18. detsember 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-6184
Tsiviilasi
L. S. hagi A. V. vastu pärandvara koosseisu määramiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
L. S. (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Olga Väina [email protected])
(elektronpost
Kostja
A. V. (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja advokaat Deivi Vaht (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 28.11.2019.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L. S. (isikukood xxxx) hagiavaldus A. V. (isikukood xxxx) vastu.
2.Jagada V. T.i (isikukood xxxx) pärandvara selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud korteriomand asukohaga xxxx, jääb L. S. (isikukood xxxx) ainuomandisse ilma A. V. (isikukood xxxx) kasuks hüvitist välja mõistmata.
3.Kohustada A. V.t (V., isikukood xxxx) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx teise jakku L. S. (isikukood xxxx) kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse L. S. (isikukood xxxx).
4.Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2017.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud A. V. (isikukood xxxx) kanda.
6.Välja mõista A. V.lt (V., isikukood xxxx) L. S. (isikukood xxxx) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot ja riigilõiv 350 (kolmsada viiskümmend) eurot.
1 (6)
7.Jätta rahuldamata L. S. (isikukood xxx) taotlus lepingulise esindaja tasu 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot kindlaksmääramiseks ja A. V.lt (V., isikukood xxxx) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.L. S. (hageja) esitas 19.04.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse A. V. (kostja) vastu pärandvara koosseisu määramise nõudes (tl-d 1-3). Kohus jättis hagi 20.04.2017 määrusega käiguta (tl 18). Hageja esitas hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks 04.05.2017 menetlusdokumendi (tl-d 22-24). Kohus võttis hagi 18.05.2017 menetlusse (tl 26). Kostja vastas hagile 03.07.2017 (tl-d 4850). Hageja esitas 30.08.2017 hagi tagamise avalduse (tl-d 51-53). Kohus rahuldas 31.08.2017 määrusega hagi tagamise avalduse ja peatas V. T.i pärimisasjas pärimismenetluse (tl 55). Eelistung toimus 12.11.2018. Hageja esitas hagi eseme täpsustamiseks 07.01.2019 menetlusdokumendi (tl-d 73-75). Eelistung toimus 14.11.2019, hageja täpsustas eelistungil suuliselt hagi eset (tl-d 112-115). Kohtuistung toimus 28.11.2019 (tl-d 126-131).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja ja V. T. abiellusid xxxx. Hageja omandas abielu kestel elamuühistu korteri asukohaga xxxx. Hooneühistu reorganiseerimise tulemusel anti korter hageja omandisse septembris 2000.a. Korteriomand kuulus Hageja ja V. T.i ühisvara hulka. V. T. suri xxxx. Kostja on V. T.i tütar. Hageja ja kostja on võrdsetes osades V. T.i pärijad. Hageja palub kohtul määrata korteriomand asukohaga xxxx hageja ainuomandisse, sest korteriomand on omandatud hageja lahusvara arvel. Hagejale kuulus lahusvarana eluruum asukohaga xxxx. Hageja müüs eluruumi 14.02.1997 20 500 USD eest. Hageja sõlmis 26.02.1997 käsirahalepingu eluruumi asukohaga xxxx omandamiseks ostuhinnaga 10 600 USD. Hageja on ostuhinna tasunud. Hageja omandas elamuühistu osamaksu, et saada elamuühistu liikmena korterivaldajaks. Hageja omandas hiljem korteriomandi elamualuse maa erastamise ja korteriomandite moodustamisega. Hageja palub jagada pärandvara selliselt, et korteriomand jäetakse hageja ainuomandisse ilma kostjale hüvitist maksmata ning kostjat kohustatakse andma nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
3.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et nõue on õiguslikult perspektiivitu. Pärast ühe abikaasa surma ei saa ühisvara jagada. Asjas ei kuulu varakogumi jagamisel kohaldamisele enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune korter on tema lahusvara. Käsirahalepingu alusel ei saanud hagejale üle minna korteri omand ega elamukooperatiivi osamaks. Hageja korteri eelnev müümine ei tõenda elamukooperatiivi osamaksu omandamist hageja lahusvara arvel. Hageja korteri müümisest saadud raha muutus abikaasade ühisvaraks. Elamukooperatiivi osak kuulus hageja ja V. T.i ühisvara hulka. Abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise eeldusi ei esine, sest abikaasad ei jaga ühisvara ning kooperatiivkorteri osamaks ei olnud hageja lahusvara. 2 (6)
II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Kohus loeb tõendatuks või tõendamist mittevajavateks järgmised tähtsust omavad asjaolud: V. T. (isikukood xxxx) suri xxxx. Asjaolu on tõendatud surmatunnistusega (tl 14). Lisaks ei vaidle pooled asjaolude üle, mistõttu ei ole asjaolu vaja tõendada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja ja V. T. abiellusid xxxx. Asjaolu on tõendatud abielutunnistusega (tl 4). Lisaks ei vaidle pooled asjaolude üle, mistõttu ei ole asjaolu vaja tõendada (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja on V. T.i tütar. Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled ei vaidle selle üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx on kantud korteriomand asukohaga xxxx (edaspidi korteriomand) ja registriosa teise jakku on 09.09.2003 omanikuna kantud hageja. Asjaolu on tõendatud kinnistusraamatu registriosa väljatrükiga (tl 12 pöördel). Lisaks ei vaidle pooled asjaolude üle, mistõttu ei ole asjaolu vaja tõendada (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja omandas 24.05.1995 xxxx koos vastava muu osaga elamust. Asjaolu on tõendatud 24.05.1995 ostu-müügi lepinguga (tl 15). Hageja müüs xxxx koos vastava muu osaga elamust 14.02.1997 ostuhinnaga 20 500 USA dollari (USD) eest. Asjaolu on tõendatud 14.02.1997 ostu-müügi lepingu dokumendiga (tl 16) ja hageja vande all antud ütlustega (tl-d 126-127).
5.Enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS1995) § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 lause 1 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 09.09.2003. Hageja oli sellel ajal abielus V. T.iga. Kohus leiab, et PKS1995 § 14 lg 1 kohaselt on korteriomand hageja ja V. T.i ühisvara.
6.PKS § 39 sätestab, et kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Hageja ja V. T.i abielu lõppes V. T.i surmaga xxxx. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 39 alusel pärandvara jagamise sätete järgi. PärS §-d 152-161 ei sätesta eraldi regulatsiooni selle kohta, millistes osades jagatakse abikaasade ühisvara. Seetõttu kohaldub abikaasade osade suuruse kindlaksmääramisel perekonnaseadus. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus leiab, et enne PKS § 37 lõikes 3 sätestatud abikaasade osade võrdsuse põhimõttest on PKS § 210 lg 2 järgi võimalik enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 alusel kõrvale kalduda, kui vara omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 01.07.2010. PKS1995 § 19 lg 2 p 3 sätestas, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Hageja väitis, et ta on saanud oma lahusvara müügist 20 500 USA dollarit. Kohus leiab, et hageja lahusvara hulka kuulus vallasasjana xxxx koos vastava muu osaga elamust. Korter kuulus lahusvara hulka, sest oli omandatud enne abielu sõlmimist. Hageja võõrandas lahusvara hulka kuuluva korteri 14.02.1997 ostuhinnaga 20 500 USA dollarit. Kohtu hinnangul on korteri müümine tõendatud müügilepingu dokumendiga. Samuti on müügilepingu dokumendiga tõendatud ostuhinna suurus. Hageja andis vande all seletuse, mille kohaselt on ta korteri eest ostuhinna kätte saanud (tl 126 3 (6)
pöördel-127). Kohus leiab, et hageja seletus koosmõjus müügilepinguga muudavad usutavaks hageja väite ostuhinna saamise kohta. Kohus loeb tõendatuks ostuhinna 20 500 USA dollarit saamise hageja lahusvara hulka kuuluva korteri müügist. Hageja on soovinud tõendada xxxx korteri omandamist 26.02.1997 käsirahalepinguga (tl-d 4 pöördel5). Samuti on hageja andnud vande all seletuse, mille kohaselt ostis hageja xxxx korteri, mis oli kooperatiivkorter, jaanuari lõpus või veebruaris 1997 päev pärast xxxx müügist raha saamist (tl-d 126-127 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole käsirahaleping käsitletav müügilepinguna, kuid koosmõjus teiste tõenditega tõendab müügilepingu sõlmimist. Käsirahalepingu kohaselt on kokku lepitud elamuühistus osamaksu alusel kuuluva korteri asukohaga xxxx müümises (tl 4 pöördel, p 1) ja ostuhinnas 10 600 USA dollarit (tl 4 pöördel, p 2). Seda, et osamaks omandati, nähtub hageja vande all antud seletustest ja sellest, et hagejat on 08.06.2000 seisuga loetud elamuühistu liikmeks, mis nähtub elamuühistu üldkoosoleku protokollist (tl-d 7 pöördel-11) ja septembris 2000 koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktist (tl 12). Eeltoodut arvestades on hageja väited selle kohta, et ta omandas korteri asukohaga xxxx (tegelikult elamuühistu osamaksu) tõendatud. Käsirahaleping tõendab, et osamaksu omandamine ei toimunud tasuta. Kohtu hinnangul on hageja korteri müümise ja elamuühistu osamaksu omandamiseks käsirahalepingu sõlmimise vahelist lühikest aega arvestades usutav, et elamuühistu osamaksu eest tasumiseks kasutati hageja korteri müügist saadud raha. Kohtu hinnangul on tavapärane uue elukoha ostmise finantseerimine eelmise elukoha müügi arvelt. Kohus leiab, et käsirahalepinguga ja hageja vande all antud seletustega on tõendatud hageja lahusvara müügist saadud raha kasutamine xxxx korteri elamuühistu osamaksu omandamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vastuolud hageja vande all antud seletuses sellise iseloomuga, et annaksid alust kahelda seletuse usaldusväärsuses. Kohus arvestab sellega, et seletus on antud rohkem kui 20 aastat tagasi toimunud sündmuste osas, millega on põhjendatavad seletuste vastuolud osas, mis puudutavad elamuühistu osaluse omandamise vormistamise kohta või xxxx tänava korteri müügi eest saadud ostuhinna täpset saamise aega. Kohus leiab, et tõendatud on elamuühistu osaluse arvel korteri kui vallasasja omandamine septembris 2000. Asjaolu on tõendatud üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 12) ja hooneregistri andmete koha väljastatud tõendiga (tl 13). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hooneühistu osamaksu omandamiseks, mis andis õiguse korterile xxxx, kasutati hageja lahusvara müügi tulemusel saadud raha.
7.Kohus tuvastas eelnevalt, et osalus hooneühistus omandati hagejale kuulunud korteri kui vallasasja müügist saadud raha eest. Kohtu hinnangul on õige kostja väide, mille kohaselt muutus korteri müügist saadud raha abikaasade ühisvaraks. Samuti on õiged kostja väited, mille kohaselt omandati hooneühistu liikmelisus, korter kui vallasasi ja lõpuks korteriomand abikaasade ühisomandisse. Korteri müügist saadud ostuhinna, elamuühistu osamaksu, korteri kui vallasasja ja korteriomandi muutumine abikaasade ühisvaraks tulenes sellest, et sündmused leidsid aset hageja ja V. T.i abielu ajal. Samas ei tähenda lahusvara müügist saadud raha muutumine ühisvaraks ja selle arvel omandatud vara muutumine ühisvaraks seda, et nimetatud asjaoluga ei saaks ega peaks arvestama ühisvara jagamisel (vt ka Riigikohtu 07.06.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-06, p 11). Hageja lahusvaraks olnud korteri müümiseta ei oleks abikaasade ühisvara ostuhinna arvel suurenenud. Kuivõrd suurenenud ühisvara arvel toimus hooneühistu liikmelisuse omandamine, mis omakorda oli eelduseks korteri kui vallasasja ja hiljem korteriomandi omandamisele, saab hageja lahusvara hulka kuulunud korteri müügist saadud raha kasutamine hooneühistu liikmelisuse omandamiseks olla aluseks abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks.
4 (6)
Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis lükkavad ümber hageja väited korteriomandi omandamisest hageja lahusvara müügist saadud raha arvel. Kohus leiab seetõttu, et kostja vastuväited hagiavaldusele ei anna alust jätta ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumata. Kohus kaldub ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade osade võrdsusest ning leiab, et ühisvara jagamisel tuleb korteriomand jätta hagejale, sest korteriomandi ühisvara hulka omandamine sai võimalikuks hageja lahusvara müügist saadud raha arvel. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse. Kohus jagab V. T.i pärandvara. V. T.i ja hageja ühisvara hulka kuulunud korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Kohus ei pane hagejale kohustust maksta kostjale välja tema osa rahas, sest kohus kaldus abikaasade osade võrdusest kõrvale selliselt, et V. T.il puudus osa abikaasade ühisvara hulka kuuluvast korteriomandist. Seetõttu jätab kohus hagejalt kostja kasuks hüvitise välja mõistmata. Kohus kohustab kostjat andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatusse hageja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, mille kohaselt hageja on korteriomandi ainuomanik.
8.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
9.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus tagas 31.08.2017 määrusega hagi ja peatas Tallinna notari Ü.-R. R. menetluses olevas V. T.i pärimisasjas pärimismenetluse, sealhulgas pärimistunnistuse väljaandmise kuni tsiviilasja kohtulahendi jõustumiseni. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu jätmine jõusse ei ole kohtuotsuse täitmise tagamiseks vajalik. Pärimismenetluses pärimistunnistuse väljastamine või väljastamata jätmine ei loo õigussuhteid. Seetõttu ei välistanud pärimismenetluse peatamine kostja saamist V. T.i pärijana pärandvara ühisuse omanikuks. Kohtuotsusega on jagatud hageja ja kostja vahel V. T.i pärandvara. Eeltoodust tulenevalt ei taga hagi tagamise abinõu otsuse täitmist. Kohus tühistab seetõttu 31.08.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise.
10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda.
11.Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 1728 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 12 tundi tasumääraga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja on pidanud hageja avaldatud kostja esindaja töötunni hinda ülepaisutatuks ja leiab, et see ei ole kooskõlas õigusbüroode töötasu tunnihindadega. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu ning jälgib, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kohus leiab, et hageja poolt menetluskulude nimekirjas nimetatud toimingud on olnud vajalikud ning nende tegemise ajakulu on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kohus leiab, et kuigi asi oli vähese keerukuse ja mahuga, on ajakulu 12 tundi minimaalselt vajalik aeg, et teha menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot ületab sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohus leiab, et vajalik ja põhjendatud on sarnase teenuse eest makstav tasu 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, see on kokku 120 eurot tunnis koos käibemaksuga. 5 (6)
Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 1440 eurot (ajakulu 12 tundi x tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) = 1440 eurot). Hageja on avaldanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tasaarvestada. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja tasu suuruseks 1440 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluskulude 288 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Hageja on tasunud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 350 eurot. Tegemist on vältimatu kohtukuluga. Kohus määrab hageja kohtukuludeks 350 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2021 kohtuotsusega on muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.12.2019 kohtuotsuse põhjendusi.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.