Täitmine › Muud täitmisasjad

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 454402 kantud K. R.ile (isikukood xxx) kuuluvale kinnistule asukohaga xxx hageja J.. O. (isikukood xxx) kasuks tsiviilasjas nr 2-19-11625 esitatud nõude rahuldamise tagamiseks; kanda eelmärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud K. R.ile (isikukood xxx) kuuluvale kinnistule asukohaga xxx hageja J.. O. (isikukood xxx) kasuks tsiviilasjas nr 2-19-11625 esitatud nõude rahuldamise tagamiseks; kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx ja nr xxx kolmandasse jakku eelmärkele järgnevale esimesele vabale järjekohale järgneva sisuga märkus: „Eelmärge on seatud hageja J.. O. kasuks tagamaks kohtuasjas nr 219-11625 esitatud omanikukande muutmise nõuet ning kinnistu enampakkumisel kinnistu müügil täitemenetlustes nr 194/2016/1335, nr 194/2016/1336 ja nr 194/2016/1337 uue omanikukande tegemist vastavalt enampakkumise tulemusele.“ Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Asjaolud J.. O. esitas Harju Maakohtule hagi V. R. ja K. R. vastu lepingu tagasivõitmise korras lepingu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, tahteavalduste andmiseks kohustamise ja ühisvara jagamiseks. Ühes hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Harju Maakohus 15.08.2019 määrusega rahuldas hagi tagamise taotluse. Samuti andis kohus hagejale menetlusabi kohustusega tasuda riigilõiv 600 eurot osamaksetena kuue kuu jooksul. Kohus võttis hagi 12.09.2019 menetlusse. 02.10.2019 esitas kostja II vastuse hagile ja vastuhagi abieluvaralepingu osalise tühisuse tuvastamiseks. Lisaks esitas kostja II taotluse hagi tagamise tühistamiseks. 07.10.2019 esitas kostja I vastuse hagiavaldusele ja vastuhagi elatise suuruse vähendamiseks. Hageja taotlus hagist loobumiseks 25.11.2019 teatas hageja, et loobub hagist ja palub menetlus asjas lõpetada. Kostjate I ja II vastuse kohaselt on kostja II 01.10.2019 tasunud kõik täitemenetluste nr 194/2016/1335, nr 194/2016/1336 ja nr 194/2016/1337 võlgnevused kohtutäiturile. Hageja kinnitab seda asjaolu. Vastavalt 15.08.2019 kohtumäärusele on hagilt tasutav riigilõiv olnud 600 eurot ja hageja taotleb, et kohus tagastaks pool, so 300 eurot selliselt, et vabastab hageja edasistest riigilõivu maksetest (hageja on teinud kolm riigilõivu makset kokku summas 300 eurot). Vastavalt 15.08.2019 kohtumäärusele on hagi tagatud. Hageja taotleb, et hagi tagamine menetlust lõpetava määrusega tühistatakse. Kuivõrd kostjad on peale hagi esitamist tasunud täitemenetluse nõuded, tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel hageja menetluskulud kostjatelt välja mõista. Kokku on hagejale osutatud õigusabi 18 tunni ulatuses, hinnaga 120 eurot (käibemaksuga)/tund. Hageja on tsiviilasjas nr 2-19-11625 kandnud menetluskulusid kokku summas 1800 eurot, millele lisandub käibemaks summas 360 eurot, kokku 2160 eurot. Hageja kinnitab, et ta ei saa eeltoodud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Lisaks õigusabikuludele pidi hageja tasuma hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 600 eurot osamaksetena, millest 300 euro ulatuses palub hageja vabastamist ning hagi

tagamise taotluse esitamise eest on tasunud riigilõivu summas 50 eurot, kokku 350 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 2510 eurot. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud summas 2510 eurot ja määrata, et tähtaegselt tasumata menetluskuludelt tuleb alates kohtumääruse jõustumisest tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjate seisukoht Kostjad paluvad rahuldada hageja avalduse hagist loobumise ja menetluse lõpetamise kohta. Kuigi kostja II täitis kostja I suhtes märgitud täitemenetlustes esitatud nõuded, ei tähenda see seda, et käesolevas asjas on hageja nõuded kostjate vastu rahuldatud. Seega kostja I asub seisukohale, et kuivõrd hageja nõuded ei ole käesolevas menetluses rahuldatud, siis tuleb lugeda hageja hagist loobumist TsMS § 429 mõttes. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Vastaspoole kulude väljamõistmine kostjatelt, oleks kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, mistõttu hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. Juhul, kui kohus leiab, et see ei ole võimalik, siis kostjad paluvad hageja menetluskulude vähendamist 7 tunnini. Käesolevaga kostja I teatab kohtule, et soovib tema poolt 07.10.2019 esitatud hagi elatise suuruse vähendamise nõudes läbivaatamist eraldi hagina tsiviilasja nr 2-15-14709 raames (J.. O. hagi V. R. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes). Kostja II teatab kohtule, et kuivõrd hageja hagist loobub, siis kostja II ei soovi tema poolt 02.10.2019 esitatud vastuhagi menetlemist eraldi hagina ning võtab hagi 21.09.2016 abieluvaralepingu osalise tühisuse tunnistamiseks tagasi. Määruse põhjendused Hagist Maakohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-11625 tuleb lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 lause 2 alusel hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 431 lg 1 lause 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Vastuhagist Kuna kohus ei ole kostjate vastuhagisid menetlusse võtnud, hageja on esitanud taotluse hagist loobumiseks ja kohus on otsustanud antud tsiviilasja menetluse lõpetada, siis keeldub kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel vastuhagide menetlusse võtmisest. Vastuhagidega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Põhihagi puudumisel ei saa kohus jätkata menetlust vastuhagide osas. Kohus selgitab kostjale I, et ei saa läbi vaadata kostja I vastuhagi tsiviilasja nr 2-15-14709 raames, kuna nimetatud tsiviilasjas on otsus jõustunud juba 01.10.2015 s.t menetlus on lõppenud. Kui kostja I soovib elatise suuruse vähendamist, tuleb tal esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. TsMS § 497 kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Menetluskuludest TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

Vaidlust ei ole selles, et kostjad on peale hagi esitamist tasunud täitemenetluse nõuded. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleva hagi esitamine oli tingitud asjaolust, et kostja I ei täitnud tema suhtes täitemenetluses esitatud nõudeid. Peale hagi esitamist aga on kostja II kostja I võlgnevuse tasunud. Maakohus leiab, et seetõttu tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjad ei ole esile toonud põhjuseid, miks oleks hageja kulude väljamõistmine kostjatelt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjate vastuhagide esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetlust lõpetavas määruses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Vajalik on hinnata ka lahendatud tsiviilasja keerukust ja menetlusele kulunud aega. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peavad kostjad hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Esitatud aruande kohaselt on hagejale osutatud maakohtu menetluses õigusabi 18 tundi, hinnaga 120 eurot tund (sisaldab käibemaksu). Taotluse kohaselt on kulunud esindajal dokumentidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks 9 tundi, 13.08.2019 menetlusdokumendi koostamiseks 2 tundi, menetluskulude taotluse koostamiseks 0,5 tundi, kostjate vastustega tutvumisele 2 tundi ja kohtule vastamisele 25.11.2019 4,5 tundi. Maakohus leiab, et hagi ettevalmistamise ja esitamisega seotud toimingutele kulunud aeg 9 tundi ei ole ülemäärane. Arvestades vaidluse sisu ja keerukust, hagiavalduse pikkust ja lisatud dokumentide hulka, võis hagiavalduse koostamisele ja esitamisele maakohtu hinnangul kuluda 9 tundi. Ka ei ole ülemäärane 13.08.2019 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud 2 tundi. Menetlusabi taotluse koostamiseks kulunud 0,5 tundi võib lugeda põhjendatuks. Küll leiab maakohus, et kostjate vastustega tutvumisele ja hagist loobumise taotluse koostamisele ei saanud kuluda kokku enam kui 2 tundi. Maakohtu hinnangul on hagejale osutatud põhjendatud õigusabi kokku 13,5 tundi ja arvestades esindaja tunnitasu, tuleb kostjatel hüvitada 1620 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks, tuleb kostjatel hüvitada hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kokku peavad kostjad hagejale hüvitama menetluskuluna 1670 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Menetlusabist 15.08.2019 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi kohustusega tasuda riigilõiv 600 eurot osamaksetena kuue kuu jooksul. Hageja on tasunud riigilõivust 300 eurot ja tasumata on veel 300 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. Seega tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 300 eurot, kandes selle arvele, millelt lõiv tasuti. Ülejäänud tasumata osa tuleb mõista kostjatelt riigituludesse. TsMS § 190 lg 4 lause 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Lõike 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista riigituludesse 300 eurot. Hagi tagamisest Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel Harju Maakohtu 15.08.2019 määruse hagi tagamise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.