1.XX (hageja) esitas 29.03.2019 hagi TB Works Osaühingu (kostja) vastu hageja poolt 22.05.2017 kostjale antud garantiikirja tühisuse tuvastamiseks. Nimetatud garantiikirjaga tagas hageja E-Profiil AS-i (pankrotis) kohustusi kostja ees.
2.Harju Maakohus võttis 23.04.2019 määrusega hagi menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu. Kohus arutas asja 26.08.2019 korraldaval istungil, eelmenetlust ei lõpetatud.
3.Hageja esitas 06.09.2019 kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks ja palus menetluse lõpetada. Hageja kinnitas oma teadlikust menetluse lõpetamise tagajärgedest ja palus taotluse lahendada kirjalikus menetluses. Kostja sai avalduse kätte 09.09.2019.
5.17.09.2019 esitas hageja oma vastuväited kostja menetluskulude kohta. Hageja hinnangul ei ole kostja menetluskulud seotud üksnes käesoleva tsiviilasjaga ja on selgelt ülepaisutatud. Tsiviilasjas nr 2-19-3897 esitas kostja sisuliselt samad seisukohad. Esimese astme kohtu määrus
6.Maakohus jättis 18.09.2019 määrusega hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja lõpetas menetluse. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3285 eurot.
7.Menetluskulud, mille hüvitamist kostja nõudis, olid maakohtu arvates põhjendatud ja vajalikud. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud tööaeg (21,9 tundi) põhjendatud ja tunnitasu (150 eurot käibemaksuta) suurus sellise asja ajamiseks mõistlik. Asjas esitati rohkesti tõendeid vaidlusaluse garantiiga seonduvate õigussuhete ja õigusvaidluste kohta. Tsiviilasja hind on 1 300 000 eurot, mistõttu vaidlus oli ilmselt kostjale olulise rahalise tähendusega, õigustades kasutatud tööaja hulka.
8.Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et menetluskulud on ülepaisutatud, kuna käesolevas tsiviilasjas kostja esindaja poolt tehtud töös on osaliselt kasutatud kostja poolt hageja vastu esitatud pankrotiavalduse menetlemisel (tsiviilasi nr 2-19-3897) tehtut. Asjaolu, et viimati nimetatud tsiviilasjas kostja 10.04.2019 esitatud menetlusdokument kattub osaliselt käesolevas tsiviilasjas 10.05.2019 esitatud menetlusdokumendiga, ei anna iseenesest alust väiteks, et käesolevas tsiviilasjas tehtud töö aeg on esitatud paisutatuna. Kohtu hinnangul ei ole kostja 10.05.2019 menetlusdokumendiga seonduva töö maht selgelt ülemäärane. Ei ole välistatud, et ajakulu oleks võinud olla suurem varasema eeltöö puudumise korral.
9.Hagiavalduse analüüsiks ja kliendiga nõupidamiseks kostja esindaja poolt kulutatud aega ei ole põhjust lugeda ebavajalikuks. Hagiga tutvumine ja menetlusosalisega kohtumine tema huvide kaitsmise planeerimiseks on lepingulise esindaja töö loomulik algus igas hagimenetluses. Selleks kasutatud 2,6 tundi ei ole ülepaisutatud ning viitab pigem sellele, et enne kliendikohtumist on teostatud ainult hagiavalduse esmane
analüüs, mida on jätkatud veel hagile vastuse koostamisel. Hageja 17.09.2019 seisukohale lisatud 10.04.2019 menetluskulu nimekirja kohaselt ei ole tsiviilasjas 2-193897 tehtud töö hulgas kajastatud vaidlusalust 06.05.2019 kohtumist kliendiga, kattuvus nendes töödes puudub. Hagi esitamine käesolevas tsiviilasjas tekitas kostjale suhetes hagejaga uue olukorra, milles oma huvide kaitse piisav ettevalmistamine ei saanud olla teostatud varasema pankrotiavalduse menetlemise raames. Määruskaebus
10.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada hagejalt välja mõistetud kostja menetluskulude hüvitise suuruse osas ja teha uue määruse, millega vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid.
11.Maakohus ei arvestanud hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele. Hageja jääb jätkuvalt seisukohale, et kostja menetluskulud on vähemalt 15 tunni ulatuses ülepaisutatud ning ei ole ilmselgelt seotud üksnes käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Kostja esitas Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-19-3897 avalduse hageja pankroti välja kuulutamiseks, mille raames esitas kostja samasugused seisukohad nagu käesolevas menetluses. Kostja sisuliselt kopeeris 10.04.2019 menetlusdokumendist tsiviilasjas nr 2-19-3897 kostja 10.05.2019 menetlusdokumenti järgmised 10.05.2019 menetlusdokumendis olevad punktid: 2.1.4, 2.2.1-2.2.2, 2.3.1, 2.4, 2.5 ja 2.6, mis moodustavad koostatud menetlusdokumendist ca poole. Ülejäänud poole koostamiseks kuluv aeg ei saa olla 15,9 tundi, vaid maksimaalselt 2 tundi. Maakohus asus seisukohale, et ei ole välistatud, et ajakulu oleks võinud olla suurem varasema eeltöö puudumise korral, kuid nimetatud seisukoht ei ole vähemalgi määral põhjendatud olukorras, kus väga suur osa kostja menetlusdokumendist on kopeeritud teises tsiviilasjas koostatud menetlusdokumendist.
12.Täiesti põhjendamatult on märgitud menetluskulude nimekirja tööks 06.05.2019 2,6 tundi materjalide analüüs ja nõupidamine kliendiga. Käesolevas menetluses esitatud hagiavalduse esitamine oli teada juba ajal, mil kostja esitas tsiviilasjas nr 2-19-3897 oma 10.04.2019 seisukohad ning seega oli nimetatud tsiviilasja raames kostja esindaja juba kõikide nimetatud toimingutega tegelenud ja ilmselgelt kliendiga nõu pidanud. Selline 2,6-tunnine nõupidamine on täiesti määratlematu ja on arusaamatu, millest kulu täpsemalt koosneb. Sellise kulutuse välja mõistmine vastaspoolelt ei ole põhjendatud. Menetluse edasine käik
13.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
16.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas
hageja kostja menetluskulude suuruse. Seega ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata, lõpetas menetluse ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust kostja lepingulise esindaja konkreetsete menetlustoimingute ajakulu ja põhjendatuse osas, mille on kostja vaidlustanud.
17.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus hageja poolt vaidlustatud kostja lepingulise esindaja õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohus on menetluskulude hindamisel toimiku materjali silmas pidades õigesti arvestanud sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja käesoleva kohtuvaidlusega seoses tegema ja milline oli esindaja vajalik töömaht selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus efektiivselt kaitstud. Maakohtu järeldus põhineb kostjale osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Ringkonnakohus nõustub, et kostja lepinguline esindaja ei ole kulutanud aega põhjendamatult.
19.Hageja toob määruskaebuses esile kostja 06.05.2019 ja 10.05.2019 tehtud menetlustoimingud, mille ajakulu hindamise osas ta maakohtule etteheiteid teeb. Samad vastuväited esitas hageja kostja menetluskulude nimekirja osas ka maakohtule. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei arvestanud hageja vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale. Maakohus põhjendas piisavalt, miks ta hageja seisukohtadega ei nõustunud. Maakohus rõhutas õigesti, et menetluskulude põhjendatuse kontrollimine on võimalik ainult väga hinnanguliselt ja selgitas, miks maakohus, kaaludes kostja 17.09.2019 vastuväiteid vaidluse sisu kohta ja esitatud tõendeid ning tsiviilasja hinda arvestades, leidis, et kostja kulutused lepingulise esindaja teenusele ei ole ülemäärased.
20.Kostja lepinguline esindaja pidi tutvuma hagiavaldusega ja seejuures suhtlema kliendiga. Esmane materjalidega tutvumine ja analüüs ning järgmiste tegevuste planeerimine suhtluses kliendiga on iseenesestmõistetavad toimingud igas kohtuvaidluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nendeks toiminguteks maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 2,6 tundi ülepaisutatud. Riigikohus on leidnud, et kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on TsMS § 175 lg 1 mõistes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (vt nt Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr
3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jne. Määrusest nähtuvalt on maakohus arvestanud kliendisuhtlusega mõistlikus mahus. Seega puudub ringkonnakohtul alus vastavasse diskretsiooniotsustusesse sekkuda.
21.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja 10.05.2019 esitatud dokumendi koostamise ja lisade komplekteerimise ajakulu peaks olema maakohtu tuvastatust 13,9 tunni võrra väiksem tulenevalt asjaolust, et kostja esitas sarnased seisukohad ka hageja pankrotimenetluses. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepinguline esindaja ei ole käesolevas tsiviilasjas kulutanud aega põhjendamatult. Hageja võrreldud kostja erinevates tsiviilasjades koostatud menetlusdokumendid ja lisade maht ei kattu sellisel määral, et kohus saaks asuda seisukohale, et esindaja on märkinud töömahu ülepaisutatuna. Seoses hageja etteheitega, et kostja on menetlusdokumendis ca pooles ulatuses kopeerinud teises tsiviilasjas esitatud seisukohti, märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ja koostamine ei sisalda üksnes menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et viimane ei saanud vastust hagiavaldusele koostada ainult pankrotimenetluses esitatu pinnalt, vaid pidi hagile vastust koostades arvestama hageja hagis toodud argumentidega, mis kostja hinnangul pankrotimenetluse kontekstis ei omanud relevantsust.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti ning oma sellekohaseid järeldusi piisavalt põhjendanud.
23.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).