Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-18-6490/41
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.01.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 6231

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

10.01.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-6490

Kohtuasi

Starbucks Corporation doing business as Starbucks Coffee Company hagi XX (endise nimega XX) vastu kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.04.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Starbucks Corporation doing business as Starbucks Coffee Company, esindajad vandeadvokaat Liina Jents, vandeadvokaat Viive Kaur Kostja XX (endise nimega XX, isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Peeter Viirsalu, vandeadvokaadi abi Silvia Urgas

Kohtuistungi toimumise aeg

07.11.2019

RESOLUTSIOON

1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 17.04.2019 otsus, mida on parandatud 22.04.2019 määrusega.

2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Intellektuaalse omandi kaitse

1.Starbucks Corporation doing business as Starbucks Coffee Company (hageja) esitas 25.04.2018 maakohtule XX (endise nimega XX, kostja) vastu hagi, paludes tuvastada kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju“ osas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Eesti Kaubamärgilehes nr 5/2016 02.05.2016 avaldatud teate kohaselt tegi Eesti Patendiamet otsuse registreerida kostja nimele kaubamärk "COFFEE HOUSE + kuju" (nr M201501082) klassidesse 11, 30 ja 43 kuuluvate kaupade ja teenuste osas. Hagejale kuulusid varasemad kaubamärgid kui kostja poolt kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" registreerimiseks esitatud taotluse kuupäev (27.10.2015). Kuna hageja oli seisukohal, et kostjal puudus õigus kaubamärgile "COFFEE HOUSE + kuju", esitas hageja 04.07.2016 tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse, milles vaidlustas kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju“ (taotlus nr M201501082) registreerimise kostja nimele kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 p-de 2 ja 3, § 9 lg 1 p 10 ning § 41 alusel klassidesse 11, 30 ja 43 kuuluvate kaupade ja teenuste tähistamiseks. Esinesid kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud ning registreerimistaotlus oli esitatud pahauskselt, kostja kaubamärk oli äravahetamiseni sarnane hageja varasemate kaubamärkidega ning võis kahjustada ja ära kasutada nende tugevat eristusvõimet ja mainet. 25.01.2018 tegi tööstusomandi apellatsioonikomisjon otsuse nr 1681-o, millega jättis hageja vaidlustusavalduse rahuldamata, leides, et kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud puudusid ja taotlus ei esitatud pahauskselt. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus oli ebaõige. Seetõttu oli vajalik hagimenetluses kindlaks teha kostja kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju" õiguskaitset välistavad asjaolud. Hageja avas oma esimese kaupluse 1971. aastal Seattlis, USA-s ning 1982. aastal hakkas varustama kohvikuid ja espressobaare kohviga. 1984. aastal mindi üle n-ö kohvimajade kontseptsioonile. 1991. aastal avati esimene litsentseeritud lennujaamakohvik Seattle Sea-Tac rahvusvahelises lennujaamas. Selleks ajahetkeks oli hagejal kokku 116 kohvikut. 28.06.2015 seisuga oli kõikjal maailmas kokku 22 519 hageja kohvikut, igal nädalal enam kui 70 miljonit külastajat ning kokku enam kui 50 miljonit Facebook’i järgijat. 2014. aastal oli hageja brändi väärtus (roheline logo) hinnanguliselt 25 779 miljonit dollarit, olles kogu maailma mastaabis

Käesolevas asjas vastandatavad kaubamärgid koosnesid nii kujunduslikest, kui ka sõnalistest osadest. Kuna kostja kaubamärki taotleti ja hageja varasemad kaubamärgid on registreeritud mh kohvimasinate, kohvijookide ja kohvikuteenuste osas, ei olnud kahtlust, et sõnaline osa COFFEE oli eristusvõimetu. Samamoodi oli eristusvõimetu ja kirjeldav kostja kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju". Kirjeldav oli ka kostja kaubamärgi sõnaline osa SINCE 2015. Veel tuli tavapäraseks ja kirjeldavaks hinnata kostja kaubamärgi keskosas paiknevat tõetruud kujutist kohviubadest. Varasemate kaubamärkide „STARBUCKS COFFEE + kuju“ eristusvõimelisteks ja domineerivateks elementideks oli kaubamärkides sisalduv sõna STARBUCKS, kaubamärgi keskmes paiknev kujutis merineitsist ja kaubamärgi konkreetne, aastakümneid kõikjal maailmas kasutatud kujundus, mis koosnes rohelisest sõõrist, milles paiknes kaks erineva suurusega valge joonega kujutatud ringi, kusjuures kahe ringi vahelisel alal paiknes kaubamärgi kahest sõnast koosnev sõnaline osa, mis oli kirjutatud valgetes jämedas kirjas esitatud trükitähtedes selliselt, et sõnalise osa esimene sõna paiknes ringi ülaosas ning teine sõna sümmeetriliselt ringi allosas. Ka kostja kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" ainsaks domineerivaks ja eristusvõimeliseks elemendiks oli selle kujundus, mis koosnes rohelisest sõõrist, milles paiknes kaks erineva suurusega valge joonega kujutatud ringi, kusjuures kahe ringi vahelisel alal paiknes kaubamärgi kahest sõnast koosnev sõnaline osa, mis oli kirjutatud valgetes jämedas kirjas esitatud trükitähtedes selliselt, et sõnalise osa esimene sõna paiknes ringi ülaosas ning teine sõna sümmeetriliselt ringi allosas. Visuaalsest aspektist olid vastandatavad kaubamärgid oma kujunduselt väga sarnased, peaaegu kokkulangevad. Asjaolu, et kaubamärgis sisalduvad sõnad olid eristusvõimetud, ei vähendanud mingil viisil kaubamärgi üldisest kujundusest tulenevat suurt sarnasust varasemate kaubamärkide domineeriva kujundusega (lisaks sõnadele „STARBUCKS“ ja kujutisele merineitsist). Foneetiliselt ei olnud käesolevas asjas vastandatavaid kaubamärke võimalik omavahel võrrelda. Kontseptuaalselt olid asjaomased kaubamärgid selles osas kokkulangevad, et nende kujundus koosnes rohelist värvi sõõrist, milles paiknes samade proportsioonidega kaks valget erineva läbimõõduga ringi. Kostja kaubamärki "COFFEE HOUSE + kuju" taotleti klassidesse 11, 30 ja 43 kuuluvate kaupade ja teenuste osas, mis olid identsed ja samaliigilised hageja kaubamärkide „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaupade ja teenustega. Vastandatavate kaubamärkide all osutati eelkõige kohvikuteenuseid ja kohvikute pidamisega seotud teenuseid ning müüdi erinevaid kohvijooke. Tarbijad tunnevad tänavatel kohviku ära harilikult ülesseatud reklaamide järgi, s.o nähes (visuaalselt) kohviku akendel või ukse kohal kohvikuteenuse pakkuja kaubamärki, tuvastavad tarbijad selle järgi turuosalise ja teevad otsuse, kas kohvikusse sisse astuda või mitte. Seetõttu on asjaomaste identsete ja samaliigiliste kaupade ja teenuste osas väga tõenäoline, et just visuaalne sarnasus erinevate turuosaliste kaubamärkide vahel põhjustab kaubamärkide äravahetamise tarbijate poolt, s.o tarbijad, astudes taotleja kaubamärgiga "COFFEE HOUSE +

2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Eesti seadused ei sätesta eristusvõime definitsiooni. KaMS tõlgendamisel on eristusvõime sisustamisel viidatud muuhulgas nt Läti seadustele, kus eristusvõimet on defineeritud kui "märgi iseloomulike joonte kogumit, mis võimaldab selle märgiga tähistatud ühe ettevõtte kaupade või teenuste eristamist teiste ettevõtete kaupadest ja teenustest; märgi eristusvõime väärtus ei olene ainult märgi enda iseloomust, vaid ka selle tajumisest tarbijate poolt ja kaupade või teenuste loomusest." Samuti on seadusandja poolt selgitatud, et eristusvõime kontroll haarab kompleksselt „nii tähist, selle iseloomu, sellega tähistatavaid kaupu ja teenuseid ning tarbija tajumehhanismi“. Hageja kaubamärgis oli kesksel kohal ja esmajärjekorras märgatav sõna „STARBUCKS“ ja küllaltki silmapaistvaks sai pidada ka hageja kaubamärgi keskel asetsevat kujunduslikku elementi, millel oli naisterahva kujutis. Kostja ei nõustunud, et eristusvõimeline oli hagejale kuuluva kaubamärgi rohelisest sõõrist ja valgetest ringidest koosnev kujundus, kus kahe ringi vahelisel alal paiknes valges jämedas kirjas trükitähtedes tekst. Tegemist oli visuaalselt väga lihtsakoelise kahetoonilise graafilise lahendusega, mis kasutas levinud geomeetrilist kujundit ja rohelise-valge värvikombinatsiooni. Selline lähenemine ei olnud õige ega põhjendatud, kuna tekitaks vastuvõetamatu olukorra, kus nt toiduainete valmistamisega seonduvad ettevõtted või restoranid ei saaks taotleda õiguskaitset kaubamärkidele, mille kujutiseks oleks mõni toiduaine jne. Samuti ei nõustunud kostja sellega, et eristusvõimetu ja kirjeldav oli kostja kaubamärgi kogu sõnaline osa „COFFEE HOUSE“ ja „SINCE 2015“ ning kaubamärgi keskosas paiknev tõetruu kujutis kohviubadest. Tegemist oli ilmselgelt kahevärvilise stiliseeritud kujutisega kolmest erineva suurusega kohvioast, mis moodustusid valgetest, üksteisega mitte kokkupuutuvatest

lainelise poolitusjoonega ovaalidest. Tegu ei olnud mitte ainult eristusvõimelise elemendiga, vaid kostjale kuuluva kaubamärgi ühe kõige domineerivama ja eristusvõimelisema osaga. Kostja ei vaielnud vastu väitele, et kaubamärkide puhul ei olnud võimalik täheldada foneetilist sarnasust. Seevastu oli ta seisukohal, et kaubamärgid ei olnud visuaalselt peaaegu kokkulangevad. Nii hageja kui kostja kaubamärkide puhul oli nende kõige domineerivamaks ja silmatorkavamaks elemendiks keskel asetsev kujutis, milleks hageja kaubamärkide puhul oli valge naisterahvas (näkineid/merineitsi) pruunil taustal ja kostja kaubamärgi puhul rohelisel taustal kolm valget stiliseeritud kohviuba. Lisaks oli kujutiste puhul kasutatud ka erinevat värvilahendust: hagejal pruun ja valge, kostjal roheline ja valge. Täiendavalt oli oluline, et kui hageja kaubamärgil oli toodud tähis/sõna „STARBUCKS“, siis kostja kaubamärk „COFFEE HOUSE + kuju“ sellist sõna/tähist ei sisaldanud. Põhjendamatu oli ka väide kaubamärkide kontseptuaalse sarnasuse kohta. Pelgalt tähis, mis oli ümmarguse kujuga ja valdavalt rohelist värvi, ei olnud Eestis tuntud kui hageja kaubamärk. Ka ei olnud kostja kaubamärk vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 3, sest kaubamärgid ei olnud identsed ega sarnased. Esines teoreetiline võimalus, et hageja kaubamärgid võivad olla mingile osale Eesti tarbijatest teataval määral tuttavad, kuid hageja ja kostja kaubamärkide eristusvõimeliste osade igasuguse sarnasuse puudumine ning kaubamärkide visuaalne, foneetiline ja semantiline erinevus välistas ohu hageja kaubamärkide identiteedi hägustumiseks või Eesti tarbijates segaduse tekitamiseks. Käesolevas asjas käsitletavate teenustega samaliigiliste teenuste tähistamiseks kolmandate isikute nimele oli registreeritud teisigi ümmarguse kujuga kaubamärke (nt „REVAL CAFÉ”, „REVAL KONDIITER“ või „COFFEESHOP COMPANY”). Ebaõiged ja tõendamata olid väited väidetava maine kahjustamise kohta kostja kaubamärgi poolt. Kostja ei esitanud kaubamärgitaotlust pahauskselt. Kostja ei rikkunud hoolsuskohustust. Seega ei esinenud KaMS § 9 lg 1 p-s 10 ning § 10 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavad asjaolusid. Maakohtu otsus

Vaidluse lahendamisel tuli arvestada Euroopa Ühenduse kaubamärgimääruse sätetega ning kaubamärgi rikkumist puudutavalt ka KaMS-iga. Samuti tuli arvestada Euroopa Kohtu praktikaga. Vaidlus puudus selles, et hageja oli varasemate Eestis kehtivate kaubamärkide omanik KaMS-i mõistes. KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga, s.t üheaegselt peavad esinema järgmised tingimused: hagejale kuuluvad varasemad õigused; registreerimiseks esitatud kaubamärk on identne või sarnane varasema kaubamärgiga; varasem kaubamärk on saanud kaitse identsete või samaliigiliste kaupade/teenuste tähistamiseks; esineb kaubamärkide äravahetamise oht. Kaubamärkide sarnasuse analüüs põhineb tõsiasjal, et tarbija ei analüüsi kaubamärke detailselt, kuid tarbija pöörab enam tähelepanu eristusvõimelistele ja domineerivatele elementidele. Arvestada tuleb ka seda, et tarbijatel puudub võimalus üldjuhul kaubamärke üheaegselt vaadelda ning nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti varasemast märgist. Meelde jääb aga eelkõige märgi domineerivam ja eristusvõimelisem osa. Seetõttu on märkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad, kui nende erinevused. Kohtu arvates olid hageja kaubamärgid ja kostja taotletav kaubamärk sarnased nii visuaalselt kui kontseptuaalselt. Nii hageja kaubamärgid kui kostja tähis koosnesid kujunduslikest ja sõnalistest osadest. Hageja kaubamärgid ja kostja taotletav kaubamärk olid mõlemad ringikujulised ja koosnesid kahest osast. Mõlema tähise keskele oli paigutatud kujutise osa, mis hageja varasemate kaubamärkide puhul oli merineitsi ja kostja taotleva kaubamärgi puhul kohvioad. See sarnane keskne element oli ümbritsetud laia ribaga, mille sees oli valge ring ja väljas teine valge ring, mis omakorda oli ümbritsetud rohelise välimise ringiga. Sellel laial ribal oli kaks sõnalist elementi, mis olid mõlemad valged ja täpselt sama struktuuriga. Esimene sõna oli mõlemal kaubamärgil laia riba üleval osas ja teine sõna laia riba allosas. Samuti oli mõlemal kaubamärgil kaks osa nimetatud sõnade vahel, millest üks oli asetatud parempoolsesse külge ja teine asetatud vasakpoolsesse külge. Hageja kaubamärkidel oli nende kahe sõnaelemendi vahel olevad valged tähed ja kostja kaubamärgi puhul olid need täpselt samas kohas asetsevad elemendid sõnad „since“ ja „2015“. Asjaolu, et kaubamärgis sisalduvad sõnad on eristusvõimetud, ei vähenda mingil viisil kaubamärgi üldisest kujundusest tulenevat suurt sarnasust varasemate kaubamärkide domineeriva kujundusega (lisaks sõnale „STARBUCKS“ ja kujutisele merineitsist). Tähiste üldist sarnasust tugevdab samade värvide (roheline ja valge) kasutamine. Nii hageja kaubamärkide kui ka kostja tähise puhul on ühendavaks lüliks ka identselt kujutatud sõna „COFFEE“, mis on mõlema kaubamärgi puhul paigutatud ringi sisse, hagejalt vastavalt ringi allosas ja kostjal vastavalt ringi ülaosas. Foneetiliselt seisnes kaubamärkide sarnasus selles, et mõlemad kaubamärgid sisaldasid sõnalist osa „COFFEE“. Ülejäänud osas olid kaubamärgid erinevad, sest hageja kaubamärgid sisaldasid lisaks sõna „STARBUCKS“ ja kostja tähis sisaldas sõna „HOUSE“. Eelnevat arvestades esines tõenäosus hageja ja kostja kaubamärkide segiajamiseks tarbijate poolt, s.t tarbija võis ajada segamini vaadeldavad kaubamärgid või seostada omavahel nimetatud kaubamärkide omanikke. Eelneva tõttu tuli vaadelda, milline on kaubamärke tähistavate kaupade ja teenuste sarnasus. Nii hageja kaubamärgid kui kostja kaubamärk on registreeritud klassides 11, 30, 43. Lisaks on hageja kaubamärk registreeritud klassis 42, mis samuti sisaldab samaliigilisi/identseid kaupu ja teenuseid. Kaubamärkide all osutatakse

eelkõige kohvikuteenuseid ja kohvikute pidamisega seotud teenuseid ning müüakse erinevaid kohvijooke. Tarbijad, astudes kostja kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju“ tähistatud kohvikusse võivad arvata ekslikult, et tegemist on „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärgi omaniku ketti kuuluva ja/või kaubamärgi omaniku loal tegutseva kohvikuga. Seega esines kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju“ osas KaMS § 10 lg 1 p-s 2 sätestatud õiguskaitset välistav asjaolu, s.t see oli äravahetamisene sarnane hageja varasemate „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkidega. Hageja oli seisukohal, et kostja kaubamärgi puhul esinesid ka KaMS § 10 lg 1 p-s 3 toodud kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud. KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: varasem registreeritud ja/või Eestis üldtuntud ning hilisem kaubamärk on kas identsed või sarnased, vaidlusalused kaubamärgid on registreeritud erinevat liiki teenustele või kaupadele ja hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli olemas hiljemalt hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja kaubamärgid „STARBUCKS COFFEE + kuju“ ja kostja kaubamärk „COFFEE HOUSE + kuju“ olid sarnased. Tõendatud oli, et hageja varasemad „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärgid olid kuupäeva 27.10.2015 seisuga Eesti ja mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tarbijatele tuntud ja kõrge mainega kaubamärgid. Kuigi hageja ei tegutse Eestis, siis on ta vaatamata sellele teatud ja tuntud ka Eesti tarbijate seas, sest hagejat ja tema kaubamärke on ulatuslikult tutvustatud ka Eesti meedias tarbijatele. Kuna Eesti inimesed reisivad palju välisriikides, on ka see asjaolu mõjutanud hageja kaubamärkide tuntust Eesti tarbijate seas. Eelneva tõttu esines reaalne oht, et hilisema, üldmuljelt samasuguse kujundusega tähise "COFFEE HOUSE + kuju" kasutusse võtmine identsete ja samaliigiliste kaupade ja teenuste osas tingib hageja varasemate kaubamärkide identiteedi hajumise/hägustumise, s.o tekitavad Eesti tarbijates segadust ja varasemad kaubamärgid kaotavad oma võimes seostuda üksnes hagejaga. Hageja väited võimaliku maine kahjustamise kohta olid tõendamata. Samas esines hea maine ebaõiglase ärakasutamise võimalus. Seega esines kostja tähise "COFFEE HOUSE + kuju" osas KaMS § 10 lg 1 p-s 3 sätestatud õiguskaitset välistav asjaolu. Kohus tuvastas, et praegusel juhul oli registreerimine vastuolus ka KaMS § 9 lg 1 p-ga 10, mille kohaselt õiguskaitset ei saa kaubamärk, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatatud kasutama pahauskselt. Taotledes kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" registreerimist kohvimasinate ja kohvi müügi ning kohvikuteenuste osutamise valdkonnas, oli kostjal hoolsuskohustus veenduda, et taotletav kaubamärk ei riku teiste turuosaliste varasemaid õigusi, seda vähemalt maailmakuulsate kaubamärkide osas. Hageja „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärgid olid 27.10.2015 seisuga mh kohvide ja kohvikuteenuste osas nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, aga ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike tuntud ja väga mainekad. Kostja taotletav kaubamärk sarnanes kujunduse poolest hageja varasemate mainekate ja väga suurt väärtust omavate kaubamärkide kujundusega. Ei olnud eluliselt usutav ega tõenäoline, et kostja töötas nimetatud kujunduse välja iseseisvalt. Kostja oleks võinud oma kaubamärgiks valida ükskõik millise värvi. Samuti puudus loogiline põhjendus, miks valis kostja just ringikujulise kaubamärgi ja kasutas täpselt samasugust kujundust (ringid, kirjad üleval ja all jne), samasugust kirjastiili ja trükitähti, rohelist värvi jne. Menetluskulud tuli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

4.Kostja esitas maakohtu otsusele kaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja kaubamärgi puhul ei esinenud KaMS § 10 lg 1 p-st 2 tulenevat õiguskaitset välistavat asjaolu. Hageja ja kostja kaubamärgid ei olnud identsed ega sarnased ja nende erisuste tõttu jääva erineva üldmulje tõttu nende äravahetamise ohtu ei esinenud. Kohus eksis kostja kaubamärkide eristusvõimeliste ja domineerivate elementide kindlaksmääramisel. Sisuliselt pidas kohus kõiki hageja kaubamärgi elemente domineerivateks ja eristusvõimelisteks. Nii ei saanud aga olla. Eeskätt ei tunneks tarbijad hageja kaubamärki ära ega eristaks teistest kaubamärkidest pelgalt ringide ning rohelise ja valge värvi kaudu. Domineerivaks ja eristusvõimeliseks elemendiks ei saanud olla erisuurusega ringid või kahe sõna valges jämedas kirjas esitamine. Selliseid elemente on kasutanud ka paljud teised tuntud kaubamärgid. Ringikujuliste kaubamärkide paljususe tõttu ei seosta tarbijad (rohelist) ringi ja valgeid jämedas kirjas tähti ühe kindla kohvisektori ettevõttega. Ka USA kaubamärkide apellatsioonikomisjon on 2019. aasta veebruaris viidanud, et Starbucksi roheline ring pole eristusvõimeline. Hageja poolt teised registreeritud kaubamärgid viitasid, et hageja on äritegevuses kasutatavad kaubamärgid üles ehitanud eelkõige sõnale „STARBUCKS“ ja merineitsi kujutisele. Kui maakohus oleks nõuetekohaselt tuvastanud vaidlusaluste kaubamärkide tegelikud domineerivad ja eristuvad elemendid, ei oleks maakohus asunud ekslikule seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus jättis täielikult käsitlemata kostja kaubamärgi sõnalise osa ja kolme kohvioa kujutise. Kostja hinnangul olid tema kaubamärgi domineerivateks ja eristusvõimelisteks elementideks valgete tähtedega esitatud sõnad „COFFEE HOUSE SINCE 2015“ ja kolme valge kohvioa kujutis rohelisel taustal. Kostja kaubamärgi domineerivateks ja eristusvõimelisteks elementideks ei olnud roheline ring ja valges kirjas tekst. Hageja ja kostja kaubamärkide domineerivad ja eristusvõimelised elemendid ei kattunud. Hageja ja kostja kaubamärgid ei olnud omavahel sarnased, kuna tarbijale jäi kaubamärkidest erinev üldmulje. Tarbijad ei ajanud hageja ja kostja kaubamärke omavahel segamini. Hageja ei esitanud selle kohta tõendeid. Pealegi olid kaubamärgid selleks liiga erinevad. Kostja kaubamärgis sisalduvad sõnad „SINCE 2015“ rõhutasid täiendavalt, et kostja kaubamärk oli uudne ja eriline. Kostja kaubamärgi puhul ei esinenud ka KaMS § 10 lg 1 p-st 3 tulenevat õiguskaitset välistavat asjaolu. Esiteks ei olnud kaubamärgid identsed ega sarnased. Teiseks ei mõjutanud kostja kaubamärk hageja kaubamärkide eristusvõimet ja ei kahjustanud mainet. Hageja ei ole tuntud Eesti tarbijate seas, hagejal ei ole Eestis kohvikuid. Oli ebatõenäoline, et Eesti tarbijad muudaksid kostja kaubamärgi tõttu oma majanduslikku käitumist. Kostja kaubamärk ei hägustanud hageja kaubamärkide identiteeti. Kostja ei kasutanud ka ebaausalt ära ega kahjustanud hageja kaubamärkide mainet või eristusvõimet. Maine kahjustamine oli hageja poolt tõendamata, nagu leidis õigesti ka maakohus. Hageja kaubamärgi laitmatu maine ja prestiiž oli samuti tõendamata. Vastupidi, hageja maine ei olnud laitmatu. Samuti ei esinenud kostja kaubamärgi puhul KaMS § 9 lg 1 p-st 10 tulenevat õiguskaitset välistavat asjaolu. Nagu eelnevalt märgitud, ei olnud kaubamärgid sarnased. Samuti ei käitunud

6.2.Enne kostja esitatud vastuväidetele vastama asumist peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda asja lahendamiseks vajalikel õigusnormidel ja välja selgitada, missuguses redaktsioonis tuleb praeguse asja lahendamisel neid kasutada ning kas sätteid on võimalik kohaldada üheaegselt. Kui KaMS § 10 lg 1 p 2 ja § 9 lg 10 sõnastus on püsinud sama alates KaMS-i jõustumisest 01.05.2004, siis 01.04.2019 (s.o enne maakohtu otsuse tegemist 17.04.2019) muutus KaMS § 10 lg 1 p 3 sõnastus. Kui varasema sõnastuse kohaselt ei saanud KaMS § 10 lg 1 p 3 järgi õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks. Siis alates 01.04.2019 kehtivas sõnastuses ei saa sama sätte järgi õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas varasemal kaubamärgil on õiguskaitse identsete, samaliigiliste või teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, juhul kui varasem Eesti kaubamärk on tuntud Eestis või varasem Euroopa Liidu kaubamärk on tuntud Euroopa Liidus ja kui hilisema kaubamärgi põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet. Eelnevast nähtub, justkui oli enne 01.04.2019 kehtinud KaMS § 10 lg 1 p 3 sõnastuse kohaselt oluline, et võrreldavatel kaubamärkidel on õiguskaitse erinevat liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kuid alates 01.04.2019 ei ole see kirjeldatud sättes nimetatud õiguskaitset välistava asjaolu kontrollimisel oluline – kõnealune suhteline keeldumisalus laieneb ka kaubamärkidele, millel on õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks.

KaMS § 72 lg 15 järgi, kui kaubamärgi registreerimise otsuse tegemisel kuulusid kohaldamisele perioodil 01.05.2004-31.06.2019 kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, kohaldatakse neid aluseid ka asjaomase kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse ja hagi läbivaatamisel. Seega, pidades silmas kostja kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise aega, tuleb praeguse vaidluse puhul kohaldada KaMS § 10 lg 1 p 3 enne 01.04.2019 kehtinud redaktsioonis. Kuigi enne 01.04.2019 kehtinud redaktsioonis KaMS § 10 lg 1 p 3 sõnastusest nähtub, et sätte kohaldamisel on oluline, et võrreldavatel kaubamärkidel on õiguskaitse erinevat liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, on juba 2003. aasta algusest tõlgendatud KaMS § 10 lg 1 p-i 3 enne 01.04.2019 kehtinud redaktsioonis selliselt, et see kohaldub ka juhtudel, kui kaubamärkidel on õiguskaitse identsete või samaliigiliste liiki kaupade või teenuste tähistamiseks. KaMS § 10 lg 1 p 3 sõnastus baseerub Euroopa Liidu direktiividel (algselt direktiivil 89/104/EMÜ). Kusjuures direktiivide tõlgendamise monopol kuulub Euroopa Kohtule. Seega tuleb KaMS § 10 lg 1 p-le 3 tähenduse andmisel lähtuda Euroopa Kohtu praktikast. Euroopa Kohus on direktiivi 89/104/EMÜ kontekstis 09.01.2003 otsuses asjas C-292/00, Davidoff & Cie SA, Zino Davidoff SA vs Gofkid Ltd leidnud, et põhjendatud ei ole tõlgendus, mis viib tuntud kaubamärkidele nõrgema kaitse omistamisele juhul, kui hilisemat tähist kasutatakse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste puhul võrreldes sellega, kui seda kasutatakse eriliigiliste kaupade või teenuste puhul. Seega oli liikmesriikidel direktiivi 89/104/EMÜ alusel õigus tagada tuntud kaubamärkidele kaitse nende eristusvõime või maine kahjustamise või ebaausa ärakasutamise vastu ka juhul, kui hilisemat kaubamärki kasutatakse kaupade puhul, mis on identsed või samaliigilised. Seega ei toimunud kirjeldatud osas KaMS § 10 lg 1 p 3 sõnastuse muutmine 01.04.2019 selleks, et laiendada viidatud osas KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamisala, vaid selleks, et viia Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu õigusega (praegusel juhul direktiivis (EL) 2015/2436 toimunud muudatustega), mis omakorda muutus seoses Euroopa Kohtu praktika kodifitseerimisega. Seega ei eksinud maakohus, kui leidis, et KaMS § 10 lg 1 p-i 2 ja p-i 3 on võimalik kohaldada üheaegselt.

leidis need erinevad olevat. Maakohus on õigesti selgitanud, et tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise võimaluse hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Kaubamärkide sarnasuse väljaselgitamine ei tähenda pelgalt kaubamärgi ühe tunnuse võrdlemist teise kaubamärgi tunnusega. Otsustav tähtsus on asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuse keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub (Euroopa Kohtu 12.06.2007 otsus asjas C-334/05 P, OHIM vs Shaker) Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile. Isegi kui nentida, et hageja kaubamärgil on vaid kaks elementi, mis on ühtlasi nii eristatavad kui domineerivad (sõna „STARBUCKS“ ja merineitsi kuju), ei saa üksnes nendele elementidele tuginedes hinnata kostja kaubamärgi sarnasust hageja kaubamärgiga. Nagu ülal kirjeldatud, on esmajoones oluline üldmulje ja asjaolu, kuidas keskmine tarbija seda tajub. Seega on kaubamärkide sarnasuse hindamisel oluline ka kaubamärgi üldine visuaalne ja kontseptuaalne külg. Hageja kaubamärk moodustub rohelisest sõõrist, milles paikneb kaks erineva suurusega valge joonega kujutatud ringi, kahe ringi vahelisel alal paikneb kaubamärgi kahest sõnast koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas kirjas esitatud trükitähtedes selliselt, et sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine sõna sümmeetriliselt ringi allosas, märgi keskel on kujund. Kostja kaubamärk koosneb samuti rohelisest sõõrist, milles paikneb kaks erineva suurusega valge joonega kujutatud ringi ja kahe ringi vahelisel alal paikneb kaubamärgi kahest sõnast koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas kirjas esitatud trükitähtedes selliselt, et sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine sõna sümmeetriliselt ringi allosas, märgi keskel on kujund. Kuigi sõna „STARBUCKS“ asemel on kostja kaubamärgil „HOUSE“ ja kaubamärgi keskmes merineitsi asemel kolm kohviuba, ei eristu need kaubamärgilt sedavõrd, et keskmine tarbija tajuks võrreldavaid kaubamärke erinevalt. Seega on võrreldavad kaubamärgid sarnased. Maakohus ei eksinud ka, kui leidis, et kaubamärkide sarnasuse tõttu esineb oht nende äravahetamiseks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on segiajamise tõenäosus seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime – kaubamärkidel, millel on tugev eristusvõime tulenevalt kas nende põhiomadustest või nende tuntusest turul, on palju ulatuslikum kaitse kui nendel, mille eristusvõime on nõrk (Euroopa Kohtu 11.11.1997 otsus asjas C-251/95, SABEL BV vs Puma AG, Rudolf Dassler Sport; 22.06.1999 otsus asjas C-342/97, Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co. GmbH vs Klijsen Handel BV). Selleks, et kindlaks teha kaubamärgi eristusvõime ning hinnata, kas kaubamärgi eristusvõime on tugev, tuleb igakülgselt hinnata kaubamärgi suuremat või väiksemat võimet identifitseerida kaupu või teenuseid, millele kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõttelt pärinevatena ning seega eristada neid kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Sellel hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kaubamärgile omaseid tunnuseid, sealhulgas ka seda, kas temas esinevad neid kaupu või teenuseid, millele ta on registreeritud, kirjeldavad elemendid; kaubamärgi turuosa; selle kaubamärgi kasutamise intensiivsust, geograafilist ulatust ja kestust; selle edendamiseks ettevõtja poolt kasutatud ressursside ulatust; seda, millises ulatuses asjaomases sihtrühmas tuntakse selle kaubamärgi alusel kõnealused kaubad või teenused ära teatavate ettevõtjate kaupade või teenustena, ning kaubandus- ja tööstuskoja või teiste erialaliitude poolt avaldatud seisukohti (Euroopa Kohtu 04.05.1999 otsus asjades C-108/97, C-109/97, Windsurfing Chiemsee Productions vs Boots). Mida sarnasemad on tähised, seda erinevamad peavad olema nende tähistega kaitstavate kaupade ja teenuste loetelud, ja vastupidi. Seega suurendavad kaubamärkide äravahetamise tõenäosust lisaks nende visuaalsele sarnasusele asjaolud, et hageja kaubamärgid on pika ajalooga ja ülemaailmselt tuntud ning

6.4.Enne 01.04.2019 kehtinud redaktsioonis KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks (Euroopa Kohtu praktika kohaselt ka identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks), kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks. Seega peavad üheaegselt esinema järgmised asjaolud: hagejale kuuluvad varasemad õigused; registreerimiseks esitatud kaubamärk on identne või sarnane varasema kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks; hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks. Maakohus leidis, et kõik eeldused esinesid (v.a asjaolu, et esines reaalne oht hageja kaubamärgi maine kahjustamiseks). Kostja ei vaielnud apellatsioonkaebuses vastu maakohtu järeldustele, et hagejale kuulusid varasemad õigused, varasem kaubamärk oli saanud kaitse identsete või samaliigiliste kaupade/teenuste tähistamiseks ja tõendamata oli, et kostja kaubamärk kahjustas hageja kaubamärkide mainet. Küll aga leidis ta, et maakohus tuvastas ebaõigesti kaubamärkide sarnasuse, hageja kaubamärgi tuntuse Eesti tarbijate seas ning võimaluse, et hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Ringkonnakohus maakohtu analüüsis vigu ei tuvastanud ja nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus on eelnevalt nentinud, et hageja ja kostja kaubamärgid olid sarnased. Samas tuleb tähele panna, et sõltuvalt kohaldatavast sättest on nõutav sarnasuse aste erinev. Euroopa Kohus on Euroopa Liidu õigusakti sätte osas, mis on analoogne KaMS § 10 lg 1 p-ga 2, sedastanud, et selle sarnasuse aste on kõrgem, nõudes, et tuvastatakse sarnasus, mis suure tõenäosusega eksitab avalikkust. Euroopa Liidu õigusakti sätte osas, mis on analoogne KaMS § 10 lg 1 p-ga 3, on kohus öelnud, et sarnasus peab pelgalt võimaldama avalikkusel kaubamärkide vahel seoseid luua (Euroopa Kohtu 10.12.2015 otsus asjas C-603/14, El Corte Inglés vs OHIM; 16.01.2018 otsus asjas T-398/16, Starbucks Corp. vs EUIPO). Kuivõrd kohtud tuvastasid kõikide KaMS § 10 lg 1 p-s 2 kirjeldatud tingimuste esinemise, sh kõrge kaubamärkide sarnasuse astme, puudub vajadus KaMS § 10 lg 1 p-s 3 kirjeldatud teise eelduse, et võrreldavad kaubamärgid on sarnased, kontrollimisel kaebamärkide sarnasust täiendavalt tuvastada.

Kostja on väitnud, et praegusel juhul ei esinenud tingimust, et hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks, sest hageja ei olnud tuntud Eesti tarbijate seas, hageja kaubamärkide all olevate kaupade ja teenuste kõrge kvaliteet ja laitmatu maine, atraktiivsus jms oli tõendamata; tarbijad avaldasid foorumis, et hageja kaubamärgi alla kuuluvad tooted olid kõikuva kvaliteediga. Vastuseks sellele väitele märgib ringkonnakohus järgmist. Esmalt kaubamärgi tuntusest. Kui kaubamärki teab oluline osa asjaomasest tarbijate sektorist ja kui varasema ühenduse kaubamärgi maine on tõendatud liidu olulises osas, tuleb järeldada, et see kaubamärk on omandanud maine liidus (Euroopa Kohtu 14.09.1999 otsus asjas nr C375/97, General Motors Corportation vs Yplon SA; 03.09.2015 otsus asjas nr C-125/14, Iron & Smith kft vs Unilever NV). Seega ei ole tingimata oluline, et kaubamärk on tuntud Eesti territooriumil elavate inimeste hulgas. Hageja on tõendanud ja vaidlust ei ole selles, et Starbucksil on aastakümnete pikkune tegutsemiskogemus kümnetes riikides (sh Euroopa Liidu riikides) ja üle 70 miljoni kliendi (I kd lk 54-57). Seega on Starbucksi kaubamärk omandanud maine Euroopa Liidus (vt ka I kd lk 125-130). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et hageja on veenvalt põhjendanud ja tõendanud, miks Starbucksi bränd ja selle kaubamärgid ei ole võõrad ka suure hulga Eesti elanike jaoks. Eesti ühiskond ei ole muust maailmast isoleeritud: inimesed reisivad, töötavad välismaal ja naasevad Eestisse, Eesti meediaruumi tulevad uudised välismaiste brändide kohta jne (vt nt I kd lk 18 pöördel-32). Hageja ei pidanud tõendama, et kostja kaubamärk kasutab ära hageja kaubamärkide mainet või eristusvõimet, vaid pidi muutma usutavaks, et hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Hageja tuli sellega edukalt toime. Kuivõrd kostja võrdlemisi uus kaubamärk oli sarnane aastakümneid tegutsenud ja ülemaailmselt tuntud hageja kaubamärkidega, võis kostja hageja tuules leida endale selle seose tõttu lihtsamalt turustamisvõimalusi, uusi kliente ja hägustada piiri hageja kaubamärgi all pakutavate toodete ning enda toodete vahel. Kaude oli selliselt võimalik ka hageja mainet kujundada. Kui turul on tooted, mis kannavad hageja kaubamärkidele sarnanevaid kaubamärke, mida kliendid seostavad Starbucksiga, võivad tegelikud Starbucksi tooted saada klintidelt tagasiside, mida need ei vääri (nt foorumis).