning tõenditele vastuväiteid ei esitanud.
8.Maakohus viitas VÕS § 82 lg-le 7 ning märkis, et kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvetel ettenähtud tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks saadud kauba eest tasumise kohustuse täitnud, siis rikub kostja lepingust tulenevat tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes ja hagi tuleb rahuldada.
9.Maakohus viitas VÕS § 101 lg 1 p-le 6, § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 ning märkis, et hageja on arvestanud viivise perioodil 28.11.2018-17.01.2019 VÕS § 113 lg 1 alusel kokku 51 viivitatud päeva eest summas 1368,94 eurot. Hageja palub viivise välja mõista kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuivõrd hagi põhinõude osas kuulub rahuldamisele, tuleb välja mõista ka viivis.
10.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2450 eurot koos käibemaksuga ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Apellatsioonkaebus
11.Kostja palub 25.07.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
12.Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg-t 1. Kohus ei ole otsust tehes arvesse võtnud kostja poolt 13.03.2019 esitatud seisukohti vastuses hagiavaldusele.
13.Lisaks ei ole kohus otsuse resolutsioonis viivisenõude lahendamisel lähtunud hageja poolt taotletust. Hageja palus välja mõista VÕS § 113 lg 1 alusel arvestatav viivitusintress kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning kohtuotsuse tegemisest alates kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Järelikult tulnuks kohtul viivis välja mõista kindla summana seisuga 14.05.2019, kui kohus otsuse tegi. Kohus aga mõistis otsuse resolutsiooni järgi viivise välja kindla summana alates väidetavalt kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni kindla summana ja sellest edasi VÕS § 113 lg 1 alusel kuni nõude kohase täitmiseni. Kohus oleks pidanud lähtuma hageja poolt hagiavalduses taotletust. Vastustaja seisukoht
14.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.
Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
16.Ebaõige on kostja seisukoht, et kohus ei ole otsust tehes arvesse võtnud kostja poolt 13.03.2019 vastuses hagiavaldusele esitatud seisukohti. Kostja ei ole vastuses hagiavaldusele esitanud ühtegi tõendatud vastuargumenti, mida maakohus oleks saanud eraldi hinnata ja arvesse võtta. Kostja esitas üksnes üldise paljasõnalise vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, mis hinnaga, koguses ja kvaliteediga väidetavaid tarneid on haginõudes silmas peetud. Maakohus on hageja poolt esitatud kirjalike tõendite (ostumüügileping, tarnete saatelehtede väljavõte, arve, maksekorraldus arve osalise tasumise kohta, poolte e-kirjavahetus) alusel tuvastanud, mis hinnaga, koguses ja kvaliteediga tarne eest hageja tasumist nõuab, mis pidi arusaadav olema ka kostjale. Riigikohus on asunud seisukohale, et hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21.06.2011otsus tsiviilasjas nr 3-2-155-11, p 13).
17.Asjaolu, et maakohus mõistis viivise välja kindla summana kuni hagiavalduse esitamiseni, mitte kuni otsuse tegemiseni, nagu hagiavalduses taotletud, ei riku kostja õigusi. Mõlemal juhul peab kostja tasuma võlgnetavalt põhisummalt viivist seadusjärgses määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, mida on nõudnud ka hageja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
19.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2450 eurot, sellest riigilõiv on 1550 eurot ja õigusabikulud 900 eurot. Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
20.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
21.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 375 euro hüvitamist 2,5 t õigusabi eest tasumääraga 150 eurot/t ilma käibemaksuta. Hageja esindaja tutvus maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega ning koostas vastuse, kokku 2,5 tundi. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on tasumäär kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Hageja ei nõua käibemaksu hüvitamist. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.