R. T. ja S. Z. hagi E. E.-K. vastu omandiõiguse tuvastamiseks ning hagejate ja kostja omandis olevate kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
menetluse lõpetamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: R. T. , isikukood XXX; elukoht XXX
esindajad
Hageja: S. Z. , isikukood XXX; elukoht XXX. Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi e-post [email protected] Kostja: E. E.-K. , isikukood XXX; elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin e-post [email protected]
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu R. T. ja S. Z. i hagist loobumine. Lõpetada menetlus tsiviilasjas R. T. ja S. Z. hagis E. E.-K. i vastu omandiõiguse tuvastamiseks ning hagejate ja kostja omandis olevate kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramiseks.
2.Jätta menetluskulud võrdsetes osades R. T. ja S. Z. i kanda.
3.Rahuldada R. T. ja S. Z. i 14. novembri 2019. a. taotlus riigilõivu tagastamiseks.
4.Tagastada R. T. le ja S. Z. ile 3. aprillil 2017. a selgitusega „hagiavaldus R. T. S. Z. “ tasutud riigilõivust 150 eurot. Riigilõiv tagastada R. T. pangakontole nr XXX.
5.Mõista R. T. lt E. E.-K. i kasuks välja menetluskulu 1308 eurot (käibemaksuga).
6.Mõista S. Z. ilt E. E.-K. i kasuks välja menetluskulu 1308 eurot (käibemaksuga).
7.Mõista R. T. lt ja S. Z. ilt E. E.-K. i kasuks välja viivis nende poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Kohtu menetluses on R. T. ja S. Z. i hagi E. E.-K. i vastu omandiõiguse tuvastamiseks ning hagejate ja kostja omandis olevate kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramiseks. Hagejad on esitanud hagiavalduses järgmised nõuded:
1.Tunnustada hagejate omandõigust XXX kinnistule registriosa nr XXX katastritunnus: XXX pindalaga 6,0 ha vastavuses 1999 a moodustatud XXX katastriüksuse piiridele.
2.Määrata kindlaks XXX kinnistu (registriosa nr XXX katastritunnus: XXX) piir selliselt, et see vastaks looduses asuvatele piirimärkidele ja ei oleks kattumises XXX maakonnas XXX kinnistu (registriosa nr XXX , katastritunnus: XXX pindalaga 6,0 ha) piiriga.
3.Kohustada kostjat kui kinnistu omanikku, mis tahes vajalike tahteavalduste tegemiseks, milleks on taotluste tegemine ja/või nõusolekute andmine XXX Maakonnas XXX kinnistu (registriosa nr XXX katastritunnus: XXX) piiri osas kande tegemiseks või parandamiseks maakatastris vastavalt kohtuotsusega määratud piiridele ja asendada kostja nõusolek ja/või tahteavaldus kohtuotsusega käesolevas tsiviilasjas kõigiks maakatastris XXX katastriüksuse piiri määramiseks ja kannete teostamiseks vajalikeks toiminguteks.
20.veebruari 2019. a menetlusdokumendis on hagejad esitanud nõude täpsustuse alljärgnevalt: Kohustada kostjat tahteavalduse tegemiseks, milleks on taotluse tegemine ja esitamine Eesti Vabariigi Maa-ametile sisuga, et kostja E. E.-K. (isikukood XXX) taotleb, seoses XXX maakonnas XXX külas asuvate XXX katastriüksuse (katastritunnus XXX) ja XXX katastriüksuse (katastritunnus XXX) osalise kattumisega, et vastava piirkonna maakorralduse läbiviija teeks kindlaks eelnimetatud XXX ja XXX katastriüksuste vahelise piiri asukoha, viies läbi piiride kindlakstegemise toimingud. Hagejad on selgitanud, et nad olid algselt esitanud hagis mitu nõuet alternatiivselt ning nad jäävad nõude juurde, mis on esitatud käesolevas (20.02.2019.a.) hagiavalduse terviktekstis.
30.oktoobril 2019. a on hagejad esitanud kohtule avalduse, milles paluvad võtta vastu hagist loobumine ja jätta 20. veebruari 2019. a hagiavalduse terviktekstis toodud täpsustused läbi vaatamata läbi vaatamata läbi vaatamata
14.novembril 2019. a esitasid hagejad avalduse riigilõivu tagastamiseks.
2.Kostja on hagejate hagist loobumise avaldusele vastanud 18. novembril 2019. a ja on loobumisega nõus. Kohus on 6. detsembri 2019. a kirjas selgitanud hagejatele hagist loobumise tagajärgi. Hagejad on 12. detsembri 2019. a avalduses märkinud, et soovivad kõigist nõuetest loobuda.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hagejad on esitanud tähtaegselt hagist loobumise avalduse. Kostja ei ole loobumisele vastuväiteid esitanud. Kohus võtab seega hagejate hagist loobumise vastu ja Klõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Hagist loobumise avalduse kohaselt on hagejad loobunud hagist seetõttu, et kostja nõusolek XXX ja XXX kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks ei ole enam vajalik. Piir on Maa-ameti peadirektori XX.XX.XXXX. a korralduse XXX alusel kindlaks määratud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluse ajal hagejate nõuded täitnud. Hagejad on hagist loobunud seega seetõttu, et nad on saavutanud enda poolt soovitud tulemuse muul viisil kui käesoleva kohtumenetluse kaudu, mitte põhjusel, et kostja oleks hagejate nõuded täitnud. Seetõttu tuleb menetluskulud TsMS §-de 168 lg 4 ja § 165 lg 1 alusel seega võrdsetes osades hagejate kanda.
5.Kohus märgib täiendavalt, et kohtu hinnangul ei ole menetluskulude hagejate kanda jätmine antud juhul ebaõiglane. Hagejad on esitanud hagiavalduse 3. aprillil 2017. a. Kostja on
18.mail 2017. a hagile vastanud isiklikult. Kostja lepinguline esindaja on andnud kohtule
26.aprillil 2018. a teada menetlusse astumisest. Kostjal sai TsMS § 175 lg 1 ja 2 järgi seega tekkida hüvitamisele kuuluvad menetluskulud alates 26. aprillist 2018. Kostja on esitanud oma lepingulise esindaja vahendusel esimese menetlusdokumendi alles 12. detsembril 2018. Maakorraldusseaduse § 15 sätestatud muudatused, mis võimaldavad hagejatel endil esitada maakorralduse läbiviijale taotluse kinnisasjade vahelise piiri kindlaks tegemiseks, jõustusid
1.juulil 2018, so ligikaudu viis kuud enne kostja esindaja poolt esimese sisulise menetlusdokumendi esitamist. Hagejad on esitanud katastripidajale taotluse piiride kindlakstegemiseks 19. novembril 2018 (tl 126, 128 - 130), so ligikaudu kuu aega enne kostja esindaja poolt esimese sisulise menetlusdokumendi esitamist. Hagejatel oli seega võimalik vältida käesolevas tsiviilasjas enamike menetluskulude tekkimist, kui nad oleksid hagist loobunud või selle tagasi võtnud kohe, kui hagejatel avanes võimalus taotleda kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramist maakorralduse läbiviija poolt. Hagejad ei ole aga seda teinud, vaid on jätkanud käesoleva asja menetlust ning alles pärast maakorralduse läbiviija poolt piiride kindlakstegemise otsuse vastuvõtmist hagist loobunud.
6.Seega on hagejate enda tegevus toonud kaasa menetluse jätkumise olukorras, kus neil avanes võimalus taotleda kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramist maakorralduse läbiviija poolt. Menetluskulude hagejate kanda jätmine ei ole seetõttu ebaõiglane. Menetluskulud on lisaks vähemalt osaliselt sellisel kujul tekkinud ka seetõttu, et hagejad ei ole suutnud esitada selgeid nõudeid. Hagejad on hagiavalduses esitanud kostja vastu kolm nõuet.
20.veebruaril 2019. a hagiavalduse terviktekstis on aga esitatud kostja vastu tahteavalduse asendamise nõue ja märgitud, et ta nad jäävad esitatud nõuetest üksnes 20. veebruaril 2019. a
hagiavalduse terviktekstis esitatud nõude juurde, kostja tahteavalduse asendamine, mis on vajalik Maa-ametile taotluse tegemiseks, et maakorralduse läbiviija teeks kindlaks XXX ja XXX katastriüksuste vahelise piiri asukoha, viies läbi piiride kindlakstegemise toimingud. Samas on hagejad Maa-ametile samasisulise taotluse juba 19. novembril 2018. a esitanud. Maakorraldusseaduse § 15 lõikest 1 ei tulene, et maakorralduse läbiviija poolt kinnisasja piiride kindlakstegemise menetluse läbiviimise algatamiseks oleks vajalik kõigi kinnisasja omanike taotlus. Sama nähtub ka Maa-ameti poolt hagejatele 31. jaanuaril 2019. a edastatud selgitustest ja teatest (tl 128 – 130), et Maa-amet on algatanud menetluse XXX ja XXX katastriüksuste vahelise piiri kindlakstegemiseks. Kohtu hinnangul ei saa menetluskulude hagejate kanda jätmist pidada ka seetõttu ebaõiglaseks.
7.Hagejad on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot ning taotlevad riigilõivu tagastamist summas 150 eurot. Kuna hagejad on hagist loobunud, tagastab kohus hagejate TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust vastavalt hagejate taotlusele R. T. pangakontole nr XXX. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub kostja menetluskuludelepingulise esindaja kulu suurus kokku 8753 eurot ja 70 senti (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja teinud kokku 60,7 tundi tööd keskmise tunnihinnaga 144 eurot/h (käibemaksuga).
8.Kohus on juba ülal märkinud, et kostjal said TsMS § 175 lg 1 ja 2 järgi tekkida hüvitamisele kuuluvad menetluskulud alates 26. aprillist 2018. ning lepingulise esindaja vahendusel on kostja esimese menetlusdokumendi esitanud 12. detsembril 2018. Kostja menetluskulude nimekirjas nimetatud toimingud, mis on tehtud enne 26. aprilli 2018, ei kuulu seega hüvitamisele. Pooled vaidlesid käesolevas asjas põhiliselt poolte omandis olevate kinnisasjade vahelise piiri kindlakstegemise ja sellega seotud tahteavalduste andmise vajaduse, sh hageja poolt esitatud nõuete võimalikkuse üle. Hageja ei olnud oma nõuete esitamisel selge ega järjepidav, vaid täpsustas neid ka menetluse keskel, milline asjaolu muutis vaidluse keerulisemaks. Arvestades eeltoodut, hageja ja kostja esindaja poolt menetluses esitatud avalduste ja tõendite mahtu ning asjaolu, et kostja esindaja on hilisemates dokumentides oma varasemaid seisukohti osaliselt korranud, on kohtu hinnangul kostja esindaja poolt kohtuistungi välistele toimingutele, sh istungiks ettevalmistamisele, põhjendatud ajakulu 17 tunni ulatuses. Kohtuistungil osalemisele kulunud aeg on kohtuistungi protokolli järgi põhjendatud 1 tunni ja 10 minuti ulatuses. Kostja esindaja poolt kohtuistungile sõitmisega seotud ajakulu ei ole TsMS § 175 ega § 144 p-de 1 ja 2 järgi hüvitamisele kuuluv menetluskulu (vt Riigikohtu 12. juuni 2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Kostja esindaja ajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 18 tunni ja 10 minuti ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga ei ületa oluliselt tavapärast sarnase õigusteenuse eest maksta tulevat tasu ning on seega põhjendatud.
9.Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Menetluskulud tuleb kostjale TsMS § 174 lg 10 järgi seega hüvitada koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel peab kohus kostja menetluskulusid põhjendatud ja vajalikeks 2616 (18 tundi ja 10 minutit x 144 eurot) euro ulatuses. Kuna hagejad on kaashagejad, siis vastutavad nad TsMS § 165 lg 1 järgi menetluskulude eest võrdsetes osades. R. T. lt tuleb kostja kasuks seega välja mõista 1308 eurot ja S. Z. ilt samuti 1308 eurot.
Kostja on esitanud taotluse mõista hagejatelt kostja kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaks määramisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 alusel selle taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.