Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt 25.01.2018 allkirjastasid hageja ja kostja (mille ainus juhatuse liige ja ainuosanik on H K) teenuse osutamise lepingu nr xxx. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagama hagejale hageja restoranis aadressiga Rotermanni 18 peakoka olemasolu ning samuti osutama lepingu lisas 1 toodud teenuseid. Kõik lepingujärgsed teenused on seotud restorani pidamisega, mille hageja osanikud ja osanike juhatuse liikmed pidid ühiselt avama ning mida nad pidid ühiselt pidama. 14.02.2018. a omandas kostja tütarühing Resto Kuur OÜ (mille ainus juhatuse liige on ühtlasi H K) hageja osa nimiväärtusega 825 eurot, mis moodustab 33% hageja osakapitalist. Samuti valiti H K 14.02.2018. a hageja juhatusse. Plaanitud restorani hagiavalduse esitamise seisuga avatud ei ole. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale osutatud teenuste eest 4 450 eurot (käibemaksuta) kuus. Poolte kokkuleppel kuulus leping täitmisele alates restorani avamisest. Mh ei olnud lepingu lisas 1 toodud teenuseid kostjal enne restorani avamist võimalik osutada, kuivõrd teenused olid seotud restorani igapäevategevusega. Olles samaaegselt nii hageja kui kostja juhatuse liige, esitas H K kostja poolt hagejale Lepingu alusel arveid summas 14 980 eurot ning tasus need hageja nimel ja eest järgmiste maksetega 29.03.2018.a summas 5 340 eurot; 29.03.2018.a summas 5 340 eurot; 03.04.2018.a summas 4 300 eurot; kogusummas 14 980 eurot. Tegelikkuses kostja ei ole osutanud hagejale ei lepingu alusel kui ka mis tahes muul alusel teenuseid. Leping on hageja hinnangul ka tühine. Kuigi H K (kostja juhatuse liige ja lõplik kasusaaja) ei olnud lepingu sõlmimisel hageja juhatuse liige, valiti H K hageja juhatuse liikmeks vahetult pärast lepingu sõlmimist, mistõttu kohaldab hageja hinnangul lepingule juhatuse liikmega tehtavale tehingule tehingukeeld. Käesoleval juhul olid leping ja H Ki hageja juhatusse valimine vahetult seotud, sest H K pidi lepingu alusel ning kostja kaudu osutama hagejale restorani avamisel restorani juhtimise teenust ning tegelema restorani juhtimisega juhatuse liikmena. Lepingut ei oleks sõlmitud, kui H Kit ei oleks valitud hageja juhatusse. Kostja kvalifitseerub hageja juhatuse liikme lähikondseks, kuid hageja osanikud ei ole andnud 25.01.2018 lepingu sõlmimiseks kirjalikku nõusolekut. Kuna tulenevalt äriseadustikust on 25.01.2018 leping tühine, siis ei teostanud hageja kostjale hagi aluseks olevaid makseid kehtiva lepingu alusel ka olukorras, kus kostja oleks hagejale teenust osutanud. Hageja tasus kostjale 29.03.2018.a ja 03.04.2018.a maksetega 14 980 eurot ilma õigusliku aluseta. Kostja on hagejalt saadud maksete alusel alusetult rikastunud. 20.06.2018. a esitas hageja kostjale nõudekirja alusetu rikastumise nõudes summas 14 980 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista 14 980 eurot ja põhivõlalt 14 980 eurot arvutatavad viivised kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras tasumata summalt päevas (hagiavalduse kohtule esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõude suuruseks 49,24 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt sõlmisid pooled 20.04.2018 teenuse osutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt pooled kinnitasid, et neil puuduvad teineteise vastu teenuse osutamise lepingu xxx-1 alusel nõuded ning nõuete olemasolu korral loevad pooled ennast edasiulatuvalt ja tagasiulatuvalt nõuetest loobunuks isegi juhul kui sellised nõuded tekivad tulevikus. Kuivõrd pooled loobusid 20.04.2018 kokkuleppega edasiulatuvalt ja tagasiulatuvalt vastastikustest nõuetest, on hageja oma nõudest loobunud ja tal puudub õigus esitada nõuet isegi juhul, kui kostja ei oleks lepingu alusel teenust osutanud. Sellest hoolimata juhib kostja tähelepanu, et kui hageja ei oleks kokku lepitud teenust saanud või tal oleks olnud teenuse suhtes pretensioone, oleks ta tuginenud sellele juba kostjalt arvete saamisel, selle asemel, et neid tasuda. Kostja pole jätnud teenust osutamata ning rahasummade tagastamiseks puudub alus.

Kostja hinnangul lepingu tühisust ei esine. Teenuse osutamise leping sõlmiti 25.01.2018 ning selle allkirjastasid H K kostja esindajana ning T S kui hageja juhatuse liige (ja ainuosanik). Kuivõrd H K ei olnud lepingu sõlmimise hetkel hageja juhatuse liige, ei ole tegemist osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehinguga, mis vajaks osanike nõusolekut. Selleks, et saaks rääkida „oma“ majanduslikest huvidest ja huvide konfliktist, peab juhatuse liige osalema tehingu tegemisel ühingu esindajana. Antud juhul esindas aga hagejat tehingu tegemisel T S. Lepingu sõlmimise ajal hagejal ainult üks osanik T S, kes otsustas lepingu sõlmimise ja selle juhatuse liikmena ka allkirjastas. Tal ei olnud võimalik kelleltki teiselt nõusolekut küsida. Allkirjastades lepingu juhatuse liikmena väljendas ta selle sõlmimise nõusolekut ka ainuosanikuna. Ei saa olla võimalik, et ta juhatuse liikmena oli tehingu tegemisega nõus, aga ainuosanikuna oli sellele vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et 25.01.2018 allkirjastasid hageja ja kostja (mille ainus juhatuse liige ja ainuosanik on H K) teenuse osutamise lepingu nr xxx, mille kohaselt kohustus kostja tagama hagejale hageja restoranis aadressiga Rotermanni 18 peakoka olemasolu ning samuti osutama lepingu lisas 1 toodud teenuseid (t.l. 4-8). Vaidlust ei ole, et 14.02.2018 omandas kostja tütarühing Resto Kuur OÜ (mille ainus juhatuse liige on ühtlasi H K) hageja osa nimiväärtusega 825 eurot, mis moodustab 33% hageja osakapitalist (t.l. 9-13). Pooled ei vaidle, et H K valiti 14.02.2018 hageja juhatusse (äriregistri järgi oli H K hageja juhatuse liige alates 16.02.2018). Vaidlust ei ole, et plaanitud restorani hagiavalduse esitamise seisuga avatud ei ole. Vaidlust ei ole, et lepingu p 2.1 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale osutatud teenuste eest 4 450 eurot (käibemaksuta) kuus. Pooled ei vaidle, et kostja esitas hagejale, kus H K oli samaaegselt nii hageja kui kostja juhatuse liikmeks, lepingu alusel arveid summas 14 980 eurot ning tasus need hageja nimel ja eest järgmiste maksetega 29.03.2018 summas 5 340 eurot; 29.03.2018 summas 5 340 eurot; 03.04.2018 summas 4 300 eurot; kogusummas 14 980 eurot (t.l. 14). Pooled vaidlevad, kas kostja on saanud hagejalt ilma õigusliku aluseta 14 980 eurot (t.l. 20-22). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt võib üleandja VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul nõuda saajalt tagasi saadu ja sellest saadud kasu. Pooled vaidlevad, kas kostja on osutanud hagejale 25.01.2019 lepingu alusel teenust, mille eest on hageja kostja esitatud arved tasunud (t.l. 41-42, 45-46, 48-51a). Kuna pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on osutanud poolte vahel sõlmitud lepingu alusel hagejale teenust või mitte, millest tulenevalt peaks kohus tuvastama kas hagejal oleks olnud kohustus temale osutatud teenuste eest lepingu alusel tasuda, siis ei ole hageja väidetud asjaoludel võimalik tuvastada nagu hagejal poleks olnud üleüldse mingit kohustus tasuda temale kostja poolt esitatud arved, millised hageja on aga tasunud, sest sisuliselt peaks kohus tuvastama poolte vahelised lepingulised õigused ja kohustused, mistõttu hageja väide, et tema on tasunud kostjale 14 980 eurot ilma õigusliku aluseta, ei ole tõendatud, sest hageja enda esitatud asjaoludest ja tõenditest tuleneb, et hageja H Ki isikus on arved tasunud lepingu alusel. Asjaolu, et hageja väidetel ei ole ta saanud teenust, mille eest tal ehk oleks olnud kohustus tasuda arveid, ei luba kohtul iseenesest arvata, et summad oleksid tasutud ilma õigusliku aluseta, vaid poolte vahel oleks sisuliselt ikkagi vaidlus selle üle, kas hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda kostjale teenuste eest, mida talle pole väidetavalt osutatud, sest vaidlust ei ole, et poolte vahel oli siiski sõlmitud 25.01.2018 leping ja vaidlust ei ole selle üle, et hageja maksekorraldustel on märgitud arvete numbrid ja et summad on tasutud lepingu alusel.

Pooled ei vaidle, et 20.04.2018 sõlmisid pooled teenuse osutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt pooled kinnitasid, et neil puuduvad teineteise vastu teenuse osutamise lepingu xxx1 alusel nõuded ning nõuete olemasolu korral loevad pooled ennast edasiulatuvalt ja tagasiulatuvalt nõuetest loobunuks isegi juhul kui sellised nõuded tekivad tulevikus (t.l. 52). Kohus nõustub kostjaga, et kui pooled on loobunud 20.04.2018 kokkuleppega edasiulatuvalt ja tagasiulatuvalt vastastikustest nõuetest, on hageja oma nõudest loobunud ja tal puudub õigus esitada nõuet isegi juhul, kui kostja ei oleks lepingu alusel teenust osutanud. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-19-16, p 26 selgitanud, et lepingus antud kinnitus, mille kohaselt pooltel ei ole teineteise suhtes nõudeid, toob VÕS § 207 lg 2 järgi samuti kaasa nõudest loobumise ehk nõude käsutamise. Nõude puudumise kinnitus võib põhimõtteliselt olla n-ö negatiivne võlatunnistus, VÕS § 207 lg 2 järgi käsutustehinguna ka konstitutiivne võlatunnistus, „peegelpildina" tavalisest (või positiivsest) VÕS § 30 järgsest konstitutiivsest võlatunnistusest. VÕS § 207 lg 2 järgne negatiivne konstitutiivne võlatunnistus välistab võlausaldaja õiguse esitada nõudeid, mille puudumist kinnitati (st millest sisuliselt loobuti). Samas ei ole ka vaidlust, et hageja ei ole soovinud esitada kostja vastu lepingust tulenevat nõuet. Pooled vaidlevad, kas poolte vahel 25.01.2018 sõlmitud leping on tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Vaidlust ei ole, et 25.01.2018 teenuse osutamise lepingu sõlmisid pooled, so. hageja ja kostja, H K kostja esindajana ning T S hageja esindajana, kes oli ka hageja ainuosanik (t.l. 47). Vaidlust ei ole, et H K lepingu sõlmimise ajal ei olnud hageja esindaja, s.o. hageja juhatuse liige. Kuna H K ei olnud lepingu sõlmimise lepingu pooleks, siis ei ole hageja väide tõendatud, et 25.01.2018 poolte vaheline leping võiks olla tühine ÄS § 181 lg 3 järgi. Kuna vaidlust ei ole, et H K ei olnud lepingu sõlmimise ajal ka hageja juhatuse liige, siis ei ole tõendatud hageja väide, et poolte vahel 25.01.2018 teenuse osutamise lepingu sõlmimisel võiks olla tegemist üleüldse osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehinguga ja see oleks vajanud osanike nõusolekut. Lähtudes eeltoost ei ole tõendatud hageja väide, et pooltevaheline 25.01.2018 sõlmitud leping on tühine. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et hageja, H Ki isikus, on tasunud hagejale esitatud arved ekslikult, s.o. ilma igasuguse õigusliku aluseta. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal oleks alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu, sest kostja ei saa olla alusetult rikastunud, kui hagejal oli kostjale 14 980 euro tasumiseks õiguslik alus. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kuna kostja ei ole alusetult rikastunud hageja arvel 14 980 euro võrra, siis ei hagejal õigus nõuda kostjalt saadut tagasi. Seega ei ole kostja kohustatud hagejale tagastama 14 980 eurot ega olnud viivituses selle summa tagastamisega. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 16-19, 63-71), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.