Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks Avaldaja Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, rk 80071623, seaduslik esindaja juhatuse liige Ene Roos, e-post [email protected]; Puudutatud isikud
1.Jätta Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jäävad Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liidu kanda.
3.Määrata Toompark OÜ-le hüvitamisele kuuluva menetluskulu summaks 4 292.40 eurot, millest käibemaks moodustab 715.40 eurot ja mis mõista välja Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liidult Toompark OÜ kasuks.
4.Välja mõista Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liidult Toompark OÜ kasuks viivis menetluskulult 4 292.40 eurot alates kohtulahendi Lk 1/ 6
Tsiviilasi nr 2-18-2610
jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Teised menetluses osalenud isikud kohtult menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ei ole, mistõttu kohus nende menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Menetluskulude kindlaksmääramist ei saa ka hiljem nõuda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit (avaldaja) esitas kohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Algselt soovis avaldaja, et määrataks tähtajatu ja ööpäevaringne juurdepääs Tartu linnas XXX asuvalt kinnistult (registriosa nr XXX) avalikult kasutatavale teele üle XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX) kasutamiseks kõikidele isikutele nii jalgsi kui sõidukitega. 21.05.2019 ja 01.08.2018 täpsustuste kohaselt soovib avaldaja määrata Tartu linnas XXX asuvale kinnistule (registriosa nr XXX) juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX) järgmiselt: (1) püsiv juurdepääs servituudi aluse pindalaga 110,5 m2 ja (2) tähtajaline ehitusaegne juurdepääs lisatud 128 m2 ulatuses. Püsivat servituudiala on määratletud 9 m prügiautode suurust arvestades; ehitusaegset juurdepääsu on vaja kinnistule kortermaja ehitamise ajaks ning selles osas on arvestatud 12 m veoauto suurusega. Avaldaja on XX.XX.XXX. a sõlminud Vallikraavi 19a Arendus OÜ-ga (Arendus) „Kinnistu jagamisel tekkiva kinnistu võlaõigusliku mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu“, mille alusel on kinnistusraamatusse kantud ka eelmärge Arenduse kasuks. Arenduse eesmärgiks on tänastele XXX ja XXX kinnistutele arendada ja ehitada kortermaja. Avaldaja on teinud katsed eri sõidukitega pööramisel ka XXX kinnistul kohapeal. Ilma Toompark OÜ-le kuuluvat kinnistut XXX kasutamata ei ole võimalik avaldaja kinnistult välja pöörata. Ehitustehnikat vedava autoga ei ole võimalik avaldaja kinnistule samuti Toompark OÜ kinnistut kasutamata sisse pöörata. Moodustuvale kinnistule on võimalik ehitusloa saamine ilma detailplaneeringuta PlnS § 125 lg 5 ja EhS § 26 alusel projekteerimistingimuste alusel. Juurdepääs tuleb lahendada enne ehitamist. Vastupidisel juhul tekiks olukord, kus ehitusluba väljastatakse, aga ehitamine lükkub edasi kuni juurdepääsu asjas kohtuotsuse jõustumiseni. See võib tuua kaasa isegi enam kui kaheaastase viivituse, mis oleks põhjendamatult intensiivne omaniku õiguste riive. 17.12.2019 täpsustuste kohaselt ei ole senine juurdepääs piisav, kuna ei võimaldaks vajadusel hiljem rajatavale kortermajale operatiivsõidukite ligipääsu. Juurdepääsu seadmine üle teiste kinnistute ei ole majanduslikult otstarbekas, on oluliselt kulukam ja koormavam. Ei ole kuidagi põhjendatud väide nagu oleks etteruttav koormata Toomparki kinnistut, kuna antud servituut on vajalik ja üks eeldusi detailplaneeringu läbiviimiseks. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isik Toompark OÜ, kes on kinnistu XXX omanik, vaidles avaldusele oma 18.04.2018 seisukohas vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole korterelamu ehitamiseks algatatud detailplaneeringut, mida nõuavad muinsuskaitse eritingimused, ka ei ole taotletud ega väljastatud ehitusluba. Muinsuskaitse eritingimuste punkt VI ütleb sõnaselgelt, et detailplaneeringuga tuleb lahendada juurdepääs XXX ja XXX kinnistutele XXX tänavalt. Just detailplaneeringuga selgitatakse välja, kas korterelamu rajamine XXX ja XXX kinnistutele seniste väidetavate plaanide kohaselt on teostatav või osutub üldse võimatuks. Sõltuvalt detailplaneeringu menetlusest võib Lk 2/6
Tsiviilasi nr 2-18-2610
servituudi ala ja muud selle tingimused muutuda, mistõttu ka servituuti tuleks hakata muutma. XXX kinnistu kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud sirgjoonelise asfalteeritud tee rajamine XXX kinnistuni. Kuivõrd PlanS § 11 lg 1 järgi tuleb planeerimisel arvestada mh kehtivate planeeringutega, siis ei ole mingit alust ignoreerida XXX ja XXX kinnistute naaberkinnistu kehtivat detailplaneeringut. Samuti ei ole põhjendatud servituuti seada kasutusloa andmiseni, kuna seda võidakse ka mitte väljastada. Avaldaja kinnisasjal on juba juurdepääs avalikule teele. Korterelamuga kinnisasja, millele täna tegelikult juurdepääsu taotletakse, ei ole veel moodustatudki. Juurdepääsu seadmine avalduses taotletud viisil piiraks ka Toompargi omandi kasutamist oluliselt. Servituudi seadmine avalduses taotletud viisil vähendaks parkimisvõimalusi ning lõpuks tuleks vähendada ka laste arvu koolis. 19.06.2019 täpsustuste kohaselt on XXX kinnistu piiridest väljumata on faktiliselt võimalik läbida XXX kinnistu ja XXX vaheline „nurk“: sõiduautoga sisuliselt kiirust vähendamata ning üle 7 meetri pikkuse sõidukiga kiirust vähendades. Juurdepääsu laius XXX tänavalt XXX kinnistuni on kõige kitsamas kohas 3,4m. Taotletud juurdepääs laiusega 7 m ei ole seetõttu füüsikaliselt võimalik. Otstarbekam oleks seada juurdepääs üle XXX krundil asuva asfalteeritud parkla.
3.Puudutatud isik, piirneva XXX, Tartu linn (registriosa nr XXX) omanik, SA Tartu Ülikooli Kliinikum avaldas 22.03.2018, et kõige loogilisem ja kõikide naaberkinnisasjadega võrreldes väiksemaid kulusid ja omanike õiguste kitsendamist ette nägev variant on juurdepääsuservituudi seadmine XXX ja XXX kinnistu vahel. Juurdepääsu ei ole võimalik seada üle Kliinikumi kinnistu. XXX hoones paikneb Kliinikumi kõrvakliinik ning liikluskoormuse kasv mõjutaks ebasoodsalt kliiniku tööd ja patsientide heaolu, kui rahulikust tagahoovist kujuneks läbisõiduhoov kortermaja elanike, külaliste ja teenindavate sõidukite autodele. Samuti eeldaks see uue tee rajamist, puude mahavõtmist ja mänguväljaku ümberpaigutamist.
4.Tartu Linnavalitsuse 29.03.2019 seisukohast nähtub, et linnavalitsuse hinnangul on XXX kinnisasjal olemas ligipääs avalikult kasutatavale teele nii transpordiga XXX tänavale kui ka jalakäijale XXX tänavale.
5.Tartu Kolgata Baptistikoguduse 21.06.2018 seisukohast nähtub, et kogudus ei näe mingit võimalust rajada XXX krundile ei ajutist ega püsivat ligipääsu läbi XXX kinnistu. XXX krundile on ligipääs juba XXX tn kaudu olemas. Ettepanek on kasutada olemasolevat juurdepääsu. 16.12.2019 täpsustuse kohaselt kasutab kogudus oma parklat oluliselt tihedamini kui kord nädalas jumalateenistusel, lisaks igapäevasele tööle korraldatakse konverentse, kontserte ning avalikke üritusi. Kogudus on alustanud ise XXX krundile hoone rajamise võimaluste osas uuringuid ega soovi, et nende tegutsemist piiraks kolmandate isikute ärihuvid. Kohtu seisukoht
6.Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit on esitanud kohtule avalduse XXX kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks üle XXX kinnistu. Avaldusest ja Tartu Linnavalitsuse seisukohast nähtub, et avaldajal on ligipääs XXX kinnistult avalikult kasutatavale teele iseenesest olemas. Juurdepääs on aga avaldaja hinnangul kitsavõitu ning tihti kinni pargitud. Olemasolev juurdepääs ei võimaldaks avaldaja hinnangul kinnistul korterelamu rajamiseks vajalike ehitustööde teostamist (I kd, tlk 4 p 7). Toompark OÜ hinnangul tuleks juurdepääsu küsimus lahendada detailplaneeringuga. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kohtul seega esmalt lahendada küsimus sellest, kas Tartu linnas XXX asuvale kinnistule (registriosa nr XXX) juurdepääsu, sh ehitusaegset ajutist juurdepääsu, saab nõuda hagita menetluses kohtult või tuleb juurdepääsuküsimus lahendada detailplaneeringu menetluse raames. Toimikust nähtub, et Tartu Linnavalitsus keeldus 02.05.2019 kinnistule projekteerimistingimuste väljastamisest, rõhutades, et koostada tuleb detailplaneering, millesse tuleb kaasata ka krundid, Lk 3/6
Tsiviilasi nr 2-18-2610
kust juurdepääsu soovitakse rajada (II kd, tlk 166). Detailplaneeringu nõue tuleb avaldajale ka planeerimisseaduse § 125 lg 1 p-st 1, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Seega ei ole tõene avaldaja väide, mille kohaselt saaks korterelamu ehitamist alustada üksnes projekteerimistingimuste alusel ning detailplaneeringu koostamist vaja pole. Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 17 sätestab, et detailplaneeringuga lahendatakse servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Kohtu hinnangul on detailplaneeringu menetluse eesmärgiks vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 17 välja selgitada, millised on võimalikud juurdepääsuteed kavandatava ehitiseni. Alles siis, kui detailplaneeringu menetluses ei suudeta leida lahendust kinnistule juurdepääsu tagamiseks, tuleks avaldajal pöörduda kohtu poole. Kohtumenetlus ei saa asendada haldusmenetluse raames toimuvat detailplaneeringu menetlust. Detailplaneeringu koostamise vajadust on Tartu linn kinnitanud ka avaldajale. Linna seisukohast nähtub, et „linn ei määra detailplaneeringu algatamisel konkreetset juurdepääsu asukohta, lahendus tuleb leida detailplaneeringuga.“ (II kd, tlk 166). Kui detailplaneeringuga antakse XXX ja XXX kinnistutele ehitusõigus, on sama planeeringu ülesanne määratleda just selle planeeringuga antavast ehitusõigusest lähtuvalt nii liikluskorraldus kui ka juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Küsimus operatiivsõidukite võimalikust juurdepääsust puudutab juurdepääsutee laiust ning tuleb seega samuti lahendada detailplaneeringu menetluses. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-12-52181 (jõustunud Riigikohtu lahendiga kassatsioonkaebust mitte menetleda) leidnud, et naaberkinnistute omanike vahelised vaidlused detailplaneeringute menetlemise käigus ei saa olla põhjuseks avalduse esitamiseks juurdepääsutee määramiseks olukorras, kus avaldajatel on juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Ringkonnakohus leidis, et kuna avaldajatel on enda kinnisasjalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele, siis puudub vajadus kohtulahendiga juurdepääsuõigust määrata. Ringkonnakohus märkis, et juhul, kui vastuvõetud detailplaneeringuga kaob avaldajatel võimalus pääseda avalikult kasutatavale teele, on avaldajatel õigus vaidlustada kohaliku omavalitsuse haldusakte või esitada AÕS § 156 lg 1 alusel avalduse juurdepääsutee määramiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-141-08 p-s 21 märkinud, et asjaolude muutumise korral saab hageja (avaldaja) esitada AÕS § 156 lg 1 alusel uue hagi (avalduse). Viidatud tsiviilasjas toodud seisukohad kohalduvad ka käesoleva vaidluses. Esmalt peab avaldaja läbima detailplaneeringumenetluse ning kui selgunud on detailplaneeringu täpsemad tingimused, saab vajadusel pöörduda kohtu poole.
7.Asja materjalidest nähtub, et korterelamut sooviks ehitada XXX Arendus OÜ, kellele avaldaja võõrandab selleks osa XXX kinnistust. XX.XX.XXXX on avaldaja sõlminud lepingu XXX Arenduse OÜ-g (I kd, tlk 10-18), mille punkt 3.1. kohaselt lepivad omanik (avaldaja) ja ühing (Vallikraavi 19a Arenduse OÜ) kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu eseme omandi mittevaralise sissemaksena üleandmiseks omanikult ühingule pärast lepingu esemele detailplaneeringuga ehitusõiguse määramisest ja osanike lepingu punktis 3.1.3 toodud tingimustele vastavas otsuses toodud tähtajaks ning tingimusel, et lepingu eseme suhtes on registreeritud iseseisev katastriüksus Maa-ametis. Sama lepingu punkti 3.5 kohaselt on omanik ja ühing kokku leppinud, et juhul kui omaniku ja ühingu vahelist asjaõiguslepingut käesoleva lepingu esemeks oleva kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud 31.12.2021, siis on omanikul (avaldajal) õigus ühepoolselt kustutada käesoleva lepingu alusel ühingu (Vallikraavi 19a Arendus OÜ) kasuks kinnistule kinnistav eelmärge. Nimetatud ühepoolse kustutamise õiguse tõttu ei pruugi Vallikraavi 19a Arendus OÜ-st saada ilmtingimata kinnistu omanik. Võimalik, et kinnistu omanikuks saab hoopis mõni teine isik, kes soovib kinnistut kasutada muuks otstarbeks kui kortermaja ehitamiseks. Kuna detailplaneeringu menetlust ei ole algatatud, ei ole kohtul informatsiooni, kas ja millist hoonet kinnistule üldse ehitada saab. Samuti ei ole selge ka isikute hulk, kes soovitud juurdepääsu kasutama hakkaksid. Kuna pole teada, kas ja millise hoone kinnistule ehitamine võimalikuks osutub, ei oleks võimalik praegu määrata kindlaks mitmeid juurdepääsuga seonduvaid olulisi Lk 4/6
Tsiviilasi nr 2-18-2610
tingimusi. Sõltuvalt detailplaneeringu menetlusest võib servituudi ala ja muud selle tingimused muutuda, mistõttu ka servituuti tuleks hakata hiljem muutma. Kinnistule ehitatava hoone otstarvet, suurust ja tulevikus tekkivat liikluskoormust teadmata ei ole võimalik hinnata ka juurdepääsutee eest tasutava hüvitise suurust. Teadmata, kas Vallikraavi 19a Arendus OÜ saab kõnealuse kinnistu omanikuks, ning kas ehitamine antud kohas on üldse võimalik, oleks juurdepääsu andmine üle XXX kinnistu või mõne muu kinnistu kaudu ebaproportsionaalne ja koormatava kinnisasja omaniku huve liigselt riivav. Kuna vajaliku juurdepääsu tingimused ja sisu ei ole praegu piisavalt selgelt määratletavad ning eelnevalt on vaja läbida detailplaneeringumenetlus, ei ole kohtul võimalik võtta praegu seisukohta ka selle osas, kas juurdepääs peaks hakkama kulgema üle Toompark OÜ-le kuuluva XXX kinnistu või üle mõne muu kinnistu. Seetõttu puudub vajadus ka täiendavate isikute menetlusse kaasamiseks ning erinevate juurdepääsuvõimaluste analüüsimiseks ja võrdlemiseks. Avaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
8.TsMS § 172 lg 1 teise lause lausel kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avaldus jääb rahuldamata, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud avaldaja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus hüvitatavad menetluskulud ka rahaliselt kindlaks. Tartu Kolgata Baptistikogudus on kinnitanud, et neil menetluskulud puuduvad. Vallikraavi 19a Arendus OÜ, SA TÜ Kliinikum, OÜ MARTEBURG, Kristel Avarmaa ja Tartu Linnavalitsus ei esitanud kohtule taotlusi menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Seega kohus nimetatud isikute menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ning kulude kindlaksmääramist ei saa nad ka hiljem nõuda. Toompark OÜ on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 5 675.52 eurot. Avaldaja on esitanud vastuväite puudutatud isiku menetluskulude rahalisele suurusele. Avaldaja ei nõustu 2018. aasta kuludes ajakuluga 4 h 11 min seoses taotluse esitamisega vastamise tähtaja pikendamiseks, tutvumisega puudutatud isikute seisukohtadega ja seisukoha koostamisega ning 2019. aastal ajakuluga 10 tundi ning 7,31 tundi seoses seisukohtade koostamisega vastuseks avaldaja 1.08.2018 seisukohtadele. Avaldaja leiab, et kasutatud on sarnaseid sisukohti ja kirjeldusi, mis on esitatud teises tsiviilasjas, so OÜ Põllumees avalduse menetlemisel juurdepääsu saamiseks üle Toompark OÜ-le kuuluva kinnisasja. Põllumees OÜ-lt on juba Toompark OÜ kasuks välja mõistetud õigusabi kulude hüvitis avalduse rahuldamata jätmise tõttu. Avaldaja on seisukohal, et Toompark OÜ põhjendatud õigusabi kulu viidatud menetlustoimingutega seoses on 25 % taotletust ehk 5,3 tundi. Kohus nõustub Toompark OÜ-ga, et praegusel juhul on asjas toimunud sisuline vaidlusmenetlus, mis õigustab menetluskulude väljamõistmist mõnevõrra suuremas ulatuses kui hagita menetlustes tavaliselt. Sellele vaatamata leiab kohus, et Toompark OÜ menetluskulud on ülepaisutatud ja seetõttu osaliselt põhjendamatud.
Kohus on seisukohal, et Toompark OÜ mõistlik ja põhjendatud õigusabi kulu on 2018. aasta eest ajakuluna 8 tundi ja 40 minutit hinnaga 150 eurot/tund + km ja 2019. aasta eest 13 tundi 30 minutit hinnaga 160 eurot/tund + km. Sellega on kohus vähendanud puudutatud isikule osutatud õigusabi ajakulu põhjendatud suuruseni, vastavalt avaldaja vastuväidetele 5,3 tunni ulatuses. Lk 5/6
Tsiviilasi nr 2-18-2610
Kohus mõistab avaldajalt Toompark OÜ kasuks välja õigusabi tasu katteks (1 558.80+2 592) 4 150.80 eurot, millest käibemaks moodustab 691.80 eurot. Samuti on põhjendamatu avaldajalt komandeeringutasu hüvitise nõudmine 30.05.2018 arve nr 2018082 alusel summas 450 eurot + km. Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-13 p 17 kohaselt kuulub menetluskuluna hüvitamisele otsene transpordikulu, st autokütus või bussipilet. Kohus loeb põhjendatuks sõidukulu hüvitamise 2x190 km läbimise (Tallinn-Tartu-Tallinn) eest hinnaga 30 senti/km vastavalt riigi poolt antava õigusabi korral hüvitamisele kuuluvale transpordikulule. Toompark OÜ-le hüvitatava sõidukulu suurus seoses kohtuistungil osalemisega on seega (380x0.30) 114 eurot, koos käibemaksuga 136.80 eurot. Tõendi saamise kulud, mis seisnevad kinnistusraamatu väljavõtete eest tasumises summas 4.80 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud. Toompark OÜ ei ole käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada, vastavalt menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluses 17.12.2019 märgitule. Eeltoodu alusel mõistab kohus avaldajalt Toompark OÜ kasuks (4150.80+136.80+4.80) 4 292.40 eurot, millest käibemaks moodustab (691.80+22.80+0.80) 715.40 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele OÜ Toompark taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Lk 6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.