XX hagi aktsiaselts Martinoza vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. septembri 2019 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik aktsiaselts Martinoza määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX,), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude Kostja aktsiaselts Martinoza (registrikood 10078109), lepinguline esindaja Margit Saar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2019 määrus muutmata.
2.Jätta aktsiaselts Martinoza määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 178 lg 2). Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasjas nr 2-17-5665 XX (hageja) hagi aktsiaselts Martinoza (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Harju Maakohus jättis 27.11.2018 kohtuotsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 26.04.2019 kohtuotsusega jättis maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud apellandi kanda. Riigikohus oma 19.06.2019 kohtumäärusega jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda.
2.Kostja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskuluks maakohtus on kulud lepingulisele esindajale 2640 eurot käibemaksuga ja eksperditasu 3240 eurot käibemaksuga ning ringkonnakohtus kulud lepingulisele esindajale 1231,68 eurot käibemaksuga. Kostjale on osutatud õigusabi 40 tundi ja 20 minutit tunnihinnaga 80 eurot + käibemaks. Kokku on kostja menetluskulud 7111,68 eurot (2640+3240+1231,68). Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 30.09.2019 määrusega kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5666,40 eurot (sh eksperditasu 3240 eurot + lepingulise esindaja kulu 2426,40 eurot käibemaksuta).
4.Analüüsides ja hinnates menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis maakohus, et eksperdikulu on põhjendatud kogu summas 3240 eurot. Kohus pidas põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tunnihinda 80 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale osutatud õigusabi pidas maakohus põhjendatuks 30 tunni ja 20 minuti ulatuses. Kuna kostja ei kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, siis mõistis maakohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta summas 2426,40 eurot (30,33*80). Kostja avaldus jäi rahuldamata 1445,28 euro osas.
5.Maakohus ei pidanud kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 10 tunni osas. Hagiavaldusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kulus kostja esindajal menetluskulude nimekirja kohaselt 9 tundi, mida maakohus vähendas 3 tunni võrra, hinnates hagi, selle lisade mahtu ning sisu ning arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu. 07.09.2017 toimingut kohtuistungi ettevalmistamiseks pidas maakohus põhjendatuks 2 tunni asemel 1 tunni osas, kuna kohus arvestas, et tegemist oli korraldava kohtuistungiga ning asjaoluga, et menetlus ei olnud kestnud pikalt. Maakohus, tutvunud dokumentide sisu ja mahuga, pidas 29.11.2017 taotluse koostamist põhjendatuks 2 tunni asemel 1 tunni osas ning 11.12.2017 hageja seisukohaga tutvumist 1 tunni asemel põhjendatuks 30 minuti osas. Läbirääkimisi eksperdiga kohtule küsimuste ning kontaktide edastamiseks pidas maakohus 1 tunni asemel põhjendatuks 30 minuti osas, arvestades dokumendi sisu ja mahtu ning võimalikke läbirääkimisi eksperdiga. Maakohus ei pidanud usutavaks, et eksperdiga läbirääkimisteks kulus rohkem kui 20 minutit ja dokumendi koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 10 minutit. Kohus pidas 05.10.2018 toimingut istungi ettevalmistamiseks 3 tunni asemel põhjendatuks 2 tunni osas, võttes arvesse enne istungit esitatud menetlusdokumentide sisu ning asjaolu, et esindaja oli eelnevalt korduvalt menetlusdokumentidega tutvunud ning asjas ei olnud planeeritud tunnistajaid. Maakohus, tutvunud ringkonnakohtus esitatud dokumentide sisu ja mahuga, pidas 30.01.2019 vastuse koostamist apellatsioonkaebusele põhjendatuks 8 tunni asemel 6 tunni osas ning 28.03.2019 toimingut kohtuistungiks ettevalmistamiseks 2 tunni asemel põhjendatuks 1 tunni osas. Määruskaebus
6.Kostja esitas 16.10.2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus ei määranud kindlaks kostja menetluskulusid vastavalt kostja esitatud menetluskulude nimekirjale.
7.Kostja ei nõustu menetluskulude vähendamisega 10 tunni võrra. Hagiavaldusega tutvumisele ja selle vastuse koostamiseks kulus 9 tundi. Hagi sisaldas 13 lehekülge ja 41 lisa. Tegemist ei ole ilukirjandusliku lugemisega, hageja argumentide põhjendatuse 2 (4)
jälgimine on ajamahukas. Kostja vastus hõlmab mitmeid erinevaid õiguslikke aspekte ning viitamisi erinevatele dokumentidele.
8.Kohtuistungiks ettevalmistamisele 07.09.2017 kulus 2 tundi. Kuna kohtuistungi puhul tuleb valmis olla küsimustele vastamiseks, siis vajab korraldavaks kohtuistungiks valmistumine orienteerumist vastaspoole esitatud kümnetes lisades ning suhteliselt mahukas muus dokumentatsioonis. Ka kostja enda seisukohtade kujundamine nõuab aega. 29.11.2017 ekspertiisitaotluse koostamiseks kulus 2 tundi. Selleks, et veenda kohut ja vastaspoolt ekspertiisi läbiviimise vajalikkuses, oli vaja kostjal selgeks teha, mis on ehitise soojuskoormus, energiaaudit, energiasertifikaat, energiamärgis, kuidas saadakse energiabilansi baasandmed jne. 11.12.2017 hageja seisukohaga tutvumiseks kulus 1 tund. Tegemist ei ole ilukirjandusliku lugemisega ja mitmed viited vajavad samuti ülevaatamist.
9.Läbirääkimistele eksperdiga kohtule küsimuste ning kontaktide edastamiseks kulus 1 tund. Eksperdi leidmine võttis tegelikkuses aega vähemalt pool tööpäeva. Kõik eelnevalt läbi helistatud eksperdid olid valmis telefoni teel arvamust avaldama ja seisukohta jagama, kuid ei olnud nõus ekspertiisi läbi viima piiratud ajalimiidi ja rentaabluse tõttu. Eksperti tuli pikalt veenda ja paluda, selgitada talle vaidluse tagamaid ja juba läbi viidud toimingute tulemusi. Ühtlasi oli vaja eksperdiga läbi arutada ka küsimused ekspertiisis esitamiseks, kuna energiaauditi teema nõuab väga spetsiifilisi eriteadmisi.
10.Kohtuistungiks ettevalmistamiseks 05.10.2018 kulus 3 tundi. Arvestades esitatud materjali mahtu ja vaidlust hõlmavaid teemasid, vajas kohtuistungiks valmistumine aega nii dokumentide uuesti läbilugemiseks kui ka isiklike seisukohtade kujundamiseks. 30.01.2019 vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele kulus 8 tundi. Kostja vastus sisaldas 8 lehekülge argumenteeritud, sisuliselt seotud, viidetega tõenditele ja õiguslikult analüüsitud teksti. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks 28.03.2019 kulus 2 tundi, kuna kohtuistungil sai küsimusi esitada kolm kohtunikku ja vastaspool ning teemade ring hõlmab projekteerimist, soojustamist, ehitamist, muinsuskaitse temaatikat ning võla- ja asjaõiguslikke teemasid. Vastus määruskaebusele
11.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 30.09.2019 määruse tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusega on kostja vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus ei määranud kindlaks kostja menetluskulusid vastavalt kostja esitatud menetluskulude nimekirjale, s.o 1445,28 euro osas. Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles kostja menetluskulud osaliselt kindlaks määrati, s.o eksperditasu 3240 euro ja lepingulise esindaja kulu 2426,40 euro osas. Selles osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. 3 (4)
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks rohkem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
15.Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse sisu, menetluse käiku kui menetlusdokumentide mahtu ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb kostja esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks lugeda õigusabi 30 tunni ja 20 minuti ulatuses, seega vähendades taotletavat ajakulu 10 tunni võrra. Ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiiride ületamist õigusabikulude põhjendatusse ja vajalikkuse hindamisel maakohtule ette heita ei saa, maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Eksperdiga läbirääkimiste osas märgib ringkonnakohus, et kostja menetluskulude nimekiri kajastab läbirääkimisi eksperdiga, kelle kontaktandmed kohtule esitati. Menetluskulude nimekirja kohaselt ei ole kostja taotlenud kulude hüvitamist, mis tekkisid seoses erinevate ekspertidega läbirääkimiste pidamisel. Seega oli põhjendatud ka selles osas kostja hüvitatavate menetluskulude vähendamine.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti mõistnud hagejalt kostja kasuks lepingulise esindaja tasu välja ilma käibemaksuta. Kostja ei ole kinnitanud TsMS § 174 lg 10 kohaselt, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
17.Eeltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.