Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Otsuse teatavaks tegemise aeg
13. detsember 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-23028
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu põhivõla 249,93 euro ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 30. augusti 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
315,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Harju Maakohtu 30. augusti 2019. a otsus tühistada osas, millega maakohus Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu põhinõuet 217,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 25,22 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 217,97 eurot ületavas osas rahuldas. Samuti osas, millega maakohus jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta tühistatud osas hagi rahuldamata ja jaotada menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1 Hagi rahuldada osaliselt. 3.2 Välja mõista XX-lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlg 217,97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 25,22 eurot. 3.3 Välja mõista XX-lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlalt 217,97 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8. detsembrist 2018 kuni põhivõla tasumiseni. 3.4 Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 87% ulatuses XX kanda ja 13% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 14. mail 2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 499,81 euro saamiseks. Kostja makseettepanekule seaduses sätestatud tähtaja jooksul vastuväidet ei esitanud ja kohus tegi 27. septembril 2013 maksekäsu. Pärnu Maakohus tühistas 12. novembri 2018. a määrusega maksekäsu ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 7. detsembril 2018 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 249,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 46,05 ja edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Radiolinja Eesti Aktsiaselts (pragune ärinimi Elisa Eesti AS, sideettevõtja) ja kostja 21. augustil 2004 liitumislepingu nr 1127587 (liitumisleping). Kostja ei tasunud sideettevõtja väljastatud miinimumarveid perioodil, mil tema mobiilsideteenus oli ajutiselt piiratud. Kostja jättis sideettevõtjale tasumata kokku 249,93 eurot. Liitumislepingus kokkulepitud viivisemäär on 0,022% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Sissenõutavaks muutunud viivis on 46,05 eurot. Põhisummalt tuleb arvestada edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Sideettevõtja loovutas liitumislepingust tulenevad nõuded hagejale, kes teavitas sellest nõuetekohaselt kostjat. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tõendatud, et sideettevõtja loovutas nõude hagejale. Hageja ei ole tõendanud tüüptingimuste kehtestamist. Hageja esitatud arved ei tõenda kostjale teenuse osutamist. Kuna kostja sai tasumata arvetest teada alles hagiavaldusega tutvudes, ei ole viivise nõue põhjendatud. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 30. augusti 2019. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 249,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 46,05 eurot ning edasiulatuva viivise tasumata põhivõlalt alates 8. detsembrist 2018 kuni selle tasumiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 375 eurot ja sellelt seaduses sätestatud määras viivise. Maakohus tuvastas hageja esitatud liitumislepingu ja üldtingimuste alusel, et sideettevõtja ja kostja vahel on kehtiv liitumisleping, mille osaks said sideettevõtja kehtestatud tüüptingimused. Vaidlust ei ole selles, et kostja allkirjastas liitumislepingu, mille kohaselt poolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja ei ole liitumislepingut 2 (5)
üles öelnud. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Seega on alusetud kostja vastuväited, et sideettevõtja ei ole üldtingimusi kehtestatud ega neid kostjale kätte toimetanud. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 lg-le 1 ja § 37 lg-le 1 ning üldtingimuste p-dele 10.7 ja 10.8. Maakohus leidis, et nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud. Hageja esitas 249,93 euro suuruse põhinõude tõendamiseks arve nr 2001483149, millest nähtub ka osutatud teenuste maht. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb üldtingimuste p-st 4.5, mis sätestab, et kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Kuna kostja väitis, et ta ei ole sideettevõtjalt teenust saanud, pidi ta oma väidet tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 alusel tõendama. Kostja seda väidet tõendanud ega põhistanud ei ole. Kostjal oleks olnud õigus liitumisleping üles öelda ja esitada kaebusi (üldtingimuste p-d 5.1.8 ja 5.1.9). Seega on kostja väide teenuse osutamata jätmise kohta tõendamata. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et sideettevõtja loovutas vaidlusaluse nõude hagejale. Tõenditest nähtuvalt saatis sideettevõtja teatise nõude loovutamisest (teatis) liitumislepingus märgitud aadressile (XXX). Teatises märkis sideettevõtja, et loovutas 28. mail 2012 hagejale nõude kostja vastu põhinõudes 249,93 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatis on käsitatav loovutamisdokumendina VÕS §-de 168 ja 172 mõttes. Loovutuse kehtivus ei ole seotud võlgniku poolt teatise või lepingu kättesaamisega, vaid endise võlausaldaja poolt teatise saatmisega kostja liitumislepingu aadressile või uue võlausaldaja poolt teatise esitamisega hagimaterjalides. Maakohus leidis, et arvest nr 2001483149 nähtuvalt on kostjal kohustus tasuda 249,93 eurot, sest arvete mittekättesaamine ei vabasta kohustuse täitmisest. Lisaks on kostjal kohustus tasuda põhinõudelt viivist. Maakohus viitas VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, § 101 lg 1 p-le 6, § 113 lgle 1, TsMS §-le 367 ja üldtingimuste p-dele 7.6 ja 7.8. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on osaliselt ülepaisutatud. Lepingulise esindaja tasu mõistlik tunnimäär on 90 eurot ja õigusabikulud on põhjendatud 300 euro ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu 75 eurot. Hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud 375 euro ulatuses, millelt tuleb alates laheni jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist seaduses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus ekslikult ja üllatuslikult, et sideettevõtja ja hageja vahel on sõlmitud kirjalik liitumislepingust tulenevate nõuete loovutamise leping, millega hageja sai kostja uueks võlausaldajaks. Nimetatud lepingut ei ole asja materjalide juures ning seda pole pooltega arutatud. Teatis nõude loovutamise kohta on kõlbmatu tõend (mh ei ole tõendatud, et see on koostatud sideettevõtja poolt) ning ei ole tõendatud, et see on kostjale kättetoimetatud. Neid kostja vastuväiteid maakohus ei hinnanud. Lisaks kohaldas maakohus VÕS § 170 (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §ga 69) valesti, kuna ei arvestanud, et teatis on tahteavaldus, mis tuleb saajale kätte toimetada. Maakohus lähtus otsuse tegemisel põhjendamatult hageja esitatud sideettevõtja üldtingimustest. See on kõlbmatu tõend ega tõenda, et liitumislepingu sõlmimise ajal oleksid need tingimused kostja suhtes kehtinud. Maakohus mõistis menetluskulud välja tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 3 (5)
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt osas, millega maakohus hagi täies ulatuses rahuldas. Samuti osas, millega maakohus jaotas menetluskulud ja määras need rahaliselt kindlaks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi põhinõuet 217,97 eurot ja viivist 25,22 eurot ületavas osas rahuldamata. Samuti jaotab ringkonnakohus uue otsusega menetluskulud maakohtu poolt määratust erinevalt. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Pooled ei vaidle selle üle, et sideettevõtja ja kostja vahel oli 21. augustil 2004 sõlmitud liitumisleping nr 1127587. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes esmalt selle üle, kas sideettevõtja poolt hagejale nõude loovutamine on kehtiv. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et liitumislepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale ja hagejal on nõue kostja vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nõude loovutamise ajal tuli lähtuda Elisa Eesti AS-i tegevdirektori 12. mai 2011. a korraldusega nr 52 kehtestatud tüüptingimustest ning need olid ka kostjale siduvad (dtl-d 106-118). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendusega ja seda ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et maakohtu seisukoht nõude loovutamise kohta oli üllatuslik, viitab ringkonnakohus maakohtu 28. mai 2019. a selgituskirjale. Nimetatud kirjas viitas maakohus nõuete loovutamise lepingule ning kostja sai selles osas esitada oma seisukoha (dtl-d 145-151, 154-156). Isegi kui eeldada, et kostja ei teadnud nõude loovutamisest, siis koos hagiavaldusega esitas hageja sideettevõtja teatise nõude loovutamise kohta. Seega sai kostja hiljemalt hagimaterjalide kättetoimetamisest teada, et sideettevõtja on nõude loovutanud hagejale (dtl 83). Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale VÕS § 172 alusel.
9.Järgnevalt vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on hagis märgitud ulatuses teenuse eest maksmise kohustus. Kostja on maakohtu menetluses läbivalt väitnud, et arved ei tõenda talle teenuse osutamist ega kohustuse olemasolu. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg-d 1 ja 2, § 229). Hageja esitas kohustuse olemasolu tõendamiseks liitumislepingu, üldtingimused (kehtivad alates 15. juuni 2011; vt üldtingimuste p 10.9) ja arved. Hagiavaldusest tulenevalt on võlgnevuse perioodiks 10. juuni 2010 kuni 3. november 2010 ning arvetest nähtuvalt ei nõua hageja kostjalt üksnes miinimumarvete tasumist. Seega on kostja põhjendamatult keskendunud üksnes miinimumarvete maksmise kohustusele ajal, mil teenuse kasutamine oli piiratud. Hageja selgitas, et kostjal oli kohustus ka ajal, mil mobiilteenuse kasutamise võimalus oli ajutiselt piiratud, tasuda miinimumarveid. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja on eeltoodud asjaolu tõendanud. Liitumislepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud hinnapaketis POINT (dtl 88). Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid hagis esitatud väidet, et hinnapaketi POINT kasutamisel tuleb hagejal tasuda miinimumarveid 250 krooni kuus ka siis, kui mobiilteenuse kasutamise võimalus on piiratud. Maakohus on viidanud üldtingimuste p-le 4.5, kuid on jätnud tähelepanuta, et arvete esitamise ajal viidatud üldtingimused ei kehtinud. Esitatud arvetest nähtuvalt on kostjale esitatud miinimumarveid 250 krooni kuus alates 1. septembrist 2010. Kolleegiumi hinnangul on tõendamata, et hagejal on õiguslik alus nõuda kostjalt kahe miinimumarve tasumist, s.o arved nr 2001361249 ja 2001483149, kokku 500 eurot (31,96 eurot; dtl-d 102-105). Muus osas, s.o (249,93-31,96) 217,97 eurot, kuulub põhinõue rahuldamisele maakohtu otsuses toodud põhjendustel, v.a viited tüüptingimustele. 4 (5)
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka osas, milles maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist alates 18. novembrist 2010. Kolleegium jätab viivise nõude põhjenduste osas maakohtu otsusest välja viited üldtingimuste p-dele, sest nimetatud tingimused arvete esitamise ajal veel ei kehtinud. Kolleegium märgib, et kostja väide arvete mittesaamise kohta ei ole eluliselt usutav. Samuti ei ole usutav kostja väide, et ta tegelikult mobiilteenuste arve alajaotuses märgitud teenuseid ei kasutanud. Arvetel on märgitud liitumislepingus märgitud kostja aadress ning kostja pole väitnud, et ta oleks arvete saamiseks aadressi muutnud.
11.Kuna hageja põhinõue kuulub osaliselt rahuldamisele, siis arvestab ringkonnakohus ümber sissenõutavaks muutunud viivise. 18. novembrist 2010 kuni 7. detsembrini 2018 on põhinõudelt summas 217,97 eurot (3410,52 krooni) sissenõutavaks muutunud viivis (2942 päeva eest) 142,07 eurot. Hageja on viivisest maha arvestanud kostja poolt tasutud 116,85 eurot. Kostja ei ole sellisel viisil erinevate kohustuste katteks täitmist vaidlustanud. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis 25,22 eurot. Põhjendatud on ka TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõudmine 217,97 euro suuruselt põhivõlalt.
12.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta esimese astme menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 1 järgi jaotab ringkonnakohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 87% ulatuses, siis jäävad mõlemas kohtuastmes hageja menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda. Kuna maakohus ei ole kostja menetluskulusid analüüsinud, siis kulud määratakse kindlaks maakohtus pärast otsuse jõusutmist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.
13.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.