Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik Harju Maakohtu 21.01.2019 määrusega on hagi tagamise korras seatud hüpoteek kostjale kuuluvale kinnistule. Harju Maakohtu 20.03.2019 määrusega on määratud asi lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused 1.Puhja Ettevõtete osaühing ja AS Oilseeds Trade sõlmisid 18.10.2018 ostumüügilepingu nr xxx, millega hageja kohustus müüma kostjale ca 600 tonni söödaotra. Hageja tarnis kostjale 612, 334 tonni söödaotra ja edastas arve nr xxx, 31.10.2018 summas 149 960.16 eurot. Kostja kohustus tasuma käibemaksu summa osas 24 493.36 eurot hiljemalt 20.11.2018 ja 122 466.80 eurot hiljemalt 27.11.2018. 2.Kostja tasus peale pankrotihoiatuse saamist 21.12.2018 vaid arve käibemaksu osa 24 493.36 eurot, ülejäänud makse on tasumata. 3.Hageja palub kostjalt välja mõista 122 466.80 eurot, viivise põhivõlgnevuselt alates 28.11.2018 hagiavalduse seisuga 1368.94 eurot ja viivitusintress kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited 4.Kostja hagi ei tunnista. Hagiavaldusest ei selgu, mis koguses, mis hinnaga ja kvaliteediga tarnet on hagiavalduses silmas peetud. Kostja poolt makstud summas tarne toimus ja tasuti, muus osas on tarne tegemine tõendamata. Kuivõrd põhinõue on tõendamata, ei ole põhjendatud ka viivise nõue. Kohtu põhjendused

- Puhja Ettevõtete osaühing ja AS Oilseeds Trade sõlmisid 18.10.2018 ostumüügilepingu nr xxx, millega hageja kohustus müüma kostjale ca 600 tonni söödaotra ( tlk 5). - Kostja on tasunud 21.12.2018 summa 24 493.36 euro (tlk 10) selgitusega KM osa arvest xxx. 9.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 10.VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja ostjale üle andma ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata, et saadud tarne eest on ka tasutud. Kohus märgib, et maksekorraldusest nr xxx nähtuvalt on kostja ise selgitanud arves, et tegemist on osa arve tasumisega. Kohtu hinnangul kinnitab kauba üleandmist hagis esile toodud koguses tarnete saatelehtede väljavõte (tlk 51) ning poolte esindajate ekirjavahetus (tlk 52). Kostja esindaja on nimetatud dokumendid etoimiku vahendusel 24.04.2019 kätte saanud ning tõenditele vastuväiteid ei esitanud. 11.VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvetel ettenähtud tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. 12.Kuivõrd kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks saadud kauba eest tasumise kohustuse täitnud, siis rikub kostja lepingust tulenevat tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes ja hagi tuleb rahuldada. 13.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud viivise perioodil 28.11.2018-17.01.2019 VÕS § 113 lg 1 ehk seadusjärgse viivisemäära alusel kokku 51 viivitatud päeva eest kindla summana 1368.94 eurot. Hageja palub viivitusintressi välja mõista kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuivõrd hagi põhinõude osas kuulub rahuldamisele, tuleb välja mõista ka viivisesumma. Menetluskulud 14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 16.Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulud ja riigilõiv summas 2450 eurot koos käibemaksuga. 17.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub (tlk 49), et hagejale on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 6 tundi, kokku summas 900 eurot (käibemaksuta). Kostja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja õigusabikulud summas 2450 eurot (sh käibemaks). 18.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.