2-22-6527 T.D hagi U.P vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
85 000 eurot Hageja: T.D, isikukood: XXX, elukoht: xxx Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina, e-posti aadress: xxx Kostja: U.P, isikukood: XXX, registrijärgne elukoht: xxx, eposti aadress: xxx 20.11.2024 kohtuistungil, osalesid hageja T.D ja lepinguline esindaja Olga-Väina Kesler, kostja U.P ja nõustaja V.K, edasi kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta T.D hagi U.P vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud T.D kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
3.Välja mõista T.Dlt riigituludesse 6880 eurot (ekspertiisitasu), mis tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole.
4.Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb T.Dl tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tühistada otsuse jõustumisel Viru Maakohtu 27.05.2022 määrusega tsiviilasjas 2-226527 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati 11.03.2022 surnud M.B (isikukood XXX) pärimisasjas notari ametitoimingute tegemine, sh pärimistunnistuse väljastamine.
7.Tagastada otsuse jõustumisel kohtutoimikus olevad originaal tõendid isikutele, kes need esitasid. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
1.02.05.2022 hagiavalduses palub hageja tuvastada, et U.P (kostja) ei ole M.B (surnud 11.03.2022, isikukood: XXX) testamendijärgne pärija ning alternatiivselt tuvastada M.B (surnud 11.03.2022, isikukood: XXX) koduse testamendi tühisus. T.D (hageja) tädi (ema õde) M.B (pärandaja) suri 11.03.2022 ja hageja esitas 23.03.2022 notar Kristel Jänesele pärimismenetluse algatamiseks avalduse pärandi vastu võtmiseks. Pärimismenetluse käigus selgus, et pärandaja oli teinud 29.12.2021 koduse testamendi, millega pärandati kinnisasi asukohaga XXX U.Ple (kostjale). Kodune testament oli allakirjutatud kahe tunnistaja A.K, J.K ja A.Mi juuresolekul. Hagejal tekkis kahtlus, et 29.12.2021 kodune testament võib olla võltsitud, sest testamendis on pärandaja omakäeliselt kirjutatud nimi ja kuupäev erinev kui seda on pärandaja enne surma tehtud kirjas (so selles sisalduva käekirjaga). Hageja märkis, et kostja on võltsinud pärandaja allkirja ja testamendi võltsimise näol on tegemist TsÜS § 94 lg 1 mõistes pettusega, mistõttu nõuab hageja 29.12.2021 testamendi tühistamist PärS § 88 lg 7 ja TsÜS § 90 lg 1, § 94 lg 1 ja 4 alusel. Pärandaja ei ole testamendi tegemiseks oma tahet väljendanud, sest pärandaja allkiri võltsiti, seega tulebki tuvastada, et kostja ei ole pärandaja testamendi järgseks pärijaks ning hagejal on selleks tuvastuslik huvi, kuna hageja on pärandaja seaduslikuks pärijaks. Juhul kui kohus leiab, et pärandaja allkiri testamendil ei ole võltsitud, siis esitas hageja alternatiivse testamendi tühisuse tuvastamise nõude. Alates 2020.a tekkisid pärandajal probleemid tervisega ja tal oli diagnoositud sümptomaatiline epilepsia, kognitiivne distinktsioon, hüperurikeemia, kõrgvererõhutõbi, müeloproliferatiivne haigus ja I tüübi diabeet ning pärandajal oli mälukaotusi. Hageja selgitas, et koduse testamendi allkirjastamise päeval käisid pärandaja juures kolm sõbrannat L.G, T.F ja V.A, kes nägid kohal olles seda, et pärandaja oli koos oma armukese J.Kga (so testamendis tunnistaja) ja A.Kga (kostja naise poeg) ning kes jõid alkohoolseid jooke. Nähes sõbrannasid hakati laualt koristama pabereid ja asuti pärandaja sõbrannasid korterist välja saatma (dtl 3-8).
2.23.10.2023 vastuses (so pärast käekirjaekspertiisi akti saamist) märkis hageja, et ekspertiisi akti kohaselt ei ole tõenäoliselt pärandaja (testaator) testamendil kuupäeva omakäeliselt kirjutanud, mis annab aluse tuvastada pärandaja testamendi tühisuse (PärS § 23 lg 1) (dtl 175).
3.31.07.2024 seisukohas leidis hageja, et kodune testament ei vasta vorminõuetele ja hageja kahtles testamendi audentsuses, sest testamendi tekst on trükitud, mis tähendab seda, et keegi on selle trükkinud, testamendil olevad allkirjad on kirjutatud erinevate pastapliiatsitega. Eelnevast lähtuvalt tuleb asjas välja selgitada testamendi koostamise ja vormistamise protseduur. Testamendi koostamise aeg ei vasta selles märgitud kuupäevale, milleks soovis hageja tunnistajate ülekuulamist (saamaks
teada, kes allkirjastas testamendi, testamendi koostamise tegelik aeg ja pärandaja seisund testamendi koostamisel) (dtl 401). Kostja vastuväited
4.01.06.2022 kostja palub jätta T.D hagi koduse testamendi tühiseks tunnistamise nõudes rahuldamata. Kostja (kes on pärandaja tädipoeg) leidis, et pärandaja otsustas testamendi teha iseseisvalt, ilma kõrvalise mõjuta ja ta oli vaimselt terve ja otsustusvõimeline. Testament tehti kostja kasuks seetõttu, et hagejal oli 3 seaduslikku pärijat ja kostja oli see, kes oli pärandajaga pidevalt kontaktis pärast seda kui septembris 2021 hageja tütar K (elab Tallinnas) kuritarvitas pärandaja usaldust ja ta võttis pärandaja pangakaardi koos paroolidega enda kätte, misjärel kadus pärandaja (pärandaja loata) arvelduskontolt 12 000 eurot. Eelnev tuli välja siis, kui pärandaja pöördus Politseija Piirivalveameti poole ning pärast seda tagastas K pärandajale 10 000 eurot ning 2000 eurot jäigi tagastamata. K käis tihti pärandaja juures ning nõudis raha, kuid pärandajat ta aidata ei soovinud. Kodune testament koostati pärandaja enda palvel ja ta kirjutas sellele ise tunnistajate juuresolekul alla. Tõepoolest, koduse testamendi kuupäeva kirjutas keegi tunnistajatest, kuid seda palus teha pärandaja, kuna pärandajal käed värisesid ning ta ei saanud peale allkirja midagi kirjutada. Eeltoodust tulenevalt leidis kostja, et kodune testament ei ole võltsitud ning seda saavad kinnitada ka tunnistajad. Lisaks eeltoodule märkis kostja, et pärandaja matused korraldas kostja, teised pärijad kostjat matuse korraldamisega ei aidanud (dtl 55-58). Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
6.Hagis palub hageja tuvastada, et U.P (kostja) ei ole M.B (surnud 11.03.2022, isikukood: XXX; pärandaja/testaator) testamendijärgne pärija ning alternatiivselt tuvastada M.B (surnud 11.03.2022, isikukood: XXX) koduse testamendi tühisus.
7.Testament on pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 ja 2 kohaselt ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Testament võib olla notariaalne või kodune (PärS § 20 lg 1) ning kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud (PärS § 20 lg 3). Testament kui kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 teise lause järgi kehtivaks tahte väljendamisega. Eeltoodust tulenevalt on pärandaja tahteavalduse kaudu soovitud tagajärje saabumise esmaseks eelduseks asjaolu, et pärandaja on teinud tahteavalduse pärandi kohta. PärS § 23 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt (lg 1). Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu (lg 2). Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline (lg 3). Vaidluse all on M.B (surnud 11.03.2022, isikukood: XXX) poolt 29.12.2021 tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi kehtivus. Koduse testamendi järgi jättis M.B oma vara U.Ple (ik: XXX) (dtl 10 venekeelne testament ja dtl 26 eestikeelne tõlge testamendist).
Hageja on asjas leidnud, et kostja U.P ei ole M.B pärijaks ja testament on tühine, sest testamendi tegemisel on rikutud vorminõudeid, testamenti ei ole allkirjastanud testaator, testaatoril puudus testamendi tegemise ajal testamendi tegemiseks teovõime. Kostja oli seevastu seisukohal, et testament on kehtiv.
8.Kohus võtab esmalt seisukoha selle kohta, kas testamendil on testaatori allkiri, kas testaatoril puudus testamendi tegemise ajal testamendi tegemiseks vajalik teo- ja otsusevõime, kas testaator pidanuks ise kirjutama testamendi tegemise kuupäeva, kas testament on tühine muude vorminõuete rikkumise tõttu (kas testaator teatas tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde; kas tunnistajad veendusid testaatori tahtes ja viimase teovõimes, kas tunnistajate poolt testamendi allkirjastamise järjekorda on täidetud). Seejärel teeb kohus otsustuse kohtule esitatud nõude ja hagi tagamise tühistamise kohta ja lõpetuseks määrab kindlaks menetluskulude jaotuse.
9.Hageja on seisukohal, et M.B nimelt allkirjastatud koduse testamendi on allkirjastanud mõni muu isik, mitte testaator. Kohus on hageja taotlusel asjas läbi viinud käekirjaekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtueksperdid Maarja Vaikna ja Eve Kristjankroon on 05.10.2023 ekspertiisi aktis nr 23E-DK0047 jõudnud testamendi ja võrdlusmaterjalide hindamisel seisukohale, et 29.12.2021 testamendile on nime M.B (tõenäoliselt; arvamuste skaalal aste +2) ja allkirja andnud M.B (nime järel allkirja on kirjutanud M.B; arvamuste skaalal aste +1) (dtl 164). 20.11.2024 toimunud kohtuistungil on tunnistajad J.K, A.M ja A.K ühiselt kinnitanud, et vaidlusaluse koduse testamendi allkirjastas M.B (dtl 451, dtl 453, dtl 454, dtl 455). Kuivõrd 29.12.2021 koduse testamendi allkirjastas testaator M.B, siis ei ole nimetatud testament PärS § 23 lg-s 1 sätestatult (so allkirjastamise osas) tühine.
10.TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on otsusevõimetu isiku poolt tehtud testament tühine ja testamendil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja taotlusel viidi asjas läbi postuumne kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis, tuvastamaks, kas M.B oli 29.12.2021 suuteline koduse testamendi tegemise ajal mõistma testamendi tähendust ja saama adekvaatselt aru testamendi tegemisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgesid. 30.06.2024 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 4/3 (dtl 353-377) on eksperdid Tiina Kompus ja Katrin Eino jõudnud seisukohale, et M.Bl ei esinenud 29.12.2021 koduse testamendi tegemise ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt ei olnud M.Bl takistusi ega piiranguid ümbrusest, oma seisundist ja käitumise iseloomust, sotsiaalsest tähendusest ning võimalikest tagajärgedest arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. M.Bl ei olnud ka takistusi ega piiranguid teadvate valikute tegemiseks lähtuvalt oma huvidest, sh ka testamendi tegemisel (dtl 377). Testamendi tegemise juures viibinud tunnistaja J.K selgitas kohtuistungil, et M.Bl käed värisesid ja ta oli uimane (dtl 451). Tunnistaja A.Mi kirjelduse järgi oli M.Bl numbreid raske kirjutada, võib olla tal vererõhk tõusis. Sellise testamendi tegemine oli M.B vaba tahe. Enne testamendi koostamist igal
korral 2-3 korda kestvusega 30 min umbes, kui tunnistaja külastas M.B, siis istuti ja räägiti elust (dtl 453, dtl 454). A.K hinnangul tundis testaator ennast testamendi allkirjastamisel normaalselt nagu alati. Testaator oli võimeline testamendi tegemiseks otsust vastu võtma (dtl 456; dtl 457). Kohus leiab, et eeltoodud tõenditele tuginedes ei ole täidetud testamendi tühisuse teine eeldus, so M.B teovõimet ei saa lugeda piiratuks 29.12.2021 koduse testamendi tegemise osas. Kuna testaator oli võimeline testamendi tegemise ajal oma tahet avaldama, neid juhtima ja neist aru saama, siis pole testament TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine. Kohtul ei ole esitatud tõendite pinnalt tekkinud veendumust, et M.B ei saanud aru, mida testament tähendab ning et tal puudus tahe oma vara kostjale jätta.
11.Hageja leiab, et testament on tühine ka seetõttu, et sellele märgitud kuupäev ei ole kirjutatud testaatori poolt. 05.10.2023 käekirjaekspertiisiga on tõendamist leidnud, et testamendi kuupäev 29.12.2021 ei ole kirjutatud testaatori poolt (arvamuste skaalal aste -1) (dtl 164). Seda, et testaator ei kirjutanud testamendile kuupäeva kinnitasid 20.11.2024 toimunud istungil ka tunnistajad J.K ja A.K (dtl 451 ja dtl 455). J.K teadis, et 29-ndal toimus testamendi allkirjastamine ja see võis olla 2021. aastal (dtl 450). A.M ja A.K kinnitasid, et testamendi allkirjastamine toimus 29.12.2021 (dtl 452; dtl 455). PärS § 25 lg 2 näeb kuupäeva ja aasta märkimata jätmise korral ette testamendi tühisuse vaid juhul, kui täidetud on korraga mõlemad eeldused – koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik selle tegemise aega tuvastada (vt Riigikohtu 02.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110, p 22). Praegusel juhul eeltooduga tegemist ei ole (testamendil on märgitud kuupäev 29.12.2021). Asjaolu, et kuupäeva ei ole testaator 29.12.2021 kodusele testamendile ise kirjutanud, ei tähenda seda, et testament oleks selle vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tunnistajate A.Mi ja A.K ütlustest tulenevalt on tõendatud, et testament allkirjastati 29.12.2021, mistõttu on hageja väide, et testamendi koostamise aeg ei vasta testamendis märgitud kuupäevale, ebaõige.
12.PärS § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. PärS § 23 lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. On tõendatud, et 29.12.2021 kodusele testamendile on allkirjad andnud 3 teovõimelist tunnistajat J.K, A.M ja A.K, millega on PärS § 23 lg 1 esimeses lauses sätestatud eeldus täidetud. 20.11.2024 kohtuistungi protokollist nähtuvalt olid eelmärgitud tunnistajad 29.12.2021 testamendi allakirjutamise päeval üheaegselt M.B juures. Istungil kinnitasid tunnistajad J.K, A.M ja A.K, et vaidlusaluse koduse testamendi allkirjastas M.B (dtl 451, dtl 453, dtl 454, dtl 455). Riigikohus on 10.04.2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-23-08 märkinud, et tunnistajate teavitamine on testaatori tahteavaldus. Tahteavalduse võib TsÜS § 68 lg 1 kohaselt teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Seega peab PärS § 23 lg 2 kohaselt testaator tunnistajaid teavitama küll ise oma tahtest, kuid pärimisseadus ei välista, et ta ei võiks teha seda ka muul viisil kui suuliselt või kirjalikult, sealhulgas teoga. Kui testaator ei ütle ega kirjuta tunnistajatele, et nad on kutsutud testamendi allakirjutamise juurde, siis ei ole see seaduse selline rikkumine, mis tooks igal juhul kaasa tehingu tühisuse (TsÜS § 87). Seega võib testaator, kelle tervislik seisund takistab või raskendab tal tunnistajaid teavitada suuliselt või kirjalikult, teha seda ka muul viisil, sh teoga. Riigikohus on 06.10.2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-87-05
märkinud, et PärS § 23 lg 2 oluline eesmärk on see, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma viimset tahet. Selle sätte eesmärk on ka teavitada ja hoiatada tunnistajaid, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testaator avaldab selles oma viimset tahet. Lisaks märgib kolleegium, et tunnistajate teavitamise eesmärgiks on see, et tunnistajad saaksid aru, et testaator kirjutab alla oma testamendile ja et ta on teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajad peavad üheaegselt tajuma, millele testaator alla kirjutab. Oluline on see, et tunnistajad teavad kinnitada, et testaator otsustus- ja teovõimelisena sai aru, et ta kirjutab alla oma testamendile. PärS § 23 lg 2 ei reguleeri täpselt, kuidas pärandaja peab tunnistajaid teavitama, mistõttu võib testamendi koostaja teha seda ka siis, kui tunnistajad on tema juurde ilmunud. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. Seega peab PärS § 23 lg 2 kohaselt testaator tunnistajaid teavitama küll ise oma tahtest, kuid pärimisseadus ei välista, et ta ei võiks teha seda ka muul viisil kui suuliselt või kirjalikult, sealhulgas teoga. Kohus leiab, et seaduse mõtte kohaselt ei pea testaator ise kutsuma tunnistajaid ja seda võib teha ka kolmas isik. Oluline on see, et tunnistajad teavad, miks neid kutsuti. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja J.K kinnitas, et M.B kutsus teda testamenti allkirjastama (dtl 450). A.Mi vastuse kohaselt nägi ta enne allkirjastamist, et tegu oli testamendiga. Testamendi tegemine oli M.B vaba tahe ja isik võttis vastava otsuse vastu ja allkirjastas testamendi. Testament loeti läbi ja A.Mil paluti testament allkirjastada ja seda ta ka tegi. Testamendi luges ette O.F ja täitis testamendi pealmise osa ning tõlkis testamendi (dtl 453; dtl 454). A.K märkis, et kui läks M.Ble külla 29.12.2021, siis sai teada, et toimub testamendi allkirjastamine, oli kohal ja allkirjastas testamendi. A.K tutvus kohapeal testamendiga ja igaühel oli see võimalus. M.B tutvus kohapeal testamendiga (dtl 455, dtl 456). Kohtu hinnangul tajusid kõik tunnistajad selgelt M.B juuresolekul, et neid kutsuti ka M.B testamenti allkirjastama ja kohapeal olles loeti testament ette ja M.B avaldas tahet testamendi tegemiseks. Asjaolu, et koduse testamendi luges ette O.F ja testament on osaliselt trükiteksti vormis koostanud O.F ei ole aluseks testamendi tühistamiseks, oluline on, et testaator on testamendile allkirja andmisega avaldanud tahet tehingu tegemisel.
13.PärS § 23 lg-st 3 tuleneb tingimus, et tunnistajate juuresolekul tehtud testamendi allkirjastavad tunnistajad ajalises järgnevuses: kõigepealt allkirjastab testamendi testaator ja seejärel tunnistajad. Tunnistajate ütluste järgi ei saa järeldada, et PärS § 23 lg 3 allkirjastamise järjekorda täideti. Samas ei ole PärS § 23 lg 3 kohase allkirjastamise järjekorra rikkumine kohtu hinnangul selline, mis tooks praegusel juhul kaasa testamendi tühisuse. Kohus märgib, et eeltoodust tulenevalt on olulisem see, et tunnistajad viibisid koos M.Bga ühel päeval 29.12.2021 koos ja kõik tunnistajad tajusid ja said aru, et nad kirjutavad alla M.B kodusele testamendile. Seejuures on 20.11.2024 toimunud kohtuistungil tunnistajad J.K, A.M ja A.K ühiselt kinnitanud, et vaidlusaluse koduse testamendi allkirjastas M.B (dtl 451, dtl 453, dtl 454, dtl 455).
14.Kohus on seisukohal, et eluliselt on kostja selgitused usutavad, et M.Bl oli inimlikel kaalutlustel soov pärandada 29.12.2021 koduse testamendiga oma vara kostjale, so isikule kes temaga suhtles ja abistas teda toimingute tegemisel. Ka on kostja selgitanud, et M.B matused korraldas kostja. Hageja ei ole asjas eeltoodule vastuväiteid esitanud ja hageja ei ole ka selgitanud, et M.Bl oleks olnud teistsugune, kui koduses testamendis toodud, tahe.
15.Hageja poolt väidetule vastusena märgib kohus, et asjas ei esine asjaolusid ega tõendeid, et kodune testament oleks tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (TsÜS § 90 lg 1; TsÜS § 94 lg 1).
16.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et menetluses on tõendamist leidnud, et M.B allkirjastas 29.12.2021 koduse testamendi ja selles sisalduv oli testaatori tahteks ja testamendi tegemisel ei rikutud PärS § 23 vorminõudeid ning M.B oli 29.12.2021 testamendi allkirjastamise ajal teovõimeline. Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata (so hageja nõuded: tuvastada, et U.P (kostja) ei ole M.B testamendijärgne pärija ning alternatiivselt tuvastada M.B koduse testamendi tühisus).
17.TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt peab kohus lahendama otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõuga seotud küsimuse. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Maakohus rahuldas 27.05.2022 määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning hagi tagamise korras peatati 11.03.2022 surnud M.B (isikukood: XXX) pärimisasjas notari ametitoimingute tegemine, sh pärimistunnistuse väljastamine kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, siis on põhjendatud Viru Maakohtu 27.05.2022 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu TsMS § 386 lg 4 alusel käesoleva kohtulahendi jõustumisest tühistada.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei ole ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
19.Viru Maakohtu 08.01.2024 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisitasu ettemaksu kandmise osas. Viru Maakohtu 02.07.2024 kohtumääruse alusel on riigieelarvest välja makstud ekspertiisitasu kokku 6880 eurot (3440+3440). TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohtuekspertiisiseadus (KES) § 38 lg 7 sätestab, et ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses rahastatakse riigieelarvest, kui seaduses ei sätestata teisiti. Ekspertiisiasutuses tehtava tasulise ekspertiisi eest maksab tellija ekspertiisiasutusele tasu vastavalt käesoleva seaduse §-s 38 sätestatule. Tasulise ekspertiisi hinda võib kokkuleppel tellijaga tõsta sõltuvalt ekspertiisi erilisest keerukusest ja mahukusest või muul põhjendatud juhul või muul põhjendatud juhul (KES § 39 lg 1). Hageja on saanud menetlusabi postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tasu ettemaksu kandmise osas. Kuna hagi jääb rahuldamata, mõistab kohus hagejalt riigituludesse välja asja läbivaatamiskulude katteks (ekspertiisitasu) 6880 eurot. Kohus märgib ka, et eelnimetatud summa tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 29.08.2023 rahuldas kohus hageja taotluse käekirjaekspertiisi läbiviimiseks ja ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 06.07.2023 on hageja eest tasutud kohtu
tagatisekontole käekirjaekspertiisi ettemaks 282 eurot (maksja K.K). Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb 06.07.2023 tagatisekontole ettemaksuna tasutud käekirjaekspertiisi kulu 282 eurot kanda riigituludesse. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
20.Otsuse jõustumisel tuleb tagastada kohtutoimikus olevad originaal tõendid isikutele, kes need esitasid. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.