Ž. Š., A. M.i ja I. M.i hagi V. Š.i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning V. Š.i vastuhagi Ž. Š., A. M.i ja I. M.i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Hageja/vastuhagis kostja: A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Hageja/vastuhagis kostja. I. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Hagejate lepinguline esindaja: Andrei Tšerednik (Õigusbüroo IronLaw OÜ, e-post xxx) Kostja/vastuhagis hageja: V. Š. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx; e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Avalikul kohtuistungil 01. oktoobril 08.aprillil 2091
2018 ja
Resolutsioon
1.Ž. Š., A. M.i ja I. M.i hagi V. Š.i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes rahuldada osaliselt ning V. Š.i vastuhagi Ž. Š., A. M.i ja I. M.i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes rahuldada.
2.Lõpetada kaasomand kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx nimega xxxxx, asukohaga Ida-Viru maakond Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx järgmiselt:
2.1.Jagada kinnistu registriosa nr xxxxx kaheks reaalosaks, millest I reaalosa suurusega 52 875 m2 jäetakse hagejate Ž. Š., A. M.i ja I. M.i kaasomandisse, kusjuures igale hagejale kuuluks 1/3 kaasomandist ning II reaalosa suurusega 17 625 m2, mille asukoht on toodud kohtuotsuse lisaks 1 oleval plaanil (kostja poolt 25.06.2019. kohtule esitatud asendiplaan - variant II), jäetakse kostja V. Š.i ainuomandisse.
2.2.Tuvastada Ž. Š., A. M.i, I. M.i ja V. Š.i kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu xxxxx asukohaga IdaViru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx, kohtuotsuse punktides 2 ja 2.1 nimetatud õigusmuudatuste kinnistusraamatus tegemiseks. Asendada eelmises lauses märgitud Ž. Š., A. M.i ja I. M.i ja V. Š.i tahteavaldused käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega.
2.3.Kohustada V. Š.it, Ž. Š.t, A. M.it ja I. M.it kandma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu xxxxx asukohaga IdaViru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx reaalosadeks jagamisega seotud kulusid (sh katastrimõõdistused, kinnisturaamatu kanded, vms.) võrdsetes osades, so igaüks kannab kulusid 1⁄4 osas.
3.Lõpetada V. Š.i, Ž. Š., A. M.i ja I. M.i kaasomandis oleva kinnistu xxx, registriosa nr xxx, asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla, kaasomand viisil, mille kohaselt kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue
1.Poolte kaasaomandis on järgmised kinnisasjad: - Registriosa nr xxxxx (edaspidi tekstis kinnistu I) nimega xxx, asukohaga Ida-Viru maakond Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx, kokku suurusega 7,05 ha. Igaühele kuulub 1⁄4 kaasomandist. - Registriosa nr xxx (edaspidi tekstis kinnistu II), nimega xxx, asukohaga, Ida-Viru maakond Alutaguse vald, Smolnitsa küla, kokku suurusega 1,57 ha. Igaühele kuulub 1⁄4 kaasomandist. Kinnistu I-ga piirduvad poolte isiklikud kinnistud, ehk kinnistu registriosa nr xxxxx nimega xxx, asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx, mis kuulub hagejatele (kinnistu IV) ning kinnistu registriosa nr xxxxx nimega xxx xx, asukohaga IdaViru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx, mis kuulub kostjale (kinnistu III).
2.Ž. Š., A. M. ja V.Š. (I. M.i õiguseellane) esitasid kohtusse hagi V. Š.i vastu kaasomandi lõpetamise ja kinnisasjade jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled sugulased, kuid nende omavahelised suhted on väga pingelised. Kostja ei austa naabreid ega sugulasi, ähvardab, nõuab endale kogu kinnistut I jne. Avaldajad on korduvalt pakkunud jagada kaasomandit, kuid kostja sõnul on tal oma plaanid tervele kinnistule I ning tema kasutab ning käsutab nagu tema seda tahab. Oktoobris 2017 pakkus kostja jagada ühisomandis oleva kinnistu I sellisel viisil, et ära võtta hagejatelt ligipääs ühiselt kasutatavale teele ning veeallikale ehk strateegilises mõttes lõigata neilt ligipääs tsivilisatsioonile ning eludeks vajalikele asjadele. Hagejad tunnevad hästi kostjat ning teavad, et isegi, kui jagada kostja skeemi järgi, siis ka servituudi seadmine ei päästa tulevikus tekkivate vaidluste lahendamisest. Lisaks kavatseb kostja takistada hagejatele ligipääsu veeallika juurde. Poolte vahel puudub AÕS § 72 lg 1 vastav kaasomandi kasutamise kokkuleppe, mis omakorda raskendab omavahelisi suhteid. Hagejad on pakkunud kostjale mõistlikku jagamist, mille järgi tema saab väärtuslikuma osa koos metsaga, kus metsa müügist on võimalik tulu saada. Lisaks on võimalik laiendada kostja kinnistu piire kuni sõiduteeni, kuna seal on väike jõgi, mille eest kostja on hoolitsenud. Samuti välistab sellisel viisil jagamine võimalikud vaidlused teede ja vee kasutamise suhtes. Pooled ei suuda rahumeelselt asju lahendada. Puudutatud isik ei soovi mingid kompromisse. Samal ajal kinnistu I osa eest, mida kostja soovib endale saada, on hagejad 17 aasta jooksul hoolitsenud ning seda korras hoidnud. Seal on koht, kus suri nende isa ning kuhu hagejad on istutanud tamme, mis on kasvanud üle 7 aasta. Kostja soovib isa surma kohale istutatud tamme maha võtta. Sellega näitab kostja oma ebaviisakust ning lugupidamatust oma vanema suhtes. Eeltoodu tõttu on hagejad otsustanud pöörduda kohtusse taotlusega lõpetada kaasomand ning jagada kinnisasjad reaalosadeks.
3.Hagejad soovivad jagada kinnistu I registriosa xxxxx katastritunnus nr xxxxx suurus 7.05 ha, ehk 70 500 m2, millest iga kaasomaniku osa moodustab 17 625 m2 selliselt, et kostja saab endale veekogu, mis asub tema kinnistu nr xxxxx ja tee vahel ning maa metsaga, mida on tema maja taga, ehk ida suunas. (hagi lisa nr 2). Kinnistu registri nr xxx katastritunnus nr xxxxx suurusega 1,57 ha, millest iga kaasomaniku osa 3 925 m2, on võimalik kas jagada võrdseteks reaalosadeks ja/või kas hagejad ja/või kostja ostavad osa(d) välja, makstes selle eest mõistliku tasu. Vaja on tellida ekspertiis, kus oleks määratud ruutmeetri hind. Samas tuleb arvestada sellega, et kinnistu asub looduskaitseala tsoonis, seega on seal ehitamise ning arendamise piirangud ning see vähendab oluliselt
kinnistu maksumust.
4.Hagejad paluvad jagada kinnistu I järgmiselt: 1 Hagejatele jääb jagatavast kinnistust I registriosa xxxxx katastritunnus nr xxxxx kaasomandina reaalosa suurusega 52 875 m2, ehk igaühele kuuluks 1/3 kaasomandist. 2 Kostja saab kinnistust I registriosa xxxxx katastritunnus nr xxxxx reaalosa suurusega 17 625 m2, milleks oleks metsaga kaetud maatükk suurusega 17 625 m2 suunaga ühiskasutavast teest ida suunas (hagi lisa nr 2)
5.Hagejad paluvad jagada II kinnistu kas:
1.jagada asi kaasomanike vahel reaalosades või
2.anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või
3.müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. V. Š.i vastus hagile /vastuhagi
6.V. Š. esitas vastuhagi kaasomandi lõpetamise, kaasomandi jagamise ja nõusolekute andmise kohustamise nõudes kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Pooltel ei õnnestunud kohtuväliselt kinnistu I ja kinnistu II kaasomandit lõpetada ning Ž. Š., A. M. ja V. Š. (hageja I. M.i õigusseellane) esitasid Viru Maakohtusse hagi (tekstis ka hagi või põhihagi) kinnistu I ja kinnistu II kaasomandi lõpetamiseks hagis toodud tingimustel. Hageja nõustub kinnistu I ja kinnistu II kaasomandi lõpetamisega, kuid ei nõustu osaliselt kinnistu I ja kinnistu II kaasomandi lõpetamisega hagis toodud tingimustel ja seega esitab vastuhagi. Vastuhagis toodud väited ja põhjendused on käsitletavad ka vastusena hagile ja seega hageja eraldi menetlusdokumendina vastust hagile ei esita. Kõik põhihagis esitatud väited on väärad ja ei vasta tõele. Hageja ei soovi kostjatelt ära võtta ei ligipääsu kinnistule IV ega ka maha võtta tamme. Kostjad ei ole ka hoolitsenud kinnistu I lääneosa eest (asukoht näidatud vastuhagi lisaks oleval plaanil, ca 6 000 m2 suurune ala, mille jätmist hageja tema ainuomandisse vastuhagis soovib). Nimetatud plaanil toodud ala eest on hoolitsenud ja seda korrastanud hageja, mitte kostjad. Nimetatud alal asub ka puurkaev (ehitisregistrisse kandmata), mille kaudu toimub juba 17 aasta jooksul hageja omandis oleva kinnistu III veevarustus, kusjuures hageja on ise omal kulul vedanud veetorustiku (ca 200 m) puurkaevust kinnistuni III. Kostjate omandis oleva kinnistu IV veevarustus on iseseisev ning eelnimetatud puurkaevu kostjad ei kasuta. Seega vastupidiselt kostjate seisukohale, soovivad kostjad jätta hageja ilma veevarustusest. Lisaks on hageja ka omal kulul korrastanud eeltoodud 6 000 m2 alal asuva majakese (ehitisregistrisse kandmata). Samuti kasutab hageja iga-aastaselt alates varakevadest kuni hilissügiseni kinnistut III oma alalise elukohana, kuid kostjad ei kasuta kinnistut IV oma alalise elukohana, vaid elavad alaliselt Tallinnas. Kinnistul I osaliselt asuv xxx tee on avalikus kasutuses olev kohalik tee, kusjuures see ei vii mitte kinnistuni IV, vaid hageja omandis oleva kinnistuni III. Hageja poolt vastuhagis esitatava kinnistu I jagamise viisi kohaselt ei kahjusta kinnistu I jagamine mitte mingilgi viisil kostjate huve ning kostjatele oli, on ja jääb tagatuks juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt kinnistule IV.
7.Samas märgib hageja ka seda, et on kostjatele kohtuvälises menetluses esitatud ettepanekus teinud ka ettepaneku, et kinnistule IV juurdepääsu tagamiseks xxx tee kaudu
seatakse kinnistu IV igakordse omaniku/omanike kasuks teeservituut, juhul kui xxx tee ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Hageja jääb ka käesolevas vastuhagis selle ettepaneku juurde. Seega on kostjate omandis olevale kinnistule IV igal juhul tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Tulenevalt eeltoodust on hageja seisukohal, et kõige otstarbekam ja õigem on jagada kinnistu I vastuhagis esitatud hageja poolt soovitud viisil selliselt, et kinnistu xxx, registriosa nr xxxxx, asukohaga Ida-Viru maakond, Alajõe vald (käesoleval ajal Alutaguse vald), Remniku küla, xxx xx jagatakse kaheks reaalosaks millest (i) reaalosa suurusega 52 875 m2 jäetakse kostjate Ž. Š., A. M.i ja I. M.i kaasomandisse, kusjuures igale kostjale kuuluks 1/3 kaasomandist ning (ii) reaalosa suurusega 17 625 m2, mille asukoht (maa-alad suurusega ca 6 000 m2 ja ca 11 625 m2) on toodud vastuhagi lisaks 7 oleval plaanil, jäetakse hageja V. Š.i ainuomandisse.
8.Arvestades, et kinnistu I reaalosadeks jagamisega ja vastavasisuliste õigusmuudatuste tegemine kinnistusraamatus on seotud kuludega siis on hageja seisukohal, et V. Š., Ž. Š., A. M. ja I. M. peavad kandma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu xxxxx asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx reaalosadeks jagamisega seotud kulusid (sh katastrimõõdistused, kinnisturaamatu kanded, vms.) võrdsetes osades, so igaüks kannab kulud 1⁄4 osas.
9.Hageja nõustub kostjate ettepanekuga jagada kinnistu II viisil, et kinnistu II jääb hageja ainuomandisse ning hageja maksab kostjatele välja hüvitise lähtudes kostjate poolt hagis esitatud kinnistu II maksumusest. Seega oleks kogumist kostjatele hageja poolt makstavaks rahaliseks hüvitiseks 195,45 eurot, millest igale kostjale maksab hageja 65,15 eurot. Kui kohus otsustab lõpetada kaasomandi kinnistule I ja kinnistule II vastuhagis soovitud viisil, asendab kohtuotsus sellise jagamise viisiga mittenõustunud kaasomanike tahteavaldusi, mis on vajalikud kinnistusraamatus vastavate muudatuste tegemiseks.
9.Hageja/ hagis kostja palub lõpetada poolte kaasomandis oleva kinnistu xxxxx, registriosa nr xxxxx, asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx, kaasomand järgmiselt:
1.Jagada kinnistu jagatakse kaheks reaalosaks, millest I reaalosa suurusega 52 875 m2 jäetakse kostjate Ž. Š., A. M.i ja I. M.i kaasomandisse, kusjuures igale kostjale kuuluks 1/3 kaasomandist ning II reaalosa suurusega 17 625 m2, mille asukoht on toodud vastuhagi lisaks 7 oleval plaanil, jäetakse hageja ainuomandisse;
2.Tuvastada kostjate Ž. Š., A. M.i ja I. M.i kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu xxxxx asukohaga IdaViru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx, punktis 1 nimetatud õigusmuudatuste kinnistusraamatus tegemiseks. Asendada eelmises lauses märgitud Ž. Š., A. M.i ja I. M.i tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega;
3.Kohustada V. Š.it, Ž. Š.t, A. M.it ja I. M.it kandma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu xxxxx asukohaga IdaViru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx reaalosadeks jagamisega seotud kulusid (sh katastrimõõdistused, kinnisturaamatu kanded, vms) võrdsetes osades, so igaüks kannab kulusid 1⁄4 osas.
10.Hageja palub lõpetada V. Š.i, Ž. Š., A. M.i ja I. M.i kaasomandis oleva kinnistu xxx, registriosa nr xxx, asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla, kaasomand järgmiselt:
1.Jagada kinnistu viisil, et kinnistu jääb V. Š.i omandisse ning V. Š. maksab Ž. Š.le, A. M.ile ja I. M.ile nende kaasomandi osa eest hüvitise summas 195,45 eurot, kusjuures igale kostjale tehtava makse suuruseks on 65,15 eurot (ehk 1/3 summast 195,45 eurot);
2.Tuvastada Ž. Š., A. M.i ja I. M.i kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud kinnistu xxx asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla, xxx, mõttelise osa suhtes Ž. Š., A. M.i ja I. M.i kohta tehtud kaasomanikukande kustutamiseks ja kande tegemiseks, mille kohaselt saab terve kinnistu omanikuks V. Š.. Asendada 2 eelmises lauses märgitud Ž. Š., A. M.i ja I. M.i tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega. Hagejate vastus vastuhagile
11.Hagejad leiavad, et vastuhagi ei ole põhjendatud, on vastuoluline ja ei rahulda ega kohtle võrdselt ja ei vasta kõikide kaasomanike huvidele. Kostja pakutud viis tulevikus tekitab veel suuremaid vaidlusi nende vahel. Käesolevas menetluses on kindlaks tehtud, et kõik menetlusosalised on nõus kaasomandi lõpetamisega. Vaidlus seisneb vaid kinnisasjade jagamise viisis. Samuti tuleb arvestada, et antud asjas on 3 omaniku ühe vastu ehk enamuse poolt pakutav mõistlik ning kõikide huve tagav jagamise variant ebamõistliku ning kõikide huvidele mittevastava variandi vastu. Hagejad teavitavad kohut, et eelmised kinnisasjade omanikud V. ja N. Š.id kinkisid oma osad õe tütardele, eesmärgiga säilitada oma närve ning välistada survet, mida kostja on neile viimase poole aasta jooksul avaldanud. Kostja on alkoholijoobes olles viimase poole aasta jooksul korduvalt ähvardanud V. ja N. Š.it ning nõudnud, et nemad teeks nagu tema käsib. Käesolevas menetluses tuleb samuti arvestada mõlema venna V. ja N. Š.iga, kuna üks nendest elab aastaringselt aadressil Ida-Virumaa, Alajõe vald, Remniku küla, xxx xx. V. elab kinnistul aastaringselt, tema hoolitseb ühise kinnistu eest, lisaks valvab seda. N. elab seal iga aasta alates mai kuni oktoobrini. Hageja Ž. Š. koos tütrega elavad suvel kinnistul enamuse ajast, talvel käivad hagejad l oma onu külastamas, suusatamas ning puhkamas.
12.Kostja väide, et hagejad ei soovinud rahumeelselt asja lahendada, ei vasta tõele. Kostja on küll vandeadvokaadi vahendusel edastanud pakkumise, kuid see pakkumine vastab vaid kostja huvidele. Hagejate huve pole seal üldse ei arvestatud. Selle peale hagejad on vastanud ning pakkunud mõistliku lahenduse. Kostja hagejate pakkumisele vastanud ei ole. Kostja poolt mingid kompromissi ei ole tulnud, seega suure tõenäosusega kostja ei pea võimalikuks asja lahendada kompromissiga.
13.Väide, et kostja kogu aeg maad korrastanud jne ei ole põhjendatud. Ühekordset metsa puhastamist, mida ta on teinud omavoliliselt ning kogu tulu metsamüügist endale tasku pandud, ei ole võimalik nimetada hoolitsemiseks. Hagejad on samuti puhastanud metsa, muru niitnud jne. Kostja väide veevarustuse kohta ei ole tõene. Veeauk, mida kostja on silmas pidanud, on puuritud mitu aastat tagasi ebaseaduslikult. Selle kohta puuduvad nõuetekohased dokumendid ja kohaliku omavalitsuse luba. Nimetatud veevarustuse kohta kasutavad nii hagejad kui kostja. Kaev, millest räägib kostja, kuivab tavaliselt suvel ära, seega puuduvad võimalused seda kasutada ning kasta kasvuhoonet. Hagejad peavad igakordselt küsima luba kaevu kasutamiseks, kui nende kaevud olid tühjad. Juhul, kui anda veepuurauk kostjale, siis ta ei luba kunagi hagejal seda kasutada. Endale on kostja küll teinud veevarustuse trassi, kuid hagejale ta ei võimalda seda teha, kahjustades sellega hagejate huve. Nimetatud veevarustuse
koht tuleb esmalt ühiselt seadustada ehk teha projekt jne. Käesoleva asja raames tuleks leppida kokku kasutamise kord ning seada servituut, et kõigil ümbritsevate maatükkide omanikel on õigus seda takistamatult ning piiramatult kasutada. Hoolduskulusid kannavad pooled ühiselt. Eeltoodud alusel ei ole põhjendatud olukord, kus kostja võib suvel katkestada hagejale veevarustuse.
14.Sõidutee suhtes on samuti vaja teha kasutamise kokkulepe ning seada servituut. Põhjendatud ei ole tee kostjale ainuomandisse andmine. Hagejate maja on vähemalt 90. aasta vanune ehk alguses oli tee suunatud selle juurde. Kostja maja on ehitatud hiljuti ning tee ots, mida läheb peateest kostja majani, on mõistlik anda kostja omandisse, kuid mitte terve tee. Seega on põhjendatud maa jagamine hagejate poolt esitatud variandi järgi ehk kostja saab oma ainuomandisse kogu maa kuni sõiduteeni. Lisaks rõhutavad hagejad, et kostja ei ela seal vastupidiselt hagejatele ja nende sugulastele aastaringselt. Seega on põhjendatud alustada kinnistu reaalosadeks jagamisega võttes alguspunktina sissesõidutee, kus mõlemad pooled peavad oma panuse tegema. Hagejad leiavad, et mõistlik on jätta vaidlusalune tee piI. kahe kinnistu vahele ning panna kõikidele kohustuseks tee korras hoida (kasutuskokkulepe) ning seada servituut. Kostja poolt pakutud jagamise viis ei vasta heale tavale ning heale usule. Kostja jagamise viis ei ole võrdne ega vasta kõigi kaasomanike huvidele ning maa otstarbele. Kinnistul registriosa nr xxxxx (kinnistu I) on olemas nii metsaga maa, kui tee ning kõrgepingliiniga kaetud maa, mida ei ole võimalik üldse kasutada. Kostja esitatud variandi järgi ta tahab saada oma ainuomandisse vaid paremad kohad, millel on ainukene ligipääsutee ning ainukene veevarustuse koht. Hagejatele jääks mittekõlbliku maa osa, mis asub kõrgepingeliinide all. Lähtudes kinnistu I suurusest 7,07 ha, on kostjale kuuluva osa suuruseks 1, 7625 ha, sellest lähtudes peaks kostja saama haritava maa osa 0,0875 ha, metsamaad 1,215 ha, liinide alune maad 0,46 ha ning veealust maad 0,0125 ha. Seega on hagejate poolt pakutud lahendus on kõige mõistlikum ning vastab kõigi omanike huvidele. Hagejad leiavad, et igati põhjendatud on jagamine viisil, kus pooled võtavad alguse sissesõidu teelt ning lähevad ida poole ja ülesse ehk kostja saab enda ainuomandisse veeallika, mille eest ta hoolitsenud, metsa ning kõrgepingeliini all oleva maa. Samuti sõlmivad pooled kas kasutuskorra kokkuleppe või teevad sõidutee ja veevõtukoha osas servituudi.
15.Kostja ettepanek kinnistu xxx jagamise suhtes, ei ole mõistlik ega tehtud heas usus. Hagejad, arvestades kinnistu seisundit, sh tegemist on looduskaitseala ja sooga, mida ehitamiseks kasutada ei ole võimalik, leiavad, et kostja poolt pakutud m2 hind on alusetult suurendatud. Kinnistu suuruseks on 1,57 ha, see on 15 700 m2 , mis teeb iga kaasomaniku osa suuruseks 3 925 m2. Maa keskmine hind on 0,35 eurot, mis teeb 1⁄4 eest 1373,75 eurot. Kostja käitub pahauskselt, soovides oma osa eest kompensatsiooni 3 000 eurot, kuid vastu on nõus andma kokku 195,45 eurot, mis teeb iga hageja kohta 65,15 eurot. Hagejad on nõus kostjalt tema osas kinnistust I 200 euro eest välja ostma. Juhul, kui kostjale selline summa ei sobi, siis paluvad hagejad jagada vaidlusalune kinnistu reaalosadeks.
16.Hagejad paluvad lõpetada poolte kaasomandis oleva kinnistu xxxxx, registriosa nr xxxxx, asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx, kaasomand järgmiselt:
1.Hagejatele Ž. Š.le, I. M.ile ja A. M.ile jääb jagatavast kinnisasjast kaasomandina reaalosa suurusega 52 875 m2, ehk igaühele kuuluks 1/3 kaasomandist.
2.V. Š. i.k xxxxxxxxxxx saab kinnistust reaalosa suurusega 17 625 m2. Reaalosaks oleks metsaga kaetud, vee ja elektripingeliine sisaldav maatükk suurusega 17 625 m2 suunaga ühiskasutavast teest ida suunas (hagiavalduse lisa nr 2);
3.Tuvastada kostja V. Š.i kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu xxxxx asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald), Remniku küla, xxx xx, vastuhagi taotluste p. 2 nimetatud õigusmuudatuste kinnistusraamatus tegemiseks. Asendada eelmises lauses märgitud V. Š.i tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega.
4.Seada kinnistu I registriosa xxxxx katastritunnus nr xxxxx osas servituut ja/või kasutuskord registriosade xxxxx ja xxxxx kasuks, mille sisuks oleks kohustus tagada takistamatu liigipääs kinnistute registriosa nr xxxxx ja xxxxx juurde ning veekaevu kasutamine. Kõik hoolduskulu, mis on seotud teega ning veevaruga kannavad kinnistud registriosa nr-tega xxxxx ja xxxxx võrdsetes osades.
17.Hagejad paluvad lõpetada V. Š.i, Ž. Š., A. M.i ja I. M.i kaasomandis oleva kinnistu xxx, registriosa nr xxx, asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla, kaasomand järgmiselt:
1.Jagada asi kaasomanike vahel reaalosades või
2.Jätta kinnistu Ž. Š., A. M.i ja I. M.i omandisse ning Ž. Š., A. M. ja I. M. maksavad V. Š.ile kaasomandi osa eest hüvitise summas 200 eurot.
3.Tuvastada kostja V. Š.i kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu xxxxx asukohaga Ida-Viru maakond, Alajõe vald (käesoleval ajal Alutaguse vald), Remniku küla, xxx xx, vastuhagi taotluste p. 1.1 ja 1.2 nimetatud õigusmuudatuste kinnistusraamatus tegemiseks. Asendada eelmises lauses märgitud V. Š.i tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega. Hageja paluvad kohustada V. Š.it, Ž. Š.t, A. M.it ja I. M.`it kandma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx ja registriosa nr xxxxx reaalosadeks jagamisega seotud kulusid (sh katastrimõõdistused, kinnisturaamatu kanded, vms.) võrdsetes osades, so igaüks kannab kulusid 1⁄4 osas. Kostja/vastuhagis hageja seisukoht kostjate vastusele
18.Kostja/vastuhagis hageja jääb kõigi vastuhagis esitatud taotluste juurde ning esitab oma seisukoha seoses 01.03.2018.a. vastusega vastuhagile. Seisukohas kasutatavatele lühenditele on omistatud sama tähendus, milline see oli vastuhagis ja hageja poolt põhihagile esitatud vastuses.
19.Ekslik ja asjasse puutumatu on kostjate väide, et V. ja N. S. on põhihagis hagejateks. Nimetatud isikud ei oma käesolevasse tsiviilasjasse enam puutumust ning neid ei ole ka menetlusse kaasatud. See, kas V. S. elab kinnistul IV ja hoolitseb selle eest ei oma käesolevas menetluses tähtsust. Väär ja tõendamata on ka kostjate väide, et Ž. Š. koos tütrega elab 85% suveajast kinnistul (millisel konkreetselt vastusest ei selgu). Talveperioodil ei ole hageja neid kinnistul näinud. Kostjate elukoht on Tallinnas. Samuti on vastuoluline ja absoluutselt väär vastuse toodud kostjate väide, et nad aastaringselt elavad seal (eelduslikult kinnistul IV). Kostjate väide, et nad on puhastanud metsa ja muru niitnud, on tõendamata. Samuti ei selgu, millisel konkreetsel kinnistul nad seda teinud on. Ilmselt peavad nad silmas kinnistut IV, mis on nende omandis.
20.Hageja ei ole kostjatele takistanud juurdepääsu veevarustusele. Vastupidised kostjate väited on tõendamata. Sõidutee suhtes puudub igasugune reaalne vajadus sõlmida kasutamise kokkulepet või seada servituuti. Alutaguse Vallavalitsuse poolt hagejale 06.04.2018 saadetud
vastusest nähtub, et kinnistul I asuv tee on kantud kohalike teede nimekirja ja seega on avalikus kasutuses.
21.Väär on väide, et hageja poolt pakutud kinnistu I jagamise viis ei vasta heale tavale ja heale usule. Hageja on vastuhagis põhjendanud, miks tema poolt soovtav kaasomandi lõpetamise viis on asjakohane. Hageja soovib lõpetada kinnistu I kaasomandi vastuhagi p 2 sätestatud viisil (jagatakse reaalosadeks). Ainsad sisulised kostjate vastuväited on, et hageja omandisse jääksid ainuke ligipääsu tee ja ainuke veevarustuse koht. Nimetatud vastuväited ei ole asjakohased juba seetõttu, et tee on avalikus kasutuses ning kostjatel on ka kinnistul IV veevarustus olemas sõltumata veevarustuse kohast kinnistul I. Lisaks märgib hageja, et ei ole teinud kunagi takistusi, ega tee ka edaspidi, et vajadusel kostjad saaksid kasutada kinnistul I asuvat veevõtu kohta. Kostjate käsitlus maa sihtotstarbe mõjust ning sellest, et igale omanikule peaks jääma igale sihtotstarbele vastavast maatükist 1⁄4 ei ole asjakohane, kuna sellisel viisil ei saa juba maakorralduslikult kinnistut I reaalosadeks jagada. Hageja ei soovi mingit „paremat torditükki“, vaid on eelkõige lähtunud ka sellest, millist kinnistu I osa on ta korrastanud.
22.Kinnistu II kaasomandi lõpetamise viisi on hageja esitanud vastuhagis lähtuvalt kostjate poolt põhihagis toodud kinnistu II jagamise viisist. Samuti on kinnistu II hinna määramisel juhindunud hageja põhihagis toodud kostjate poolt nimetatud hinnavalemist. Ehk siis hageja on nõustunud kostjate poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisiga (kinnistu II jääb hageja ainuomandisse) ja hüvitise suurusega (igale kostjale 65,15 eurot). Seega on arusaamatu kostjate „meelemuutus“. Juhul, kui kostjad soovivad kinnistu II jagamist viisil, et see jääks kostjate ainuomandisse, siis soovib hageja saada omandi kaotuse eest hüvitist vähemalt 3 000 eurot või siis tuleks kinnistu turuväärtuse ja sellest tulenevalt hüvitise suuruse määramiseks tellida ekspertiis. Poolte seisukohad ja tõendid
23.Hagejate esindaja Andrei Tšerednik esitas 18.10.2018 seisukohad ja tõendid, mille kohaselt on hageja pöördunud riiklikult tunnustatud eksperdi poole ning sai vaidlusaluse kaasomandi kohta hindamisaktid, kus on välja toodud kinnistute tegelik turuhind, kus on hinnatud ka kinnistul olev mets. Vastavalt esitatud aktidele 1 ha hind suurema tükki xxx xx hind on 5589,00 +/- 10% eurot ühe ha eest ja väiksema tükki xxx hind on 5860,00 +/- 10% eurot 1 ha eest. Seega hageja pakkus kostjale mõistlikku hinda, mida isegi ületab 1000 euro võrra asja turuhinda.
24.Hagejad leiavad, et kinnistu registriosa nr xxxxx xxx xx tuleb jagada sellisel viisil, et hagejad saavad kinnistu omanikuks ning tasuvad kostjale tema osa rahas. Oma seisukohas leiavad hagejad, et kuna nad on kolmekesi, siis nende huvid maa suhtes on suuremad, kui kostjal, kes on üksi. Samuti on hagejatel tehtud maaga seoses plaanid, nad soovivad sinna maju ehitada. Hagejate jaoks on kinnistu registriosa nr xxxxx xxx xx ajaloolise väärtusega, seal asuvad nende jaoks eluliselt vajalikud vesi ja aed ning põld, kus hagejad kasvatavad aegajalt kartulit. Kogumis on hagejate ühised huvid kõrgemad kui kostja huvid. Hageja ei soovi oma osa xxx xx kinnistus kostjale müüa.
25.Hagejad taotlevad kohtult:
1.anda kinnistud xxx ja xxxxx hagejatele pannes neile kohustuse maksta kostjale välja tema osad rahas või alternatiivina
2.jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, et iga osanik saaks võrdväärne maa osa.
26.Kostja esindaja H.Villers esitas 07.11.2018 seisukoha, milles leiab, et hagejate väited kas ei oma asjas tähtsust või on need tõendamata Kokkuvõtvalt ja tuginedes menetluses esitatud seisukohtadele ja tõenditele jääb kostja kinnistu I kaasomandi lõpetamise osas vastuhagis toodu juurde (so jagada reaalosadeks ning kostjale jääva reaalosa asukoht on toodud vastuhagi lisaks 7 oleval asendiplaanil). Kinnistu II kaasomandi lõpetamise viisi osas on kostja seisukohal, et kõige õiglasem oleks kinnistu II müüa avalikul enampakkumisel ja saadav tulem (pärast kulude mahaarvamist) jagada võrdselt kaasomanike vahel (so igale kaasomanikule 1⁄4). Samas on alternatiivselt kinnistu II kaasomandi lõpetamise viisi osas hageja nõus ka sellega, et kinnistu II jääb hagejatele ja hagejad tasuvad kostjale rahalise hüvitisena 2 300 eurot. Nimetatud hüvitise suurus tuleneb kostjate 18.10.2018.a. seisukohale lisatud eksperthinnangust nr 0006-18-NA, mille kohaselt on kinnistu II väärtuseks 9 200 eurot ning 1⁄4 seega 2 300 eurot. Kohtuistung 08.04.2019
27.Kohtuistungil hagejate esindaja A.Tšerednik toetas hagi, selgitades, et hagejate kinnistu on vaidlusaluse kinnistu sees. Kuna vastaspoolega ei ole võimalik kompromissi saavutada, siis mõtlesid nad, et jagavad kinnistu neljaks ja kohtunik liisu alusel jagab kinnistu. Väiksema kinnistu puhul pakkusid nad, et maksavad kostjale tema osa või jagavad asja reaalosadeks. Vaidlus on suurema kinnistu osas. Kostja tahab endale kõige paremat kohta. Seal olevat põldu on hagejate poolt kogu aeg hooldatud. Kostja esindaja H.Villers toetas vastuhagi, selgitades, et kinnistu II võib jääda hagejate ainuomandisse ja hagejad maksavad kostjale hüvitise 2300 eurot. Hagejate reaalosadeks jagamise ja kostjapoolse jagamise erinevus puudutab maatükki, mis jääb xxx teest vasakule ja põhjast piirneb ojaga. Kostja soovib seda maa-ala endale, kuna ta on seda aastaid korrastanud ja hooldanud, mistõttu tal on põhjendatud huvi selle maatüki säilimise vastu. Nad on asendiplaanil ära näidanud, milline maa-ala jääks kostja ainuomandisse. Vasakul pool teest on 6000 m2 ja ülejäänud ca 11 625 m2 jääb paremale, hagejad saavad endale ka rohkem metsa. Tee on avalikus kasutuses , selles osas ei saa probleeme tekkida. Läbisõit on xxx xx ja xx krundilt. Puudub igasugune vajadus liisu heitmiseks, samuti võib selle tulemusena tekkida olukord, kus kostja saab kuskilt nurgast maatüki, millele tal puudub juurdepääs. Kõigil kaasomanikel on kohustus kinnistu korras hoida ja kostja tegi seda iseseisvalt. Nüüd soovivad hagejad korrastatud maa-ala enda omandisse, mis on ebaõiglane. Haritud maa osa pooleks jagamine ei ole probleem, siis saab kostja omale poolt haritud maast ja hagejad saavad endale osa kostja poolt haritud maast.
Poolte lõppseisukohad
Hagejate esindaja A. Tšerednik esitas 27.07.2019 taotluse, mille kohaselt nad taotlevad:
1.Hagejad ostavad kostjalt registriosa nr xxxxx kostjale kuuluva mõtteline osa turuhinnaga välja.
2.Alternatiivina jagada registriosa nr xxxxx (kinnistu I) aadressil Ida-Viru maakond, Alajõe vald, Remniku küla, xxx xx, kokku suurusega 7,05 ha menetluses hagejate poolt esitatud viisi järgi.
3.Kuna kinnistut võrdsetes reaalosades jagada tegelikult võimalik ei ole, kasutada AÕS § 77 lg 3 ja 4 sätestatud ehk kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine
reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel. Aga antud variant on kõige viimane lahendamise võimalus. Kinnistu registriosa nr xxx aadressil Ida-Viru maakond, Alajõe vald, Smolnitsa küla, xxx. Kokku suurusega 1,57 ha pooled müüvad turuhinnaga ning jagavad saadud tulu vastavalt oma osa suurusele.
30.Kostja esindaja Hillar Villersi lõppseisukohtade kohaselt ei nõustu kostja kaasomandi lõpetamisega viisil, et hagejad ostavad kinnistus I kostjale kuuluva mõttelise osa välja. Samahästi võib ka kostja osta välja hagejate osa. Samuti ei nõustu kostja liisuheitmisega. Kokkuvõtvalt ja tuginedes menetluses esitatud seisukohtadele ja tõenditele jääb kostja kinnistu I kaasomandi lõpetamise viisi osas vastuhagis toodu juurde (so jagada reaalosadeks ning kostjale jääva reaalosa asukoht on toodud vastuhagi lisaks 7 oleval asendiplaanil, millist on täpsustatud 25.06.2019 kostja poolt kohtule esitatud kaaskirjale lisatud asendiplaaniga – Variant I) või alternatiivselt jagada kinnistu I kostja poolt 25.06.2019 kohtule esitatud kaaskirjale lisatud asendiplaani – Variant II - kohaselt. Kinnistu II kaasomandi lõpetamise viisi osas on kostja seisukohal, et kõige õiglasem oleks kinnistu II müüa avalikul enampakkumisel ja saadav tulem (pärast kulude mahaarvamist) jagada võrdselt kaasomanike vahel (so igale kaasomanikule 1⁄4). Avaliku enampakkumise viiks läbi Jõhvi tööpiirkonna kohtutäitur. Kohtutäituri valib ja avaliku enampakkumise läbiviimiseks vastava avalduse kohtutäiturile esitab hageja ehk V. Š.. Kinnistu II müügist saadud rahasumma arvel kaetakse esimeses järjekorras kohtutäituri kulud ja tasu seoses avaliku enampakkumise läbiviimisega ja järelejääv summa jagatakse võrdsetes osades (1/4) hageja ja kostjate vahel. Samas on alternatiivselt kinnistu II kaasomandi lõpetamise viisi osas kostja jätkuvalt nõus ka sellega, et kinnistu II jääb hagejatele ja hagejad tasuvad kostjale rahalise hüvitisena 2 300 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
31.Kohus, kuulanud ära pooled ning uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi täies ulatuses.
32.Hagejad on esitanud hagi ja kostja vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks kinnistule xxxxx (kinnistu 1), asukohaga xxx xx, Remniku küla Alutaguse vald, Ida-Virumaa (registriosa nr xxxxx) ja kinnistule xxx (kinnistu II) asukohaga Smolnitsa küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond.
33.Asjas puudub vaidlus, et kinnistu xxxxx, asukohaga xxx xx Remniku küla Alutaguse vald Ida-Virumaa (registriosa nr xxxxx) on hagejate ja kostja kaasomandis viisil, mille kohaselt hagejatele kuulub igaühele 1⁄4 mõttelist osa kaasomandist ja kostjale kuulub 1⁄4 mõttelist osa kaasomandist. Nimetatud asjaolu nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest (1 kd, lk 64). Asjas puudub vaidlus, et kinnistu xxx, asukohaga Smolnitsa küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond (registriosa nr xxxxx) on hagejate ja kostja kaasomandis viisil, mille kohaselt hagejatele kuulub igaühele 1⁄4 mõttelist osa kaasomandist ja kostjale kuulub 1⁄4 mõttelist osa kaasomandist. Nimetatud asjaolu nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest (1 kd, lk 65).
34.Asjas on tuvastatud, et kõik kaasomanikud on nõus kinnistu I ja kinnistu II kaasomandi lõpetamisega, kuid vaieldakse kinnisasjade jagamise viiside üle.
35.Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel ja hagi alusel kaasomandis oleva asja jagamise viisi: kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg 2). Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel (AÕS § 77 lg 4).
36.Kohus märgib, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks.
37.Täiendavalt osundab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas lahendis nr 3-2-1-46-06 p-s 19 ja lahendis nr 3-2-1143-04 p-s 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.
38.Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-61-12 selgitanud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid. Kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust, saab kohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja senise läbisaamisega. Olukorras, kus pooled ei ole saavutanud kinnisasja kasutamise kokkulepet, võib asja reaalosadeks jagamine olla ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane. Kaasomandi lõpetamise otsusega kaasomandi lõpetamisel ja reaalosadeks jagamisel ei saa määrata kindlaks kinnistute piire. Tehtav kohtuotsus saaks üksnes asendada kinnisasja jagamise viisile vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldust kinnistu jagamiseks teise kaasomaniku soovitud kujul. AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele. Seega kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus.
39.Mõlemad pooled on hagis ja vastuhagis taotlenud kinnistu xxxxx, registriosa nr xxxxx, asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx kaasomandi lõpetamist viisil, et kinnisasi jagatakse kaheks reaalosaks, millest I reaalosa suurusega 52 875 m2 jäetakse hagejate Ž. Š., A. M.i ja I. M.i kaasomandisse, kusjuures igale hagejale kuuluks 1/3 kaasomandist ning II reaalosa suurusega 17 625 m2 jäetakse hageja V. Š.i ainuomandisse. Erinevused nõuetes tulenevad sellest, mõlemad pooled soovivad endale
kinnistu I läänepoolset osa, kus asuvad mh veevõtukoht.
avalikult teelt kinnistule IV kulgev tee ja
40.Hagejad on peale hagiavaldust esitatud menetlusdokumentides esitanud ka taotluse jätta kinnistu xxxxx, registriosa nr xxxxx nende (hagejate) omandusse ning nad tasuvad kostjale välja 1⁄4 mõttelise osa turuhinna. Samas pole hagejad kohtule sellised tõsikindlaid tõendeid esitanud, mis annaksid alust väita, et sellisel viisil kaasomandi lõpetamine vastab kõigi kaasomanike huvidele. Kostja ei ole nõus loobuma kinnistu I omandist rahalise hüvitise eest. Samuti puuduvad sellisel viisil kaasomandi lõpetamiseks ka igasugused objektiivsed põhjused. Asjas on tõendamist leidnud, et pooled on küll sugulased, kuid nende vahelised suhted ei ole heanaaberlikud. Samas puuduvad asjad mingidki tõendeid, mis annaksid alust tõsikindlalt väita, et pooltevahelised ebakõlad tulenevad just kostja pahatahtlikust käitumisest.
41.Seega antud juhul on kinnistu I kaasomandi lõpetamisel peamiselt kaalumisel kaasomandi lõpetamine reaalosadeks jagamise teel, kas hagejate poolt soovitud viisil või kostja poolt soovitud viisil.
42.Kohus tuvastas, et ei hagejatel ega ka kostjal ei ole sellist tähelepanuväärivat eelist, mis annaks jätta kinnistu vaidlusalune osa /läänepoolne osa/ vastava poole huvidest lähtuvalt neile (talle). Kõigi kaasomanike omand on tekkinud kas pärimise või kinke teel saadu tulemusena. Keegi pooltest vaidlusalust kinnistut I elukohana ei kasuta. Kostja põhjendab oma huvi läänepoolsele osale kinnisasjast sellega, et ta on seda osa maast hooldanud ja korras hoidnud. Samas ongi tema kui kinnistu omaniku kohustus oma kinnisasja korras hoida. See, kes kinnisasja korras hoiab ja hooldab, on kaasomanike puhul kokkuleppeline. Hagejate nõudeid kinnistu 1 osas põhinevad väidetel, et kaasomandi kostja variandi järgi jagamisel kaotavad nad juurdepääsu veevõtukohale ning avalikult kasutatavale teele. Samas puuduvad asjas igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejate seniselt teinud takistusi avalikult kasutatava tee ja vaidlusalusel maal asuva veevõtukoha kasutamisel. Vaidlust ei ole selles, et hagejad omavad kinnistul IV veevarustuskohta. Avalikult kasutatavalt teelt viiv tee kinnistuni IV on avalikus kasutuses (I kd, lk 140). Kuigi hagejad on väitnud, et nad soovivad vaidlusalusele osale maast elamut ehitada, on nad algatanud detailplaneeringu elamu ehitamiseks hoopis teisel kinnisasjas (II kd, lk 153). Seega pole hagejad oma väiteid tõendanud. Kohus nõustub kostja esindajaga selles, et hagejate poolt viidatud isikud V. ja N. S. ei oma käesolevasse tsiviilasjasse enam puutumust. See kas V. S. elab kinnistul IV ja hoolitseb selle eest ei oma käesolevas menetluses tähtsust. Samuti ei oma kaasomandi jagamise viisi osas mingit tähtsust, kes kaasomanikest kaasomandi lõpetamise hagiga kohtusse pöördub. Ka see, et hagejad on kaasomanikena enamuses, ei anna kohtule alust jätta kostja huvid kaasomandi lõpetamise viisi osas arvestamata.
44.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab põhjendatud lõpetada poolte kaasomand kinnistule 1 viisil, et kinnistu registriosa nr xxxxx jagatakse kaheks reaalosaks, millest I reaalosa suurusega 52 875 m2 jäetakse hagejate Ž. Š., A. M.i ja I. M.i kaasomandisse, kusjuures igale hagejale kuuluks 1/3 kaasomandist ning II reaalosa suurusega 17 625 m2, mille asukoht on toodud kostja poolt 25.06.2019. kohtule esitatud asendiplaanil - variant II; II kd, lk 136) jäetakse kostja V. Š.i ainuomandisse. Kohus leiab, et kinnisasja reaalosadeks jagamine kostja poolt 25.06.2019 Variandi II alusel hõlmab kõige suuremas ulatuses kõigi kaasomanike huve, kuna nii jääb kõigile osapooltele osa kinnisasja läänepoolsest osast. Kostjale jääks temale kuuluvale kinnisasjale (kinnistu III) külgnevalt kinnistust I reaalosana lääne poole 3197 m2 ja
ida-põhjasuunas 14428 m2. Hagejatele jääb jagatavast kinnisasjas kaasomandina maa, mis külgneb neile kuuluva kinnisasjaga (kinnistu IV) lääne ja põhjasuunas, suurusega 52875 m2.
45.Kohus peab vajalikuks viidata, et isegi kohus lõpetaks kaasomandi kinnistule 1 hagejate poolt soovitud viisil, ei välistaks see iseenesest tulevasi pooltevahelisi vaidlusi, sh vaidlusi tee ja veevõtukoha kasutamise üle. Kohtul puudub võimalus servituutide seadmiseks, kuna vastavalt AÕS sätestatule peavad asjaõiguslikud lepingud olema notariaalselt tõestatud.
46.Kohus leiab, et hagejate käsitlus maa sihtotstarbe mõjust ning sellest, et igale omanikule peaks jääma igale sihtotstarbele vastavast maatükist /metsamaa, haritav maa, muu maa/ 1⁄4, ei ole asjakohane, kuna sellisel viisil ei saa juba maakorralduslikult kinnistut I reaalosadeks jagada.
47.Kuigi kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel, on hagejad pidanud antud varianti kõige viimaseks lahenduseks. Kohus nõustub, et antud vaidlust ei ole võimalik lahendada liisuheitmise teel, kuna saadav tulemus võib jätta mõne kaasomanikest ebasoodsamasse olukorda (n jääb eraldatav kinnistu ilma juurdepääsuta).
48.Kuigi hagejad on viidanud AÕS § 77 lg 3 ja 4 sätestatule, mille kohaselt kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks, ei ole hagejat täpsustanud, mille eest ja millises ulatuses nad rahalist tasaarvestust soovivad. Ka on kohtule esitatud ekspertiisiaktis (II kd, lk 9 – 34) hinnatud kinnistu 1 turuväärtust selliselt, et metsamaa turuväärtuses kajastub kaudselt ka muu maa, so haritava maa 0,35 ha ja muu maa 1,84 ha, turuväärtus. Seega puudub kohtul võimalus mingeidki tasaarvestusi teha.
49.Kaasomandi lõpetamise kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teised kaasomanikud. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kohus otsustab lõpetada kaasomandi kinnistule I, asendab kohtuotsus sellise tagamise viisiga kaasomanike tahteavaldusi, mis on vajalikud kinnistusraamatus vastavate muudatuste tegemiseks.
50.Arvestades pooltevahelisi pingelisi suhteid, peab kohus vajalikuks kohustada pooli kandma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu xxxxx asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx reaalosadeks jagamisega seotud kulusid (sh katastrimõõdistused, kinnisturaamatu kanded, vms.) võrdsetes osades, so igaüks kannab kulusid 1⁄4 osas.
51.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esitatud hagi osaliselt ja vastuhagi täielikult ning lõpetab kaasomandi kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa
nr 1550708 nimega xxxxx, asukohaga Ida-Viru maakond Alutaguse vald, Remniku küla, xxx xx järgmiselt:
1.Jagada kinnistu registriosa nr xxxxx jagatakse kaheks reaalosaks, millest I reaalosa suurusega 52 875 m2 jäetakse hagejate Ž. Š., A. M.i ja I. M.i kaasomandisse, kusjuures igale hagejale kuuluks 1/3 kaasomandist ning II reaalosa suurusega 17 625 m2, mille asukoht on toodud kohtuotsuse lisaks 1 oleval plaanil (kostja poolt 25.06.2019. kohtule esitatud asendiplaan - variant II), jäetakse kostja V. Š.i ainuomandisse.
52.Kohus märgib, et kinnistu II registriosa nr xxx puhul on pooled oma erinevates menetlusdokumentides esitatud menetluse kestel kõiki AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud kaasomandi lõpetamise viise. Hageja on taotlenud kinnistu II kaasomandi lõpetamist reaalosades jagamise teel; kinnisasja jätmisest nii ühele kui ka mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teis(t)ele kaasomaniku(e)le nende osad välja rahas ja asja müümist avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kostjad on taotlenud asja nii ühele või mitmele kaasomanikule üleandmist, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas ja asi müümist avalikul enampakkumisel.
53.Kuigi kostja on oma lõppseisukohtades alternatiivselt kinnistu II kaasomandi lõpetamise viisi osas nõus ka sellega, et kinnistu II jääb hagejatele ja hagejad tasuvad kostjale rahalise hüvitisena 2 300 eurot, on hagejad oma viimases menetlusdokumendis (II kd, lk 150 151) soovinud kaasomandi lõpetamist kinnistu turuhinnaga müümise teel. Seetõttu leiab kohus, et hagejad ei oma huvi kinnistu II vastu ning põhjendatud on kaasomandi lõpetamine asja avalikul enampakkumisel müümise teel ning saadud raha tuleb jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
54.Kohus peab vajalikuks märkida, et kinnistut II pole põhjendatud reaalosadena jagada kinnistu väikse suuruse (1,57 ha) pindala tõttu. Samuti pole hageja kohtule esitanud mingeid variante, millisel viisil tuleks kinnisasi reaalosadeks jagada, so kes kaasomanikest millise konkreetse osa kinnistust saaks.
55.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esitatud hagi ja vastuhagi ning lõpetab kaasomandi kinnistule asukohaga Smolnitsa küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond (registriosa nr xxx) viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning enampakkumisest saadud summa jagatakse võrdselt hagejate ja kostja vahel.
56.Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuna nii hagi kui vastuhagi rahuldatakse, on nii hagejatel kui kostjal õigus kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole pöörduda. Selleks, et lahendit ei asuks täitma mitu kohtutäiturit, oleks pooltel mõistlik kokku leppida, millisele kohtutäiturile nad otsuse täitmiseks annavad. Menetluskulud
57.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
58.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
59.Hagejate esindaja A. Tserednik esitas 01.11.2019 kohtule menetluskulude nimekirja, millest tulenevalt moodustasid hagejate menetluskulud kokku 4347 eurot, sh riigilõiv 300 eurot, ekspertiisitasu 780 eurot, sõidukulud 192 eurot ja õigusabikulud 3075. (II kd, lk 168 -170).
60.V. Š.i esindaja H,Villers esitas 15.11.2019 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustasid kostja menetluskulud kokku 2 558 eurot (sh käibemaks), sh riigilõiv 300 eurot, tõlketeenus 18 eurot ja õigusabikulud 2240 eurot. (I kd, lk 153 -161,; II kd, lk 172 189).
61.Mõlemad pooled soovivad vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist täies ulatuses. Samuti taotlevad nad menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 sätestatud viivise väljamõistmist.
62.Käesolevas menetluses on tegemist nii hagiga kui ka vastuhagiga. Lähtudes asjaolust, et kohus rahuldas hagi haginõude suuremas ulatuses (osaliselt) ning vastuhagi täielikult, siis puudub kohtul võimalus lähtuda TsMS § 162 lg 1 sättest (TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti) – kuna puudub pool, kes kahjuks oleks otsus tehtud. Seega peab kohus seoses hagi osalise rahuldamisega võimalikuks ja põhjendatuks menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 163 lg 1 sättest ning jätta poolte menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, siis ei pea kohus vajalikuks anda sisulist hinnangut poolte menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas.
(digitaalselt allkirjastatud) Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.